Lirika men fizikanyng jarasymy nemese oidyng qaynarkózi

Tughan el - altyn besik, úshqan úyam,

Kóz júmylmay túrghanda qaytip qiyam?!

Tarta gór, Semeyimning topyraghy,

Tóstiktey jerine men erkin siyam!

Qayym MÚHAMEDHANÚLY.

(Qaraghandy lageri, mausym, 1952-j.)

Abay - qazaq ólen-jyrynyng Kýni. Al aspan әleminde Kýnning enshilesi bar. Ol - Ay.  Kýn shuaghy tynystaghan týngi tylsym dýniyening oi-qyrdaghy jolyn aiqyndap túrady. Bizge Abay núryn týbegeyli anghartqan Ay dep Qayym aghany aitsaq kerek.

Abay aqyndarymyzdyng jolbasshysy bolsa, abaytanuymyzdyng aituly jarshysy - Qayym.

Abay bastaushy bolghany ýshin ózin týsinbeushiliktin, jalghyzdyqtyng qiyametin kórse, Qayym Abaydyng kim bolghanyn aitqany ýshin erkindikten airylyp, týrme tauqymetin tartty.

Abay búl dýniyemen 1904-jylghy mausymnyng 23-inde qoshtasty. Qayym  Múhamedhanúly odan jýz jyl jәne jeti kýnnen keyin kóz júmdy. Kezdeysoq jәit bolar, alayda Qayymnyng qyrqy Abay tughan kýnge - sarshatamyzdyng 10-yna dóp keldi.

Búl aityp otyrghanym, әriyne, lirikamen tórkindes. Kónilding eleng etui. Óz-ózinnen eriksiz tandanu. Jeke bastyng kýii. Ózgege tanar jәit emes degenmen, oilantady.

Lirika men fizikanyng jarasymy nemese oidyng qaynarkózi

Tughan el - altyn besik, úshqan úyam,

Kóz júmylmay túrghanda qaytip qiyam?!

Tarta gór, Semeyimning topyraghy,

Tóstiktey jerine men erkin siyam!

Qayym MÚHAMEDHANÚLY.

(Qaraghandy lageri, mausym, 1952-j.)

Abay - qazaq ólen-jyrynyng Kýni. Al aspan әleminde Kýnning enshilesi bar. Ol - Ay.  Kýn shuaghy tynystaghan týngi tylsym dýniyening oi-qyrdaghy jolyn aiqyndap túrady. Bizge Abay núryn týbegeyli anghartqan Ay dep Qayym aghany aitsaq kerek.

Abay aqyndarymyzdyng jolbasshysy bolsa, abaytanuymyzdyng aituly jarshysy - Qayym.

Abay bastaushy bolghany ýshin ózin týsinbeushiliktin, jalghyzdyqtyng qiyametin kórse, Qayym Abaydyng kim bolghanyn aitqany ýshin erkindikten airylyp, týrme tauqymetin tartty.

Abay búl dýniyemen 1904-jylghy mausymnyng 23-inde qoshtasty. Qayym  Múhamedhanúly odan jýz jyl jәne jeti kýnnen keyin kóz júmdy. Kezdeysoq jәit bolar, alayda Qayymnyng qyrqy Abay tughan kýnge - sarshatamyzdyng 10-yna dóp keldi.

Búl aityp otyrghanym, әriyne, lirikamen tórkindes. Kónilding eleng etui. Óz-ózinnen eriksiz tandanu. Jeke bastyng kýii. Ózgege tanar jәit emes degenmen, oilantady.

Oy tizbektelip ketkende abaytanushy Qayym aghanyng býkil enbegi eske oralady. Ol - abaytanudy ghylymy negizdeushi; ústaz jәne aqyn da jazushy;  Qazaqstannyng alghashqy Gimnining - El әnining avtory; KSRO Jazushylar odaghynyng mýshesi; әdeby audarmashy; Semeyde Abaydyng múrajayyn úiymdastyrushy; Qazaqstannyng Memlekettik silyghynyn, Jazushylar odaghy silyghynyn, Halyqaralyq «Alash» әdeby silyghynyng jәne Halyqaralyq Abay akademiyasynyng (London) Altyn medalining iyegeri; professor; KSRO jәne Qazaqstan halyq aghartu isining ýzdigi; Semey qalasynyn, Ayagóz, Janasemey, Abay audandarynyn  Qúrmetti azamaty; jariyalanghan 800-den asa ghylymy enbekting avtory.

(Audarmashydan: «Gimnnin» «Ánúran» dep audarylghany dúrys emes; gimnde әiteyik te býiteyik degendey shaqyru, úran bolmaydy, ol eldi maqtanysh etken saltanatty әn. El әni!)

Qayym Múhamedhanúlynyng taghdyryndaghy sýiinish pen kýiinish bir  adamnyng ómir oqighalarynan әldeqayda kóp shyghar. Onyng at-ataghy kózi tirisinde-aq anyzgha ainalghan. Ánsheyin aityla beretin emes, naqty aqiqatqa negizdelgen anyz. Oqyrman qauymdy osy erekshe әlemge sayahat jasaugha shaqyramyn. Múnda naqty ghylymy boyaumen aishyqtalghan poeziya, әigili anyzdarmen astasqan aqiqat bar. Sayahatty Qayym aghanyng ózinshe derekti, anyq aqpardy tu ete jasaytyn bolamyz.

I-tarau

ÓZ  ÝIINEN  QUYLDY

Shyghysta: «Nudy kýte almaghan shól etedi, gýldi kýte almaghan shóp etedi» degen naqyl bar.  Qúitaqanday Qayym kýtimge zәru gýl bolghan joq. Boyyna  «bir syr men segiz qyr» tua bitken bala qúnarly ortada ósti. Ol ortada shiyr jol, súrqay tirlik, shyrynsyz ómir  bolmady. Talaby tauday bala dýniyege kelgen otbasy tatu-tәtti, qayyrymdy, taghylymdy, ruhany taza edi. Qayymdy tәnir ózi ýkilegendey bolyp, ol úshpaqtan úshpaqqa kóterile berdi. Sýrinip qaldy-au degizgenining ózi sýiinishke tatydy...

Múhamedhan Seyitqúlúly HIX-XX-ghasyr aralaghyndaghy ozyq oily qazaq qauymynyng bir qadirmendisi bolghan. Alandatpaghan auqattylyq, júrt kórsetip jýrgen qúrmet-qoshemet ony masayrata almapty. Jaratylysynan jaysang jan óner-bilimge qúshtar eken. Aghayyn-tuys, alys-jaqyn tanys-bilis pen dos-joldas onyng otbasyna ýiir bolghany da sondyqtan shyghar. Sekenning túnghysh qyzynan keyingi úly Qayym sonday otbasynda ónip-ósti. Baldyrghan baqytqa keneldi. Kezinde taghdyr aidap kelgen avstriyalyq sheber qúrylysshylar salghan enseli, әdemi ýi. Qazan tónkerisine deyin Zarechenskaya slobodka dep, odan keyin Alash dep atalghan býgingi Janasemey audanynda. Belgili Tynybay meshitining janynda. Ishi-syrty surettey súlu ýiding erekshe baylyghy - bir bólmeni tútas alyp túrghan kitaphanasy, onda býkil derlik әlem әdebiyeti klassikterining shygharmalary bar. Ziyalylardyng «suaty» - sol. Shyghys, orys, europa әdebiyetining әigili tuyndylary qataryna Abaydyng 1909-jyly shyqqan túnghysh jinaghy qoyylghan. Shәkәrim, Ahmet, Mirjaqyp, Maghjan, Súltanmahmút ólenderin oqy alasyn, qazaqtyn: «Qazaq», «Saryarqa», «Tәrjiman», «Dala uәlayaty» gәzetterinin, orystyng «Zapisky imperatorskogo russkogo geograficheskogo obshestva» jornalynyn, al tatardyn: «Shura» jornaly men «Uaqyt» gәzetining tigindilerin aqtaruynyzgha bolady.  Búlardan basqalar da barshylyq.

Ýy iyesi arab, orys, tatar tilderine jetik. El auzynan kóne tarihy dastandardy jinaydy. Sonymen qatar «Atymtay jomarttyn» ózi: Jýsipbek Aymauytov pen Múhtar Áuezov shygharghan «Abay» jornalyna, sonday-aq «Saryarqa» gәzetine qarjylay demeushi boldy. Ýy esigi tanymal aqyn-jazushylargha ghana emes, talapty jastargha da әrqashan ashyq. Onda qazaq halqynyng tarihy, mәdeniyeti, әdebiyeti haqynda jan-jaqty әngime, tipti qyzu pikirtalas ta bolyp túrady. Qazaq teatrynyng negizi osynda qalandy. Shadyman shanyraqtyng aq dastarqany basynda jii bolatyndar: Shәkәrim, Kókbay, Súltanmahmút, Isa, Ámire, Jýsipbek, Álmaghambet, Maghjan, Álihan, Mirjaqyp, Múhamedjan (Tynyshbaev). Qazaq tarihynyng zanghar kógindegi jaryq júldyzdar.

...Uaqyt ótip, zamana ózgere bastady. Áleumettik tolqyn men dauyl «eski dýniyeni» qausatugha kirisip, onyng ekpini Ertis boyyna da jetti. 1921-jyly Múhamedhannyng aq saray ýii tәrkilenip, iyesine eki bólmesi ghana qaldyrylyp, basqasy №20 mektepke qaratyldy. Ol ózgeris kishkentay Qayymgha, әriyne, qolaysyz bola qoymady:  mektebi - ózi tuyp-ósken ýi!

1928-jyl proletariattyng «ezushi tapqa» qarsy kýresining bir kezeni bolghany mәlim. Jýzdegen adam tútqyndaldy. Ishinde Abaydyng úly Mikael, Seyitqúlúly Múhamedhan bar. Múhamedhan kóp bógemey bosatylsa da, býkil mýlkinen  airyldy. Keyin Qayymnyng óz balalaryna beynelep aitqanynday, ol beytanys bireuler shyqpyrtyp mine jónelgen óz attarynyng kózinen jas aghyp bara jatqanyn kórdi. Seyitqúl әuleti songhy eki bólmesinen quyldy. Jaz jaylauy Kóken, jasyl qúraqqa tigiletin kiyiz ýi, sary qymyzdyng iyisi, saf taza aua kózden bir-bir úshty. Áytsede, jinaqy Múhamedhan Tynybaydan tórt bólmeli ýy satyp aldy.

Sol 1928-jyly Qayym bastauysh mektepti tәmәmdәp...  oilamaghanyn  týsine kirmeydi bolmay, kenes mektebi bay balasyn esiginen syghalatpay qoydy. Eki jyldan song kolhoz jastarynyng jetijyldyq mektebi ashyldy, biraq odan ýmittenu bekershilik edi. Alayda, «sabaqty iyne sәtimen»  ghoy, bir kýni Múhamedhannyng kópten bergi dosy Túrlyhan Qasenov kele qalyp: «Múha, jetijyldyq mektep ashyldy, meni soghan diyrektor etip taghayyndady, al mening múnda túratyn ýiim joq, sony aqyldasqaly keldim» degeni. Jaqsylyqqa jany qúmar adam jaqynynan nesin ayasyn: «Ýy izdep әure bolma, osynda túr, oryn jetedi» dedi. Sóitip Túrlyhan Ayagózden Semeyge kóship kelip, júmysyna kiristi. Qayym mektepke alyndy.

Túrlyhannyng Bolaty - ataqty baluan Dәulet Túrlyhanovtyng әkesi - dýniyege Múhamedhannyng sol ýiinde kelgen.

Keyinde Qayym agha Abay men Áripting ólenderin jatqa aitatyn, dombyrany sheber tartatyn sýiikti múghalimi Túrlyhandy esine jii alyp jýrdi. Ádebiyet әlemine enuine jol ashqan әkesinen keyingi ekinshi qamqorshy adam, rasynda, Túrlyhan boldy.

1932-jyly Kenes ókimeti seyitqúlovtar otbasyn mýlde baspanasyz qaldyrdy da, Múhamedhan qalanyng Soldat kóshesindegi ýishiktey ghana bir ýidi pana tútugha mәjbýr boldy. Ókimetting ol zorlyghy otbasy tartqan tauqymettin  songhy dýmpui emes edi. Múhamedhan ony sezdi, biraq  kýshtige jaghynyp jan saqtaudy, nemese basqa jaqqa ketip qaludy oilaghan joq.  Qayym bolsa, jetijyldyqty bitirip shyqqan song júmysqa ornalasyp, múghalimderding ekijyldyq kursynda,  odan keyin pedagogikalyq institutta oqy jýrip, ýi-ishine kómektesip baqty. Ras, onyng ómirinde ol jyldary shuaqty kýnder de bolmay qalghan joq. Qazaq tili kursynda bir súlu qyzben tanysty. Qarapayym da úqypty, sәndi kiyingen, arqasynda úzyn qos búrymy  yrghalghan, minezi salmaqty, sabyrly, sypayy. Bilimdar. Oily, ornyqty sóileydi. Ekeui tanysyp, týsinisip, jarasyp jýrdi. Sóitip, Semey meshiti mollasynyng qyzy, Tashkentting belgili diny túlghasynyng shóberesi Farhiynúr 1936-jyly  symbatty oqytushy jigit Qayymgha túrmysqa shyqty.

...1937-jyl. Qarasha. Ramazan aiy. Múhamedhannyng otbasy da oraza ústaghan. Bir kýni, sәresi sәtinde, esik aldy dabyr-dúbyrgha tolyp ketti. Áldekim esikti toqpaqtady. Ýsh kisi basa-kóktep kirip kelip, otaghasyna myltyq kezep: «Túryndar! Sender tútqyndaldyndar!» dep aqyrdy.

Qaru-jaraqty top es jighyzbady, әkeli-balaly ekeuin tútqyndap alyp ketti. Qayymdy erteninde bosatty, al әkesin alyp qaldy. Múhamedhannan kópke deyin habar-oshar bolmady da, әiteuir, kýnderding bir kýninde әlgi «sústy» kabiynettegilerdin: keneske dúshpan músylman dinshilderi tobynyng mýshesi Múhamedhan Seyitqúlúly 10 jylgha sottalyp, habarlasu, hat jazu qúqy joyylyp, Sibirge aidaldy degen «sәlemi» keldi. Seyitqúlovtar otaghasynyng tútqyndalghan song ýsh kýnnen keyin atyp tastalghanyn  bertinde, 1990-jyly ghana bile aldy. Qayda jerlengeni beymәlim. Ýiinde fotosureti de qalmady (bәibishesi Maqypjamaldyng ghana sureti keyin tabyldy). Tútqyndalghanynyng erteninde býkil mýlki, qaghazdary, kitaphanasy typ-tipyl etilip tәrkilengen bolatyn. Oirany shyqqan otbasynda Múhannan qalghan jalghyz belgi - KSRO Jogharghy kenesi prezidiumynyng 1989-jylghy kókek aiynyng 25-i kýni «Repressiya qúrbandaryna qatysty shyndyqty qalpyna keltiru» jarlyghynyng 1-baby negizinde Múhamedhan Seyitqúlúly aqtaldy, degen bir japyraq qaghaz ghana.

IYә, ol «janalyq» bertinde boldy. Oghan deyin, sol 1937-jyly, qara qaqpan Qayymgha da qúryldy. «Halyq jauynyn» balasy instituttan dereu quyldy. Gәzetter: «halyqtyng jauy bolghan bay balasy adal enbekshilerding ortasynda jýruge tiyis emes!» dep qiqulady. «Áshkerelengen» Qayym júmys izdep sendeldi: temir jolda vagonnan jýk týsirdi; kómir tasydy...  sheti qyltighan júmystyng eshbirinen bas tartpady, arlanbady. Bar oiy ózine qarap qalghan aghayyndaryn, tuystaryn asyrap-saqtau boldy. Institutqa qaytadan qyzmetke ornalasa alghanyna deyingi aralyqta kóp jyl ótti...

(Jalghasy bar)

"Abay-aqparat"