Qazaq estradasyna ózindik qoltanba, ózgeshe ýnimen kelip,  tyndarmandar arasynda airyqsha tanymal bolyp ýlgergen óner újymdarynyng biri - «Jigitter» kvarteti. Ýlken sahnagha alghash ret 2004 jyly shyqqan top sodan bergi segiz jyl ishinde últtyq estradamyzdyng әn qoryna talay tamasha tuyndy qosty, eski de esti әnderdi janasha janghyrtty. Júmysyn lirikalyq baghytta bastaghan kvartetting qazir repertuaryn basqa da janrlargha tәn әndermen bayytugha talpynystary bayqalady.

«Jigitter» qazir qanday shygharmashylyq izdeniste jýr? Algha qoyghan nendey maqsat-múrattary, oigha alghan joba-josparlary bar? Osy jәne ózge de súraqtargha konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy  «Jigitter» kvartetining әnshileri - Erdos Qanaev, Aydar Bayjanov, Baghlan Ábdirayymov jәne Myrzahan Mahanov jauap beredi.

Qazaq estradasyna ózindik qoltanba, ózgeshe ýnimen kelip,  tyndarmandar arasynda airyqsha tanymal bolyp ýlgergen óner újymdarynyng biri - «Jigitter» kvarteti. Ýlken sahnagha alghash ret 2004 jyly shyqqan top sodan bergi segiz jyl ishinde últtyq estradamyzdyng әn qoryna talay tamasha tuyndy qosty, eski de esti әnderdi janasha janghyrtty. Júmysyn lirikalyq baghytta bastaghan kvartetting qazir repertuaryn basqa da janrlargha tәn әndermen bayytugha talpynystary bayqalady.

«Jigitter» qazir qanday shygharmashylyq izdeniste jýr? Algha qoyghan nendey maqsat-múrattary, oigha alghan joba-josparlary bar? Osy jәne ózge de súraqtargha konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy  «Jigitter» kvartetining әnshileri - Erdos Qanaev, Aydar Bayjanov, Baghlan Ábdirayymov jәne Myrzahan Mahanov jauap beredi.

Mine, qazaqtyng jigitteri deytindey sýikimdisinder, ónerlisinder. Ózderindi de, әnderindi de jaqsy kóremin.Tek, ainalayyndar, qazaq әnderining tarihyna qúlaq týre, zerttey jýrinder. Óitkeni qazir sender jay ghana sýikimdi әnshiler emessinder, azamattyq parasatty biyiktikke qaray ósip barasyndar."Balqadisha" әni qazirgi aityp jýrgen qalyptarynda avtory Aqan serige de,ólendegi keyipkerlerge de, ainalyp kelgende, qazaq degen bolmysymyzgha jasalghan qiyanat.Jiyrma birinshi ghasyrda jana boyjetken qyzymyzdy seksen bestegi shalgha jetektetip, tipti klipke týsirip synsytqanymyz óreskel úyat. Seksen bes degenning qanday bolatynyn bilesinder me? Qyz jәukemdemek týgil,ayaghyn nyq basyp jýre alar ma eken. Senderding kinәlaryng joq.Qastarynda jón biletin ústaz aghalarynnyng bolmaghandyghynan ghoy.Nemese osylay etsek, kórermen tartamyz, imidj kóteriledi dep bezbýirek topas bireuding aqyly bolar.Aldaghy uaqytta әnderinning taghdyryna últtyq mýdde, azamattyq parasat biyiginen de qaraularyndy súraymyn. Ónerde qanattaryng talmasyn, órge jýze berinder.

 

Janashyr Óten Ahmet atalaryn.

Redaksiyadan: Óten aqsaqaldyng búl janashyr jaqsy pikirine «Jigitter» rahmet aitty.

Salem, jigitter! Áskeriy-patriottyq әnder aitqylarynyz kelmey me?

Áskery patriottyq әnderdi, әriyne, aitqymyz keledi! «Jigitter» produser ortalyghy arnayy әskerge baryp, beynebayan da týsirgen bolatyn. Ázirge, Arman Dýisenovtyng «Aybyndy sarbazdar» atty tuyndysy  bar әn qorjynymyzda. Bolashaqta patriottyq әnderdi kóbeytpek niyettemiz

 

Keleshekte dombyra ústap, qazaqtyng jyr-termelerin aitu oilarynda bar ma?

Búl súraqty qoyghan oqyrmanymyzgha jauabymyz dayyn. Mýmkin, ol kisi bayqamay qalghan shyghar. Elimizding әr oblysyna jasaghan gastrolidik saparlarymyzda týrli muzykalyq aspaptarmen sahnagha shyghyp kórdik. Mәselen, Erdos ekeumiz (Baghylan aitady.-red) qazaqtyng qara dombyrasymen әn aitsaq, Aydar gitarada, Myrzahan kýisandyqta oinady. Al, qazaqtyng jyr termeleri bizding jýregimizge jaqyn. Mýmkin, bolashaqta termelerdi de oryndap qalarmyz.

 

Qazir qoghamda ýlken-kishi kóbine әnshi-әrtisterge elikteydi, úqsaghysy keledi, olardyng ómirleri qyzyqtyrady.Sondyqtan olar kópke ýlgi bola bilui kerek dep oilaymyn.Eng birinshi otbasyn qalay aman saqtap qalugha bolady, balany qalay dúrys tәrbiyeleuge bolady, ata-anamen qalay til tabysugha bolady, mine ómirding osy súraqtaryna jauap bere alatyn bolu kerek jәne ýlgini is jýzinde kórsete bilu kerek. Men onday óner adamy joq dey almaymyn, azdap bar, biraq kóbi gýrletip toy jasaydy da ajyrasyp jatady. Osyghan ne aitar edinizder?Qaysysynyz osy jaghynan ýlgi bola alasyzdar?

Kýlpash apalaryn

Búl jerde biz dinning alatyn orny erekshe ekenin aitqymyz keledi. Qazaq bolghannan son, onyng ýstine islam dinin ústanghannan keyin, biz tәrbiyeni eng birinshi kezekte sharighattan izdeymiz. Islam dininde otbasynyng manyzy joghary ekenin bilesizder. Ýlgi bolu kerek deysiz be? Bizding aramyzda Erdos pen Aydar namaz oqidy. Auzynan Allasy týspegen, imandy jandargha eliktese, jaman bolmaytyn shyghar. Biraq, pende bolghan son, kez kelgen adamnan kemshilik tabylady. Sondyqtan, býgin bireudi maqtap, erteng ol adamdy tyndarman basqasha qyrynan kórip qalsa, úyat bolary sózsiz...kimge elikteu kerektigin tyndarmannyng óz erkine qaldyrdyq.

 

Jigitter - naghyz bizding jigitter. Bir saual. Nege Erkin Núrjan ortalarynnan alystap ketti?

Estay

«Jigitter» kvartetinen Erkin Núrjannyng bólinip ketkeni turaly aitpaghan auyz, jazbaghan jurnalist joq shyghar. Bir anyghy, Erkin bizden bólek ketkenimen, onymen dostyghymyz ýzilgen joq. Áriyne, ol bizding topqa qaytadan qosylmaydy. Biraq, bolashaqta Erkin men «Jigitter» kvarteti birigip әn salatynyn aitqymyz keledi. Búiyrsa, sol kýnderding de kuәgeri bolasyzdar. Erkinmen birlesip әn aitu josparymyzda bar. Erkinning aty da aityp túr ghoy... Erkindikte jýrgisi keletin jigit! Sondyqtan, dosymyzdyng erkin jýrgeni de dúrys shyghar!

 

Sahnada ózderindi dúrys ústay almaysyndar.Kónildi әn aitqanda tek qana Aydar biylegen bolady. Bir birlerine qarap, aqyryn qimyldaysyndar.Sender jassyndar, jas adamda shiraqtyq, әbjil qimyl degen bolu kerek qoy. Reseyding әnshileri әn aitqanda bar kýshterin salyp,ózderin júlyp jeydi,bizdikiler bir ornynda qozghalmay túryp aitady da, kórermendi oyatqannyng ornyna, úiyqtatyp ketedi.Muzykagha qaray qimyldau kerek,biyleu kerek, sekiru kerek, kórermendi qyzdyru kerek. Bizding qazaq әnshileri biylegenge úyalady, óitkeni bizding mentaliytet sonday, eger sekirip ketse, ne boldy sonsha qútyryp deymiz, aqyryn qimyldasa, nege kishkene qozghalmaydy deymiz. Qysqasy eshtene jaqpaydy. Al dauystaryng keremet, tórt dauyspen aitqanda sol әndegi әr әnshining óz orny bar ekeni bayqalyp túrady.

Árkimning óz tyndarmany bar. Biz biylep te kórdik. 2006 jylghy «Erke qyz» atty jeke konsertimizde biraz biyding basyn qayyrghanbyz (bәri duylday kýldi). Erjan Serikbaevtyng sózine jazylghan «Arman-ay» atty әnimizding beynebayanyn kórgen tyndarman bizding biylegenimizdi úmytpaghan boluy kerek. Bizding oiymyzsha, «Ringo», «Orda» toptaryna biylegen jaqsy jarasatyn siyaqty. Al, úiyqtap qaldyq degenge keletin bolsaq... Mýmkin, búl súraqty qoyghan tyndarmanymyz basqa bireuding konsertine baryp úiyqtap qalghan shyghar. Sebebi, qansha jyldan beri kiyeli sahnada әn salyp jýrmiz. Eshkim bizge «Konsertterinde úiyqtap qaldyq!» dep shaghym aitqan joq. Biz kóbine halyq әnderin, qazaqtyng jýregine jaqyn tuyndylardy oryndaghannan keyin, selkildep biylep túrghandy  orynsyz sanaymyz.

 

Jigitter, jaraysyndar.Senderding ónerlering QAZAQ halqynyng jýregin jaulap aldy.Sender maghan qatty únaysyndar, әsirese, Baghlan sening salmaqtylyghyn maghan qatty únaydy. Sender әndi jýrekpen aitasyndar.Tyndaushynyng jýregin eljiretip jiberesinder. Senderge aitar bir ghana synym bar, múndy әnderdi aitqanda bәring rólge enip aitasyndar, al, Aydar kýlip, biylegisi kep túratynyn bayqaymyn, osynysy maghan únamaydy.Qalghanynyng bәri tamasha, sóz joq.Ónerlering órge jýzsin.Bilgim keletini sizderding Sәken Mayghaziyev, Meyrambek Besbaev sekildi óz toptarynyzdy qúryp, shәkirt tәrbiyeleyitin oilarynyz joq pa?

Dәl qazirgi sәtte biz әnshimiz. Ázirge, shәkirt tәrbiyeleu bizge әli erte. Biz baghyndyratyn biyik alda. Án әleminde bilmeytinimiz de kóp. Ózimizdi ústazdyq dengeyge jettik dep oilamaymyz. Alda tyndyratyn ister jetip artylady...

 

Otansýigishtik, últtyq kinolargha týsýge layyqty azamatsyndar, armandaryna jetinder.

Koghamda bolyp jatkan jaylar sizderdi oilandyra ma, ózara otyrghanda aralarynyzda pikir bólisesizder me, әlde «biz-әnshimiz, әnnen basqa eshtene oilamauymyz kerek! degen oida jýresizder me? Jalpy azamattyq oilarynyz ben ústanymdarynyz qanday?

Biz halyq aldynda әn salyp, el qoshemetin kórip jýrgen jigittermiz. Basqalardan aiyrmashylyghymyz sol ghana shyghar. Biraq, eng birinshi kezekte biz Qazaqstannyng azamattarymyz! Sondyqtan da, eldegi әrbir oqighagha qúlaghymyz týruli jýredi. Qayghyly jaghdaylardy estigende, әrbir Qazaqstan azamaty siyaqty bizding de jýregimiz auyrady. Biz de osy mәseleler tónireginde ózara pikir almasyp, «Búl qalay boldy? Qaytkende elimiz órkendep-ósedi?» dep oilanatynymyz, osy tónirekte pikirlesetin kezedirimiz bolyp túrady.  Kóbine búl pikirtalastyng sony әn jazumen ayaqtalady. Áriyne, olardyng bәri jaryqqa  shyqqan joq. Mәselen, bizdi qoghamdaghy jetimder mәselesi qatty tolghandyrdy. Oilana kele, jetimder turaly әndi de jazdyrdyq. Ókinishke qaray, ol әn kóp tanylghan joq. Bauyrjan Esebaevtyng tuyndysy edi. Mýmkin, tyndarmandarymyz ghalamtor arqyly tyndap ta kórgen shyghar. Naghyz ishki kýizelisten shyqqan әn edi ol...

 

«Jigitter» kvartetining ózge elding qúshaghynda ómir sýrip jatqan 5 million qazaqtyng bir әnin aitqanyn kórgen emespin. Sonda shetelde túratyn qazaqtardan osy jigitter aitatyn bir әn tabylmady ma? Mýldem aqylgha simaydy. Ókinishti! ónerlering óse bersin! Aman bolyndar!

Qazir shettegi qandastarymyz aityp jýrgen qazaq әnderi óte kóp. Núrjan Qaljan siyaqty bauyrlarymyz Qytay qazaqtarynyn, Monghol qazaqtarynyng tamasha tuyndylaryn oryndap jýr. «El ishi óner kenishi» degen ghoy... El ishinen talay jauhardy tauyp alugha bolady.

 

Qazaqtyng osynday daryndy jigitteri halqyna qyzmet istey bersin. Janaózendegi qazaq bauyrlarynnyng jaghdayy qalay әser etti senderge?

Oraldyq әpkelerin.

Janaózendegi kóterilis te esten ketpes oqighalardyng biri ghoy. 86 jylghy kóterilisti kórmesek te, jaqsy biletinbiz. Biraq, múnday oqighalardyng Qazaqstanda qaytalanbauyn tilep jýrushi ek. Bizding armanymyz bireu ghana. Elimizde múnday qaqtyghys endi oryn almasa eken. Balasynan anasy, anasynan balasy aiyrylmasyn! Bastysy, qan tógilmesin! Alla bergen tynyshtyghymyzdyng shyrqy búzylmasa degen tilek qana bizde...

 

Mening súraghym mynanday: dayyn sózge әn jazdyra alasyndar ma? Eger jazdyra alsandar sendermen qalay habarlasugha bolady. Ólenderimdi tegin beremin, eshqanday aqy súramaymyn. Tek әn qylyp jaryqqa shygharsandar, alghysym sheksiz bolar edi. Allanyng núry jausyn!

Eger dayyn sóz bolsa, ol tipti tamasha óleng mәtini bolsa, nege oghan әn jazbasqa?! Búl oqyrmanymyz bizben baylanysyn joghaltpay, «Abai.kz» saytyna әn mәtinin joldasyn. Biz mindetti týrde ólendi qarap shyghyp, sózi jýrekke jetse, әn jazugha tyrysamyz...

 

Jigitter, sәlem!!! Qazaqstandaghy en myqty aranjirovshiyk kim sizderdin oylarynyzdan shyghatyn? Sizderdin kóp әnderiinizdi kim әrlep óndeydi?

Biz eng alghash ret Rinat Áubәkirov degen әn óndeushi jigitpen birlesip júmys istegenbiz. Sol әriptestigimiz býginge deyin sozyluda. Qosymsha, Arman Dýisenov, Áset Masabaev, Baqytjan Qajymúqanov, Pasha Liylermen de birlesip, әn jazdyryp kórdik. Osy jigitterdi Qazaqstandaghy eng myqty әn óndeushilerding qataryna jatqyzugha bolady.

 

Jigitter sәlem!!! Songhy kezderi nege shygharmashylyqpen jóndi týrde ainalyspay kettinder?

Shygharmashylyghymzda sonshalyqty bir toqyrau oryn alyp jatyr dep aita almas edik. Ras, songhy kezde tórt jigitting ýsheui ýilendi. Ýy bolyp, otbasyn qúrugha da biraz uaqyt kerek eken. Mýmkin, shygharmashylyghymyzdyng sәl damyldap qaluyna sol sebep bolghan shyghar. Óitkeni, ýilenu de adamgha  jauapkershilik jýkteydi emes pe?! Mýmkin, oqyrmanymyz 2006 jyldan beri jeke konsertimiz ótpegenin núsqap otyrghan shyghar. «Jigitterdin» jeke konsertin beru bizding kókeyimizde jýrgen eng ýlken josparlardyng biri. Tek, kishkene uaqyt pen dayyndyq kerek. Konsert qoy turaly oiymyz әli pisip, jetilude...

 

«Jigitter» kvartetin onsha únatpaymyn. Ne kiyim kiyisterinde, ne әnderinde ózindik stilidering joq. Sender jas emessinder me? Ákim nemese sheneunik siyaqty qatyp qalghansyndar, әzer qozghalasyndar. Aydar ghana әndi kýlip, kónildi aitady. Qalghandaryna qarasam úiqym kelip ketedi nemese basqa kanalgha auystyra qoyam. Sekirip biylemesender de әnge, әnning mazmúnyna qaray nemese ózderinning týr-túlghalaryna qaray tartymdy bir sahnalyq stilinyy qimyl-qozghalys tabularyng kerek. Ol ýshin imidjmeyker nemese sahnalyq qozghalysty jónge salatyn mamanmen júmys jasau kerek. Dauystaryng jaqsy, әndi de talghay bilisinder. Tek jarasymdy qimyl-qozghalys pen pricheska, kiyimderindi kishkene qazirgi zamangha layyqtasandar eken. Áyteuir, shou-bizneste jýrsinder ghoy, sondyqtan shou-biznesting jәne zaman talabyna say bolghandaryng dúrys.

«Jigitterdi onsha únatpaymyn...» Búl kisining aitqan oilarynyng key tústarymen kelisuge bolady. Kemshiliksiz adam bolmaytynyn jogharyda aittyq. Oryndy pikir bildirgen eken. Biz óz qatelerimizben júmys isteuden tanbaymyz.  Mәselen, imdj turaly úsynysymen tolyqtay kelisemiz...

 

El bolyp órkendeu ýshin: ghylym, tehnika, ekonomika, sayasatty bilu, al últtyq bolmys ýshin til, din, tarih dәriptelui kerek pe dep oilaymyn. Al teledidardyng betin ashsang boldy baghdarlamalardyng jýrgizushileri negizinen әnshi men әrtis bolyp ketken. Biri jýrgizse biri qonaq, biri kórermen. Al nege ekonomisterdi, ghalymdardy, qoghamdaghy belgili ziyalylardy, sayasatkerlerdi, sarapshylar men imamdardy, elge iygi is istep jýrgen túlghalar men talapty jastardy kóptep kórsetip dәriptemeske?!Álde últty damytatyn tek әrtist pen әnshi me? Osyny týsinbedim, osynyng jauabyn aitsanyzdarshy?

Negizi, kóp jaghdayda biz múnday úsynystardan qashyp jýremiz. Biraq, ýnemi bas tarta bergen de úyat. «Qazaqstan» men «Habar» arnalary, basqa da kommersiyalyq telearnalar reyting kóteru ýshin estrada әnshilerinen  telejúldyz  jasap shygharuda. Sondyqtan, búl súraqty telerna basshylaryna qoyghan dúrys dep esepteymiz.

 

Jigitterdi kópting biri dep esepteymin.

Dúrys! Biz kópting birimiz, kóppen birgemiz.

 

Songhy kezde Astanada konsert bermey kettinde ghoy. Nelikten? Astanagha auysu oilarynda joq pa?

Ámiynә

Astana qalasynyng  tughan kýninen oray jabyq keshterde óner kórsettik. Byltyr «Muzarttyn» jeke konserti ótti  dýrildep Astanada. Biz de basshylyqqa sonday konsert ótkizu turaly úsynys jasadyq. Qazir bizding basqa josparlarymyz bar. Reti kelgende, konsert ótkizemiz!

 

Jigitter, әn aityp "gulyayttap, qyzyqpen jýrip jazdy alyp" jýre berinder. Qyl ýstinde túrghan últ taghdyryn oilap ne kerek, ózdering aman bolyndar. Toyda shyrqap, aqsha tauyp, biznestering dýrildey bersin. Jornalshylar últ, qogham, qazirgi qazaq jayynan súray qalsa, jauap bermey jaltaryp ketinder. Kitap, gazet-jornal oqyp qajeti joq. Bireuden bireu estip, shalaghay, shatty-bútty bilimderinmen órkendering óse bersin!

«Jigitter әn aityp, gulyattap», «El bolyp órkendeu ýshin». Oqyrmanymyz kimdi menzegenin bilmey túrmyn. «Bir qúmalaq bir qaryn maydy shiritedi»degen sóz bar emes pe?! Mýmkin, búl oqyrmanymyz әnshiler arasynan osynday jandardy bayqap qalghan shyghar. Biraq, kópke topyraq shashugha bolmaydy. Bizder sóz qadirin týsinetin adamdarmyz.

 

Salem! Menin súraghyma bir ghana sózben jauap bersenizder deymin. Ánshining júldyz nemese әndi hit qylatyn әn be, әuen be, әnshining oryndaushylyq qabileti me?  Álde aranjirovshikting enbegi me әnning  ózin de, әnshining dauysyn da óndep "konfet" qylyp beretin?

Sizge mynany aitqymyz keledi. On әn jazdyrsa da, tyndarman jýregine jol taba almaghan әnshiler bar. Al, bar bolghany bir әnimen hit sheruding aldyn bermey, halyqqa tanylghan azamattar da jeterlik. Búl jerde «Tauday talap bergenshe, barmaqtay baq bersin» degen qanatty sózdi úmytpaghanymyz dúrys. Bәri de baghynnyng janghanyna baylanysty. Áriyne, enbekti de joqqa shygharmaymyz.

 

Baghlan, siz sporttyng qay týrimen ainalysasyz? Ómirde kýsh qoldanghan kezdering boldy ma?

Janbolat, Semeyden

Sportqa men beyimmin! Boks dese ishken asymdy jerge qoyamyn. Kishkentayymda tay bokspen shúghyldanghanmyn. Jaqynda «Chempion» jobasyna qatysqan son, boksty odan әri jaqsy kórip kettim. Áli kýnge deyin jattyghu zalyna baryp, dayyndalyp túramyn. Shyny kerek, «Chempion» jobasynda kәsiby sporttyng qiyndyghyna da kózim jetti.

 

Aydar men Erdostyng imandylyq jolyna jaqyn ekenin bilemiz. Ónerpazdyng ómir daghdysy qarbalas qauyrt saparlardan, tynymsyz konsert, kesh, bayqaulardan túrmay ma? Diny amaldardy túraqty ústanu mýmkin bolyp jýr me eken? Myrzahanmen jәne Baghlanmen búl tarapta eshqanday týsinbestik, qiyndyqtar tuyndamay ma?.. Aldyn ala rahmet.

MÁDINA

Barlyq músylmandargha iman paryz etilgen. Bizding qatarymyzdaghy Aydar men Erdos bes uaqyt namazdaryn qaza qylghan emes. Din mәselesine oray aramyzda eshqanday týsinispeushilik joq. Imany myqty adamnyng jan dýniyesi taza bolyp, artyq beyәdep qylyqtardan ada bolatyny quantady.

 

Myrzahangha saual qoyghym keledi. "Qayda barsam da jaqsy qyz izdep jýremin" dep ediniz bir súhbatynyzda. Sol qyzdy taptynyz ba?

Myrzahan әli tapqan joq jaqsy qyzyn! Izdep jýr!

 

Senderiding toptaryndy "Jigitter" de kim ataghan? Basqa atau tappadyndar ma? "Jigitter" degen bylay neleu siyaqty... dúrysyn aitsam әn salatyn shygharmashylyq toptyng atyna kelmeytin siyaqty. Bolashaqta toptyng atyn ózgertu oilarynda joq pa?

Toptyng aty eshqashan da ózgermeydi. Bizding oiymyzsha, «Jigitter» naghyz qazaqy atau! Toptyng atyna layyq! Jigitting aty jigit emes pe?!

 

Jigitterge ortaq súraq: osynsha jyl birge jýrgende arada ókpe-renishter, kelispeushilikter boldy ma? Onday problemany qalay sheshtinder?

Sәbiyt, Almaty

Rasy kerek, aramyzda azghantay týsinispeushilikter bolyp túrady. Biraq, bәrimiz de sanaly, aqyl toqtatqan azamat emespiz be?! Sabyr bәrin jenedi. Bir birimizben bet  jyrtysqan kezimiz bolghan emes, artyq ketsek dereu keshirim súraugha dayyn túramyz. Dostyghymyz ben adamgershiligimiz bizdi ýnemi bir arnagha toghystyrady.

 

Toptyng produseri bir súhbatynda "Endi "Jigitter" kýidim-sýidim degen әnderdi azaytady" dep edi. "Azayttyq" dep oilaysyzdar ma? Jalpy toptyng endigi baghyty qanday bolmaq?

Armangýl

Negizi, produserimiz bizge әndi tandau tarapynan shekteu qoya almaydy. Óitkeni, әndi aitatyn ol emes, bizder ghoy. Jýregimizge qanday әn jaqyn, sony oryndaymyz! Al, mahabbat turaly әnderdi oryndamau degen oiymyz mýlde bolghan emes. Armangýl, mahabbat turaly әndi qalay oryndamaymyz? «Mahabbatsyz dýnie bos» degen..

 

Qazir sizderdi ne tolghantady, ne oilandyrady? En basty bas qatyrar mәsele ne dep oilaysyzdar?

Eng bastysy elding tynyshtyghy! Tynyshtymyghyz, beybit kýnimiz búzylmasa eken!

 

Sizderding barlyqtarynyz bir ýide túrady deydi, sol ras pa? Taghy bir súraghym: shetelge gastrolige shyghu oilarynyzda joq pa? Búlay deuimning sebebi: sizderdi tamasha kvartet dep sanaymyn, qazaq ónerin shetelge pash etu sizderding qoldarynyzdan keledi. Ánderiniz de, sәnderiniz de tamasha. Sizderge shygharmashylyq tabys tileymin, ónerleriniz órge jýzsin.

Shynar

Boydaq kezimizde bәrimiz bir ýide túrdyq. Al, otau kótergen son, әrqaysymyzdyng bólek ketkenimiz ras. Biraq, әli kýnge sheyin bir ýiding balalaryndaymyz. Aramyzdaghy jalghyz boydaq Myrzahan. Myrzahan kimning ýiine qonam dese óz erki. Oghan bәri de jarasady (bәri jamyray kýldi),

 

Qatelespesem, Myrzahannan basqalarynyz ýilengensizder. Ýilengen song ózgerdinizder me? Qay baghytqa ózgerdinizder? Ony qalay bayqaysyzdar?

Jamalhan

Ýilengennen keyin ózgerip ketken eshtenemiz joq. Tek, jauapkershilik jýgi auyrlaghanday. Áytpese, sol әn, sol sahna, sol ómir ghoy.

 

Aydar, sizding otbasynyz turaly әngime kóp. Qanshalyqty shyndyq bar el aityp jýrgen әngimelerde?

Aydardyng otbasynda keybir qiyndyqtardyng bary ras. Biraq, ony aghynan jarylyp, uaqyty kelgende ózi aita jatar. Qazir búl turaly eshtene aita almaymyz.

 

Qazir nege hit әnderiniz joq?

Hit әn deysiz be? Dәl qazir «Keshir meni, janym» әni halyq jýregine jetken siyaqty.

 

Balalarynyzdy qalay erkeletesizder? Álde olar ata-әjelerining balalary bar ma?

Búl súraqqa Baghylan jauap berdi:

Balalarymyzgha auzymyzgha qanday әdemi attar týsedi, solay dep erkeletimiz. Jeke ózim qyzymdy keyde «kýshigim»dep erkeletip alamyn.

 

Kimdermen birge әn shyrqaghylarynyz keledi?

Rasynda, «osy әnshimen duet aitsaq» dep armandamappyz

 

Aqan serining sózin búzyp aitasyndar. Sol jerin týzetu kerek. Aqyn Kәkimbek Salyqovtyng Aqan seri shygharmashylyghy boyynsha qúrastyrghan jinaghyn qarandar. Sonda dúrys jazylghan. Ándi, әnning mәtinin zerttey de bilinder.

Qúrmetpen, Asqar degen aghalaryn.

Asqardyng oiy dúrys. Bizding oryndauymyzdaghy «Balqadisha» әnin tyndarman jyly qabyldady. Halyq arasynan qanshama jyly lebizder jetti. Balalarymyz jattap aldy, ýnemi aityp jýretin boldym dep habarlasqan tyndarmanda esep joq. Alayda, «Balqadishanyn» mәtinin syngha alghandardyng qatary da qalyn. Bizding biluimizshe, Aqan seri Balqadishagha ghashyq bolghan jәne bir ghana shumaghyn jazghan desedi. Qalghan shumaqtary uaqyt óte kele halyq auzynan qosyla berse kerek. Ámire Qashaubaev, Qayrat Baybosynov aitqan kenes dәuirindegi núsqalaryn da tyndap kórdik. Qalay estidik, solay aittyq. Shyn mәninde, «Balqadisha» әnining tarihy búryn eshkimdi qyzyqtyrmaghan siyaqty. Biz oryndap shyqqan son, týrli pikirler boy kótere bastady. Yaghni, bir jaghynan qate ketse, ekinshi jaghynan týzetilip jatyr.

 

Qazaq әnshilerinen qogham turaly súray qalsaq, bastaryn ala qashady. Tipti búl taqyryp olardy qyzyqtyrmaytyn siyaqty. Tarihy datalargha, býgingi kýngi oqighalargha baylanysty bilimderiniz qanshalyqty? Tariyh, әdebiyet, mәdeniyetke qatysty saualdargha sauattarynyz jete me? Álde múnday "úsaq-týiek" nәrselerge bas auyrtpaysyzdar ma?

Maqpal.

Maqpal qay ónirding qyzy eken? Eger sol jaqqa biz baryp jatsaq, bizge jolyghuyna bolady.

 

«Moy Mirda» barsyndar ma?

Shpiongýl

Áleumettik jelilerde barmyz. Biraq, saghattap otyra almaymyz.  Tek, hat habar alysu ýshin poshtany paydalanamyz

 

R.S. «Jigitter» kvarteti júrtshylyqpen tikeley baylanysqa shygharghan www.abai,kz aqparattyq portalynyng újymy men saual joldap, pikir bildirgen oqyrman qauymgha rahmet aitady!

«Abay-aqparat»