Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2480 0 pikir 13 Shilde, 2012 saghat 02:29

Navanethem Pilley: «Janaózen oqighasy boyynsha halyqaralyq tәuelsiz tekseru jýrgizilse»

Resmy saparmen Orta Aziya elderin aralap jýrgen BÚÚ-nyng adam qúqyqtary jónindegi jogharghy komissary Navanethem Pilley Qazaqstangha kelip jetti.  Navanethem hanym әueli Almatyda ýkimettik emes jәne tәuelsiz úiymdardyng jetekshilerimen әngime ótkizip, olardyng mún-zaryn múqiyat tyndaghan son, atynyng basyn Astanagha búryp, birneshe ministrmen jәne Konstitusiyalyq Kenesting tóraghasy Igori Rogovpen kezdesip, eldegi adam qúqyghy, demokratiya, zan, sot mәseleleri jóninde pikirin aitty.

Tómende Navanethem Pilleyding Astanadaghy kezdesuleri men jurnalisterge bergen mәslihaty kezinde aitqan oilaryn berip otyrmyz.

«Eger Qazaqstan demokratiyalyq el bolghysy kelse, onda sot reformasyn jasauy kerek. Men biylikting әrtýrli bútaqtary arasyndaghy әdil tendikti qamtamasyz ete otyryp, sot biyligining salmaghyn arttyratyn qúqyqtyq týzetulerding engiziluine kenes berer edi».

«Meni Konstitusiyalyq Kenesting preziydent jarlyghyn qayta qaraugha qúqyghynyng joqtyghy jәne Konstitusiyalyq Kenesting sheshimderine preziydentting veto qoya alatyndyghy alandatady»

«Janaózen oqighasy boyynsha tergeu-tekseruge rúqsat berinizder dep ótinish aitamyn. Sot isi barysynda adam qúqyqtary salasyndaghy halyqaralyq normalar qatang saqtalyp, halyqaralyq azamattyq jәne sayasy qúqyqtar paktisining 14-nshi tarmaghyna sәikes, әdil sot qamtamasyz etiluin qalaymyn».

Resmy saparmen Orta Aziya elderin aralap jýrgen BÚÚ-nyng adam qúqyqtary jónindegi jogharghy komissary Navanethem Pilley Qazaqstangha kelip jetti.  Navanethem hanym әueli Almatyda ýkimettik emes jәne tәuelsiz úiymdardyng jetekshilerimen әngime ótkizip, olardyng mún-zaryn múqiyat tyndaghan son, atynyng basyn Astanagha búryp, birneshe ministrmen jәne Konstitusiyalyq Kenesting tóraghasy Igori Rogovpen kezdesip, eldegi adam qúqyghy, demokratiya, zan, sot mәseleleri jóninde pikirin aitty.

Tómende Navanethem Pilleyding Astanadaghy kezdesuleri men jurnalisterge bergen mәslihaty kezinde aitqan oilaryn berip otyrmyz.

«Eger Qazaqstan demokratiyalyq el bolghysy kelse, onda sot reformasyn jasauy kerek. Men biylikting әrtýrli bútaqtary arasyndaghy әdil tendikti qamtamasyz ete otyryp, sot biyligining salmaghyn arttyratyn qúqyqtyq týzetulerding engiziluine kenes berer edi».

«Meni Konstitusiyalyq Kenesting preziydent jarlyghyn qayta qaraugha qúqyghynyng joqtyghy jәne Konstitusiyalyq Kenesting sheshimderine preziydentting veto qoya alatyndyghy alandatady»

«Janaózen oqighasy boyynsha tergeu-tekseruge rúqsat berinizder dep ótinish aitamyn. Sot isi barysynda adam qúqyqtary salasyndaghy halyqaralyq normalar qatang saqtalyp, halyqaralyq azamattyq jәne sayasy qúqyqtar paktisining 14-nshi tarmaghyna sәikes, әdil sot qamtamasyz etiluin qalaymyn».

«Qazaqstanda demokratiyalyq prosesting manyzdy bir bóligi bolyp tabylatyn qoghamdyq syn alany keneymey, kerisinshe, barynsha tarylyp bara jatqanyna qauiptengen pikirlerdi kóp estidim»

«Janaózen oqighasynda oq atugha búiryq bergen adam kim ekeni týsiniksiz. Jәne ol búiryq nege oryndaldy? Polisiya jinalghan adamdardy qaru qoldanbay-aq, baqylau tәsiline ýiretilmegen degen kýdik bar»

«Qazaqstanda ashyq narazylyq tanytqysy keletinder tótenshe qiyn sonymen birge, búzyluy op-onay burokratiyalyq talaptar men kedergilerge tap bolady»

«Men kezdeskendeding barlyghy, sonyng ishide priemer-ministr, Syrtqy ister ministri, Ádilet ministri bәri de Qazaqstan ózining halyqaralyq mindettemelerine basa nazar audaratynyna sendirdi. Jәne kezdesu barysynda óz tarapymnan aitylghan eldegi adam qúqyqtary men demokratiya tóniregindegi qauip etetin mәselelerdi әri qarayda birlesip talqylaugha shaqyrdy».

Baspasóz mәslihaty barysynda jurnalistter  BÚÚ-nyng adam qúqyqtary jónindegi jogharghy komissary Navanethem Pilleyden Qazaqstannyng EQYÚ-na tóraghalyghy men Qazaqstandyq últaralyq tatulyq modeli jәne preziydent Nazarbaevtyng antiyadrolyq bastamasyna qatysty pikirin aituyn súrapty.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5409