Sәrsenbi, 10 Tamyz 2022
Álipby 4824 12 pikir 1 Qarasha, 2021 saghat 17:04

Latyngha kóshuimiz kimning shymbayyna batyp otyr?

Jalpy bayqap otyrsaq, keyingi kezderi dýniyening basym bóligimen alakóz bolghan Resey bizding elding ishki isine arsynbay-aq, aralasyp, kez-kelgen nәrseden aqyl aitugha kóshti. Ásirese, til mәselesine kelgende esh qymsynbay, «mynany bylay isteu kerek» degen sekildi óktemsigen núsqau beretindigin qaytersin?..

Mine, әdettegidey jan-jaghynan jau izdemese, ishken asy boyyna batpaytyn kórshimizding «Sputnik News» atty portaly jaqynda ghana jerden jeti qoyan tapqanday, «Sarapshylardyng aituyna qaraghanda Qazaqstannyng latyngha kóshuge ne sebepti asyqpauy kerek», dep, aiqaylatqan ýlken maqalasyn basty. Jәne oghan anau-mynau emes, «Qazaqstandaghy orys tilining mәrtebesi» degen aidar da beredi. Aldymen búl jerde, eger biz latyngha kóshetin bolsaq, orys tilining oghan qanday qatysy bar degen zandy súraq tuyndaydy. Alayda múnday úsaq-týiek dýniyege búl portaldyng sirә, bas auyrtqysy joq. Aytty, bitti. Ózderiniki jón.

Jón demekshi, aitylmysh maqalagha týrtki bolghan Almatyda ótken «Tәuelsiz memleketterding yntymaqtastyghy elderining til sayasaty» atty II Halyqaralyq kongresine qatysqan ghalymdardyng (olardyng qanday ghalymdar ekendigin bir qúday bilsin)  barlyghy birdey, bir-birining auzyna týkirip qoyghanday, «shyndyghynda da búl iste asa asyqpau kerkek» degen «ghajayyp» toqtamgha kelipti. Beyne-bir bizding elimiz eshtenege qaramastan birer jylda latyngha birjolata kóship, әlemdi auzyna qaratynday bolypty. Qazaq elining latyngha kóshuining ózi tasbaqandyng jýrisinen de sylbyr ekendigin osynau arandatqysh portal bilmeydi emes, jaqsy biledi. Múnyng astarynda eger qazaqtar týbi latyngha kóship ketse, Reseyden birjolata irge ajyratady degen oidan shygharylghan qauip ekendigin júrttyng barlyghy da týsinedi.

Múndayda asyqpau kerektigi turaly búrynghy Preziydentimiz de, qazirgi Preziydentimiz de ýnemi qadap aityp kele jatqandyghyn ne oqymaghan, ne estimegen adam qalmaghan shyghar. Endeshe, osynau onsyz da belgli jaytty atyn darday etip TMD elderindegi til sayasatyn talqylaytyn ýlken bir kongress ashyp, oghan aty jónderi de belgisiz ghalymdardy jinaudyng qanshalyqty qajettigi boldy? Sondaghy sóilegen Ózbekstan tarihy kafedrasynyng (avtor asyqqannan ol qanday oqu orny ekendigin jazudy úmytyp ketipti) dosenti (qolqalap jýrip әkelgen ghalymynyng dengeyi osy ma?) óz elinde latyn tiline kóshuding alghashqy kezdegi qiyndyqtary jayly kósilip túryp sóilepti. Bizge osy da janalyq bolyp pa? Múndaymen biz de kezdesip otyrghan joqpyz ba? Qay jana bastama birden sheshile qonshy edi? Sosyn, tek qiyndyqtardy ghana sóz etken ghalymdy sóiletkenshe, nege óz elinde osy latynsha óte parasattylyqpen әri dúrys jýrgizilgen tuysqan Ázerbayjan elining aituly ghalymyna nege sóz bermeske?

Múny az deseniz, Ázerbayjan, Armeniya, Belarusi, Gruziya, Qyrghyzstan, Moldova, Resey, Tәjikstan, Ózbekstan men Ukraina sekildi elderden anau-mynau emes, 150-den astam ghalym jinalghan jerden latyngha kóshuding asa qajettiligi, onyng qay elge de әkeler tiyimdiligi sekildi júrtqa jaqsy oy salar útymdy úsynystar nege aitylmaghan? Búl mәselening tek qiyndyghy jayly qayta-qayta eze beretin, eshkimge esh paydasy joq múnday jiyngha qara-qúrym ghalymdardy jinap, budjetting aqshasyn shashudyng qanday qajettiligi boldy? Ákeler tiyimdiligi nemen ólshenedi? Múny shotqa qaghyp, eseptegen jan bar ma? Álde biz tek osynday jiynnan tek qatelikterdi terip jazghan maqalardy ghana oqyp, mәz bolyp otyra beremiz be? Búghan qisyndy dәlel men búltartpas faktimen myqtap toytarys beretin ghalym bar ma bizde? Olar nege osynday portalgha qarsy maqala jaza almaydy? Kimnen  nemese neden qorqady?

Aytpaqshy, ózimizding osynday solqyldaqtyghymyzdy jaqsy bilgendikten, endi óz elimizde shyghatyn portaldar da sol Reseydin  qúityrqy sayasatyn qoldaugha kóshti. Múny bizdegi memleketimiz ayamay-aq, qarjy qúyatyn orystildi portaldardyng birnesheui osy maqalany sol kýiinde kóshirip basyp, otqa may qúya týsti. Biz, әriyne, «múnday maqalalardy baspa» dep aitugha qúqymyz joq. Alayda olardyng jemsauyn toltyryp otyrghan arnayy mekemeler qayda qarap otyr? Álde olar da osynday sayasatty qolday ma eken? Mine, qazaqqa qarsy maqalany basqanda eshkim auyz ashpaghan son, olar esirmegende, kim esiredi?.. Men qay maqalamda da bizdegi «besinshi kolonnanyn» asa qauipti ekendigi ýnemi eskertumen kelemin. Alayda, búghan әu degen eshkim joq.

Jalpy, bar qyzyq múnymen ayaqtalmaydy. Osy kongressymaqqa qatysqan ózgesi-ózge, ózimizding elding elshisi, filologiya ghylymynyng kandidaty Qayrat Janabaev qazaqtardyng latyngha kóshuin onsha maqúldamaytyn kórinedi. Onyng oiynsha kýni erteng biz latyngha kóshkende Múhtar Áutzov sekildi klassikterding enbekterin latynshagha audaru keybir adamdar ýshin (ol qanday adamdar?) aqsha tabudyng jolyna ainalady eken. Óitkeni neshe týrli grantar men jobalar shyghyp, bireuler bayyp qalady-mys. Sóitip, býkil qazaqtyng ruhany qazynasyna ýlken ziyan keledi. Múndayda, әriyne, ol latyngha mýldem qarsy.

Biz qashanda qonaqjay halyq emespiz be? Búl alqaly jiyngha Reseydegi Pushkin atyndaghy orys tili memlekettik institutynyng ghylym jóninidegi prorektory, professor, filologiya ghylymynyng doktory Mihail Osadchiy degendi shaqyrypty. Ol jinalghandargha qazirgi postkenestik zamanda eki tildilikke, tipti, ýsh tildilikke ótuding ózektiligi jayly otyrghandardyng mәngi esinde qalarlyqtay «asa mәndi» leksiya oqypty. (Búl ghalymnyng ekitilidilik degende neni menzep túrghandyghyn týsinuge kóp aqyldyng qajeti joq shyghar) Sirә, osynshama ataghy bar, sonau Mәskeuden kelgen qonaqtyng bedeli men mysy basty ma, bizding ishimizden osynday ghylym doktorynyng mәndi de maghynaly әngimesin esty almadyq. Mýmkin, múnday keleli әngime bolghan da shyghar. Alayda, biz múny orys tildi basylymdardan kóre almadyq.

Búl endi elge әlgindey keleli jiyndardan obiektivti de shynayy aqparattyng taraluyna jauapty jandardyn, yaghny osynau aty-shuly jiyndy úiymdastyrushylardyng enshisine qaldyrdyq.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

12 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  1795
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 1753
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1652
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2674