Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4121 0 pikir 11 Shilde, 2012 saghat 07:54

Dinara Mәlikova. Gýlder de ansatar iyisin...

*****

Habarsyz qalghanyng ne qamyqtyryp,

Janymdy jibersenshi Jaryq qylyp.

Sen meni jalghyzdyqpen jazalaysyn,

Kýiimdi kólenkede baghyp túryp.

 

Habarsyz qalghanyng ne tirshiligim?

men әli kýtip jýrmin bilshi kýnim.

Qanday qiyn, gýlderding quraghany,

Qanday jaqsy, estigen gýl sybyryn!

 

Habarsyz qalghanyng ne ansaghanym,

kýnderdi sensiz qalay tausa alamyn?

Ón boyyndy óleng bop jylytayyn,

Kóktemde Kýn astynda tonsa janyn.... ...

 

Saghattar jyljyp jatyr ýndemedin,

'mensiz-aq baqytty bop jýr' demegin.

Órtenuge jaralghan ómir mynau,

Saghynugha jaralghan týn degenin...

 

 

*******

Pendege kerekting bәri bar,

әielmin, balasy, jary bar!

Adam bop jýremin aqyldy,

Jan ekem jalghanda baghy bar.

 

Baqytty bolugha talpynyp,

Eshqashan bolmady jarty-ýmit.

Týn sayyn tileymin tynyshtyq,

Kýn sayyn atady tang kýlip.

 

Quantqym keledi barlyghyn,

Ózim bop kýledi әr kýnim.

Qúday-au qalaysha jýre alam,

jýrekting tyndamay jarlyghyn?

 

Jýrekting mazasyz shaqtary,

janymdy órteydi ottary.

Sengisiz sezimder bar onda,

belgisiz qay kezde toqtary!

 

 

****

 

*****

Habarsyz qalghanyng ne qamyqtyryp,

Janymdy jibersenshi Jaryq qylyp.

Sen meni jalghyzdyqpen jazalaysyn,

Kýiimdi kólenkede baghyp túryp.

 

Habarsyz qalghanyng ne tirshiligim?

men әli kýtip jýrmin bilshi kýnim.

Qanday qiyn, gýlderding quraghany,

Qanday jaqsy, estigen gýl sybyryn!

 

Habarsyz qalghanyng ne ansaghanym,

kýnderdi sensiz qalay tausa alamyn?

Ón boyyndy óleng bop jylytayyn,

Kóktemde Kýn astynda tonsa janyn.... ...

 

Saghattar jyljyp jatyr ýndemedin,

'mensiz-aq baqytty bop jýr' demegin.

Órtenuge jaralghan ómir mynau,

Saghynugha jaralghan týn degenin...

 

 

*******

Pendege kerekting bәri bar,

әielmin, balasy, jary bar!

Adam bop jýremin aqyldy,

Jan ekem jalghanda baghy bar.

 

Baqytty bolugha talpynyp,

Eshqashan bolmady jarty-ýmit.

Týn sayyn tileymin tynyshtyq,

Kýn sayyn atady tang kýlip.

 

Quantqym keledi barlyghyn,

Ózim bop kýledi әr kýnim.

Qúday-au qalaysha jýre alam,

jýrekting tyndamay jarlyghyn?

 

Jýrekting mazasyz shaqtary,

janymdy órteydi ottary.

Sengisiz sezimder bar onda,

belgisiz qay kezde toqtary!

 

 

****

 

Saghynugha nege sonsha qúshtarmyn,

Qúshaghymnan saghan qaray úshqan-mún.

 

Kýrsinemin kýlip túryp nelikten,

Jalghanyna jylau shin kelip pe em?

 

Múnayamyn sәl nәrsege kýrmelip,

Ár tang sayyn, sen túrsang ghoy gýl berip!

 

Janarymda jauaby joq súraqtar,

Joldarymda jasyrynghan synaq bar!

 

Áyel edim, әlemim bar әdemi,

Kózi barlar kyzghanbay-aq kóredi!

 

Kóilegimning es úrlamay etegi,

Anghal bolyp, erkelegim keledi.

 

Erkelete qoyar me eken, ay kaydam,

Taghdyr taghy salyp óter mandaydan!

 

Jer aitady janbay jatyp sónbe dep,

Bara jatyr dala-ghúmyr dóngelep...

 

***

Aspan mynau pendelerding dәpteri,

Ony bireu paraqtaydy Kóktegi!

 

Kózding jasyn, qúiyp-qúiyp seldetti,

Jýrekterdi núr iyisimen gýldetti!

 

Tabighatta sóilemeytin súlulyq,

Tirshilikti jiberedi súlu-ghyp!

 

Appaq búlttan qúlap jatyr aq hattar,

Jazuy joq sybyrlardy jattap qal!

 

Bir Allagha jarasady búl-kendik,

Kýn kózinen tógiledi kórkemdik!

 

Japyraqtar myng adamnyng jýregi,

Syrghalaryn syldyrlatyp kýledi.

 

Biledi olar quraytynyn týbinde,

Ómir jayly, Oleng jatyr ýninde...

 

****

 

 

Ne tәiiri, baq bolyp pa maqtanyn?

Kókten biyik úmyttyq-au Haq baryn!

Maqtan degen tirshilikting talqany,

Qara nandy enbeginmen tapqanyn.

 

Ne tәiiri, baq bolyp pa baylyghyn?

Qansha saghat, qansha qaldy ai-kýnin?

Qúday deymiz jalynamyz imansyz,

jolymyzgha jayghasqanda qayghy-mún.

 

Pendelerge aldamshy-ghyp armandy,

armanmenen ardyng joly tandaldy!

Qara jerding mezgil shesher kóilegin,

mәngilikke jýreginde kim qaldy?...

 

Kýngirt keshke kóz jasyndy tókpeshi,

Kýlimde de Kýnge qaray betteshi!

Taram-taram taghdyrlar bar jazuly,

Barining de bolar biraq, nýktesi!

 

Biz jýreyik nýktelerdi sóiletip,

Janardaghy múnnyng ózin biyletip,

Adaldyqty kirletpeyik kýbirmen,

Adamdyqty jibermeyik kýiretip!

 

****

Qys ta ketti órtenip,

Qúshaghynda kóktemnin.

Qúlap ketti erkelik,

Qanatyna kepterdin.

 

Sәuirdegi armandar,

Mamyrlaghan tandar bar!

Jyp-jyly týn jýrekter,

Jolyghyspay qalmandar!

 

Appaq-appaq sezimder,

Qara jerdey tózim ber!

Oralmasa sol bir jan,

Ýmitimdi ýzinder!

 

Japyraqtar qúlaghan,

Saghynysh bop jylaghan.

Kýlsin deseng múnsyz bop,

Kóz aldymda jýr aman!

****

 

Sen ketkeli óleng jaza almadym,

Ózinsiz-aq,ózge joldy tandadym.

Sezip jýrsin, bilip jýrsin, apyr-ay,

sheksiz sýier jan baryn!

 

Sen ketken kýn, pende bolyp jyladym,

perishte-ýmit sóndirgen song shyraghyn.

Ómir jatty qúshaghymda búlqynyp.

Qasha almadym qúladym!

 

Sen ketken song taghdyrymdy tastadym,

Tóseginde týn ótkizip basqanyn.

Qara jerge qayghym sindi qanshama,

Armanymdy arqalady aspanym.

 

Sen ketkende ókinbedim ótkenge,

Bola almadym, kinәsi kóp kek-keude.

Bolady eken saghynsang da izdemeu,

Bolady eken kóz jasyndy tókpeuge!

 

****

 

Sen ýshin nege jaralmaghan ekem? ...

Men ýshin ghana oralmaghan eken...

 

Ekeumiz endi eki әlembiz,

Uyqasy kelmes eki ólenbiz.

 

Sausaghyng sýigen gýling de әdemi,

'Meniki' bolar kimim bar edi?

 

Bәri de beker saghynbaghan son,

Jýrekke taghdyr baghynbagan son...

 

Kýnder de sen bop kýlip kirmedi,

Sýisek te, joldar biriktirmedi.

 

Kórmey-aq jýrsem kónedi me ekem?

Sýimey-aq ketsem sónedi me ekem?

 

Arman bop qana ayala meniy,

Taghdyr bop sen de ayama meni...

 

hhhh

 

Shyn aitam, bәrinen jalyqtym,

Kýtumen kýn sayyn zaryqtym.

Adam bop tuyldym arman ne,

Keshirshi, kiyeli  Jaryq kýn!

 

Keshirshi kiyeli týnderim,

Jýregim auyryp jýr menin...

Auyldyng qyzynday anghal em,

baghymdy qyzghandy kim menin?

 

Jalgannan  jeridim tap býgin,

qolymnan sýiedi pәk kýnim.

Qay kezde sóndi eken shyraghym,

Qay jerge shashyldy shattyghym?

 

Qayghynyng aldynda ór edim,

Al, býgin alansyz kónemin...

Túnghysh ret týnerip keledi,

Jylaudy bilmeytin ólenim...

 

*****

Kónildi sýiretip eskirgen,

Kýnәning kózine kóshtim men.

Taghy da týn dedim kinәli,

keshirim súramay eshkimnen.

 

Baqytty bolugha bettegem,

Ay jýzin jasyrdy búltpenen.

Ózindi jek kórgim keldi de,

sózindi úmyttym 'kýt'degen.

 

Kyzghanysh kórindi qyltiyp,

Gýl-ýmit dir etti býrsiyip.

Kózimdi júmdym da kýrsindim,

Ózge jan ernimnen túr sýiip!

 

Kinәni izdemey ózgeden,

osylay qoshtastyq biz degen.

Saghynu jayly syr qozghama,

men endi, kór endi ózgerem!

 

 

*****

 

Terezening ar jaghynda taghdyrym,

terezening ber jaghynda bar múnym.

Erkeligim qalyp qoydy erninde,

besigimde qalyp qoydy bal kýnim.

 

Tynyshtyqtan tynysyndy estidim,

Kónilimning kýrmeu jibin shesh, kýnim!

Qanday jaqsy, úiyqtay alam sensiz-aq,

jalghyz tósek jayylghanda keshqúrym.

 

Kýnderimde tirshilikting kýibeni.

jýregimde jyrlar ghana sóiledi.

Ón boyyma ómir әkep syilaghan,

Sýier bolsang kóktem qúsap sýy meni!

 

Sәuir bolyp tandaryma túraqta,

Jauyn bolyp, janym meni jylatpa.

kóz aldymda sónip jatyr saghattar,

Dәl osylay saghyndyryp synatpa!

 

hhhhhhhhhh

 

Býgin de tang atty,

Býgin de jýregim soghyp túr.

Kýn shyghyp tirshilik taratty,

Kóktem kep, kógime qonyp túr.

 

Býgin de saghynu,

Hat kýtem, jәshikti tekserip,

Kýnderde bolsa ghoy janylu,

..birdene dey salshy eskerip.

 

Týndegi múndarym,

Oyanyp tikteydi ensesin,

Seni әli sýiedi búl-janym,

kelem dep, sendirip ketkesin.

 

Taghy da ózimmin,

Men seni ýndemey saghyndym,

Aymalap túratyn kózinnin,

Dәl mendey, jarqylyn tanyr kim?

 

*****

Qarashyghym,

Ózindey tabar ma ekem, jan asylyn?

Jerden úzap  jýrmiz-au, qol ústasyp,

Kónilding jasap alyp jarasymyn.

 

Kógershinim,

Qazir kelip, keypimdi kóremisin?

Ádemi elesine jan bitirip,

Sekund sayyn sýiem ghoy  senemisin?

 

Ólenimsin,

Esigimnen kýn bolyp enemisin?

Men saghan shumaq bolsam shúghylaly,

Sen mening shabytym bop kelemisin?

 

Bәiteregim,

Sabyryna jinaysyng oy terenin...

Jyrym bolyp qonasyng dәpterime,

Jaryng bolyp jaralsam qayter edim???

 

Hhh

Astana tógip túr nóserin,

Janymdy jerge kep tósedim.

Jauyn bop jibergim kelmey túr,

Búlt bolyp izdedim neshe kýn...

 

Tek seni saghynghan men edim,

Nazymdy alansyz tógemin.

Men ketip baramyn bayansyz,

Sen endi súrama sebebin.

 

Janaryn taldyryp Esildin,

Kýttirgen keshterdi óshirdim.

Men sýiip qalghan song qayteyin,

Ózimshil bop aldym keshirgin.

 

Sensiz de sónbes búl shyraghym,

Sabyr bop nesine synadyn?

Sýnde bolmaydy shekara,

Qoshtasu arasy bir adym....

 

Astana qaraydy túnjyrap,

Bir kýlip alady bir jylap.

Gýlder de ansatar iyisin,

Dәl mendey sýiedi kim biraq?

 

hhhhhhhhhhhhhh

 

Saghynynyshtyng bolar ma eken ólshemi,

Qayda jýrsin, jýregimning bólshegi?

Kózderinnen qiyalyndy qúlatyp,

Áketti me, jel seni?

 

Qayda jýrsin, mekening de beymәlim,

Sýier bolsang ózing kelip, sýi, janym.

Taghdyryndy búiyrmaghan qayteyin,

Sezimindy qi, janym.

 

Qayda kettin, saghynyshqa ainalyp,

kórinbey-aq,  jýrmin saghan baylanyp.

Seni ansaghan týnderimdi sezbedin,

Jýrse dep em oigha alyp.

 

Men sendegi sabyrlyqty tanydym,

Terezeme túryp aldy taghy mún.

Baqyt bolyp jýr ekensing qay jerde,

Janardaghy Jaryghym?

****

 

Jýregim-au, jýregim,

Baqytty bop jýr edim.

Kýzge kelip syr aityp,

Sizge kelip týnedim.

 

Tirshiligim, tynysym,

Jýrmin osy kim ýshin?

Bir adamgha jar boldyn,

bir әielding múnysyn.

 

Syrbazym-au, symbattym,

Óleng bolyp ýn kattyn.

Jel bop kelip aimalap,

Erinimdi kúrghattyn.

 

Jalghyz jangha juyq-mún,

Týnmen kelip jylyttyn.

Baqytym bop aldap ap,

Uaqyt bolyp úmyttyn.

 

Ózgelerden ereksin,

Esimdi aldy-au eles-kýn!

Maghan ghana jetpeysin,

Barlyghyna kereksin.

 

Kezdestirmey kelte-kýn,

saghynyshpen órtedin.

Qiyalyma qonyp ket,

Qayda jýrsing ertegim?

 

Hhh

«Janym» dep qúshaqtap alasyn.

«Janym» dep  shygharyp salasyn.

Súp- súlu kózinmen siqyrlap,

Qay jaqqa әketip barasyn?

 

«Sýiem» dep sendirip ketesin,

Týsime asyghyp jetesin.

Halymdy súrar dep sen mýmkin,

Menen de bir habar kýtesin.

 

Men keyde sen bolyp sóilesem,

Úqsaghym kelgendey kýy keshem.

Jýresing basqaryp, búiyryp,

Men saghan jәne de ýilesem.

 

Kózimnen sóiler dep qiyalym,

Ózindi kórgende úyaldym.

Sen ketseng sónem de bir demde,

Órtengen ólenge siyamyn!

 

***

 

Tughan jerding salqyn tartqan qúshaghy,

Jat kóre me balasyn?

Tanys aula tabanymdy qúshady,

Jasyra almay nalasyn.

 

Auyl-syrqat týksiyedi, týnerip,

Shúrq-tesik shapanyna oranyp.

Jan dýniyem әldiy-әuen tilenip,

Qaytyp baram tonalyp.

 

Qúrty qaynap pisiletin kýbisi,

Berekesi bezgen eken ýiimnen.

Anamnyng da bayaulapty jýrisi,

Demin әzer alady eki iyininen.

 

***

Kónil de býgin basylghan,

Jasyrghanym kóp ghasyrdan.

Ótkergenim bar basymnan,

Bes kýndik myna ómirde,

Pende de bolyp tasyngham.

 

Týnilgenim kóp ólmedim,

«Bilemin» dedim, bilmedim.

«Sýiemin» dedim, sýimedim,

Synaghynda syndym Allanyn,

Bolmady sabaq týigenim.

 

Qúlaq joq jerde maqtandym,

Jýrek joq jerde shattandym.

Tilimnen qayghy tapqanmyn,

Mýmkin men talay adamnyn,

Auzynda sóz bop qaqtaldym.

 

Jyltyryghannan da jerindim,

Jany joq sózge semirdim,

Sodan son...ishtey egildim...

Dóngelengen mynau dýnie ,

Dymymdy qalmay kemirdin...

 

«Alla» dep tilim sayraydy,

Qolymdy qulyq baylaydy,

Janymdy jyndar jaylaydy,

Tósekke tәnim tiygen son,

Ózimnen qasham sol qayghy.

 

Terenge jetip tamyrym,

Mәngi ómir syila Jaryghym.

Anamnyng qalghan arymyn,

Barymdy shashyp almayyn,

Sarqyla kórme sabyrym!

"Abay-aqparat"

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5408