Senbi, 23 Qarasha 2024
1861 14 pikir 26 Qazan, 2021 saghat 13:11

SIM: "Talibanmen" sayasy kelissóz jýrgizu oiymyzda joq

Qazaqstannyng Syrtqy ister ministri Múhtar Tileuberdi qazir Aughanstan biyligimen sayasy kelissózder jýrgizu mýmkin emes ekenin, tek aughan halqyna kómek kórsetu mәselesi talqylanyp jatqanyn aitypty.  

Onyng aituynsha, jana ýkimetti halyqaralyq qauymdastyq әli moyyndaghan joq. Ol ýshin BÚÚ Qauipsizdik Kenesining qarary qajet. Ministr búghan deyin Qazaqstan biyligi aughan halqyna 5 myng tonna ún gumanitarlyq kómek jiberu turaly sheshim qabyldaghanyn eske saldy.

Sonymen qatar, QR Syrtqy ister ministrligining basshysy Reseyding «Taliban» qozghalysyn terroristik úiymdar tiziminen shygharu turaly bastamasyna qatysty pikir bildirdi.

«Resey BÚÚ Qauipsizdik Kenesining túraqty mýshesi retinde mәsele kóterip, «Taliban» qozghalysyn terroristik úiymdar qatarynan shygharu turaly qarardy qarastyru jәne qabyldau mýmkindigin kóteredi. Múnyng bәri tәlipterding halyqaralyq qúqyq normalaryn, basqa elder aldyndaghy mindettemelerin saqtauyna baylanysty: jәne qozghalys diny terrorizm men ekstremizmning taraluyna yqpal etpeui, kórshi memleketterge qauip tóndirmeui ýshin qajet», - dep týsindirdi Múhtar Tileuberdi.

Ayta keteyik, búghan deyin Resey preziydenti Putinning «Talibandy» tyiym salynghan úiymdar qatarynan alyp tastaugha kýsh salatyny turaly jazghan bolatynbyz.

«Talibandy» terroristik úiymdar tiziminen alyp tastau turaly sheshim qabyldaymyz. Meninshe, biz búghan birte-birte kele jatyrmyz. Reseyding ústanymy – osy baghytqa qaray jýru. Biz búl úiymdy terroristik úiymdar tizimine qosarda qalay sheshim qabyldasaq, qazir de tizimnen alyp tastaugha qatysty tura solay sheshim qabyldauymyz kerek», - dedi Putiyn.

Al, Qazaqstanda talibandy terroristik úiym dep tanyghanyn eskersek, búl túrghyda Qazaqstan biyligining әreketi qanday bolmaq?

Abai.kz

 

14 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5540