Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti
Qasym-Jomart Toqaev myrzagha!

Qúrmetti Preziydent myrza!

Almaty qalasynda Marghúlan Boranbay, Meyram Qanapiyanov jәne Danat Namazbaygha qatysty halyq arasynda «últ-patriottarynyng soty» dep atalyp ketken sottyng ótip jatqanynan habardar shygharsyz. Elimizding belsendi azamattary әleumettik jeliler arqyly ishki sayasat pen qauipsizdikke jauapty kómekshileriniz ben kenesshilerinizdi (Erlan Qariyn, Berik Uәli, Dәuren Abaev, Mәulen Áshimbaev jәne Áset IYsekeshev) búl sot turaly jәne jogharyda atalmysh túlghalardyng zansyz qylmystyq qudalaugha úshyraghany turaly birneshe ret habardar etti!

Ókinishtisi – olardan da, Ishki Ister Ministrliginen de, Últtyq Qauipsizdik Komiytetinen de, Bas Prokuraturadan da, Jogharghy sottan da týsinikti jauap ala almadyq! Sizding ainalanyzdaghy adamdar men qúqyq qorghau organdary siz jariyalaghan «estiytin memleket» qaghidasyn búzyp, ózinizden bolyp jatqan jayt turaly aqparatty jasyryp, jarym-jartylay jәne qate jetkizip jatyr dep payymdauymyzgha jol ashyp otyr!

Aghymdaghy jyldyng mamyr aiynyng sonynda respublikalyq «DAT» gazetinde osy mәsele boyynsha sizding atynyzgha ashyq ýndeu hat jariyalanghan bolatyn. Hat әleumettik jelilerde jәne týrli belsendi azamattardyng paraqshalarynda keninen taratyldy. Búl ýndeudi Qazaqstan Respublikasynyng keminde 7000 azamaty qoldap, qol qoydy. Sonymen qatar, búl mәseleni qazaqstandyq BAQ-tar da jabuly kýiinde qaldyryp, jariya etpey otyr jәne búl jaghday aqparat ministri Aida Balaeva hanymgha da eskertilgen!

Búl sottyng nendey ereksheligi bar jәne ol nege qazaq qoghamynda múnday reaksiya tudyrdy? Onyng әleumettik mәni nede?

«Tarih eki ret qaytalanady – birinshisi tragediya retinde, ekinshisi – fars retinde» degen sóz bar. Búl sottyng 1986 jylghy Almatydaghy Jeltoqsan oqighasyna qatysushylargha qatysty ótken sot prosesine úqsaghany sonsha, tipti deja-vu sezimin tudyrady. Biz qaytadan búrynghy qughyn-sýrgin jyldaryna keri oralghandaymyz – aiyptalushylar da, «qazaq últshyldarynyng qúrbandary» da sol kezdegi keyipkerlerge qatty úqsaydy.

Barlyghy – aiyptaudyng negizi bolghan «saraptama», anyqtamalar men logikalyq qorytyndylar – 30 jyl búryn jazylghan qújattardy qaytalaghan sekildi. Tek býgingi sotta eshkimning әzili óte az – tek aryzdanushylar men «jәbirlenushilerdin» túlghasy kýlkili bolyp túrghany.

«QR-y memlekettik jýiesining irgetasyn shayqaltqan qazaq últshyldyghymen» kýresip jýrgen jandar kim eken?

Tanys bolynyzdar: Jәbirlenushilerding biri – jeke qayyrymdylyq qorynyng zangeri Yuriy Yuriyn. Onyng /әleumettik jelide/ jýzden astam ksenofobiyalyq, qazaqofobiyalyq, las jәne úyatsyz mәlimdemeleri bar. Solardyng biri – belsendi últ patriottarynyng jәne jalpy bizding qoghamnyng basym bóligining tabighy narazylyghyn tudyrghan 2009 jyly Zona.kz saytynda qaldyrghan jazbasy edi. Ol kezinde ózining Almatydaghy jastar kóterilisin basugha qatysyp, qyzdar men úldardy saper kýrekpen úrghany turaly jazghan edi.

Jalpy, onyng kóptegen akkaunttarynan basqa da últtardyng namysyna tiyetin sózder jazghany turaly jýzdegen skrinshottar bar, degenmen, onyng eng qatty shýilikkeni – qazaqtar boldy. Keybir belsendiler Ishki ister ministrligine Yurindi qylmystyq jauapkershilikke tartu turaly aryzdarmen jýgindi, biraq ókinishke qaray, polisiya Yurindi sol kýii esh jauapqa tartpady!

Ekinshi aryzdanushy – «jәbirlenushi» – QR azamaty, últy qazaq Áljan Ismaghúlov. Búl kisi KSRO-ny janghyrtu qajettiligi turaly, Alash qayratkerleri men qazaq ziyalylaryn stalindik rejimning qyryp-jongynyng aqtalghany turaly, Asharshylyq ýshin stalindik rejimning jauapty emes ekeni turaly jariya týrde jәne óz jazbalarynda birneshe ret aitty. Ol dala ólkesinde jappay asharshylyq tudyrghandar KSRO-dan basqa elderge qaray shekara asyp, mal aidap әketken qazaq baylary degen ashyq týrdegi jalghan aqparat berude!

Ókinishtisi, biylikte Yurin men Ismaghúlovtyng kózqarasy men әreketterin qoldaytyn kóptegen joghary lauazymdy sheneunikter bar ekenin anyq bayqadyq...

Býgingi sot otyrysy kenestik dәstýr boyynsha ótip jatyr: sottalushylardyng advokattaryna sóz berilmeydi, aiyptalushylardyng «jәbirlenushi aryzdanghandargha» súraq qongyna rúqsat etilmeydi, búryn qoyylghan oryndy súraqtar negizsiz alynyp tastalyp jatyr!

Biraq eng tang qaldyrghany – patriottardy sottaugha negiz bolghan saraptama. Onyng mәtini, 30 jyldan beri kommunistik jýie men dýniyetanymnan aryla almaghan elde «Asharshylyqqa», 1986 jylghy oqighagha býginge deyin layyqty bagha berilmegenin, Kommunistik partiyanyng qoghamda jaybaraqat ómir sýrip jatqanyn, al elding әli de bolsa joyylyp ketken KSRO-nyng tútqynynda kele jatqanyn rastaydy.

Qúrmetti Preziydent myrza!

Sizden tәuelsiz elimizdi osynday kelensiz jaghdaygha týsirip jatqan oqighany toqtatuynyzdy súraymyz.

Oylap qaranyzshy, 16 jeltoqsanda – el Tәuelsizdigining 30 jyldyghy qarsanynda, 1986 jyly qazirgi Respublika alany dep atalatyn alanda qazaq jastaryn saper kýrekpen úrdym dep maqtanghan jәne búl әreketin qaytalaugha dayyn azamat, qazaq azamattaryn sol jeltoqsan kýnderi alangha shyqqan jigitter men qyzdardy qorghaghany ýshin sottatyp jatyr.

«Qazaq últshyldarynyn» ýstinen sotqa shaghym týsirgen azamat Tәuelsizdigimizdi joqqa shygharyp, «Asharshylyq» qúrbandaryn kelemejdep, Qazaqstannyng «Reseyge qaytadan» qosylghanyn qalaytyn adam. Osynday adamdardyng barlyghy elimizding memlekettik qúrylymyn ýnemi jәne kópshilik aldynda kelemejdep, preziydenttik biylikting manyzyn tómendetip, memlekettik rәmizderge til tiygizip, separatizm men shovinizmdi dәripteydi!

Býgingi Tәuelsizdikting 30 jyldyghy qarsanynda ótip jatqan sot prosesi halqymyzdy mazaq etu, qazaqtyng betine týkiru dep bilemiz! Elimizding tәuelsizdigi qazaqtyng ózinen basqa eshkimge kerek emes ekeni anyq. Eldi, onyng tәuelsizdigin tek últ patriottary ghana qorghaydy.

Olar bolmasa, biylik kimge arqa sýieydi? Biylik qanday qúndylyqtar men memlekettik mýddelerdi qorghaugha dayyn?

30 jyl – búl manyzdy meje. Ol últ bolyp qalyptasudyng jana kezenin ashady jәne últ pen qazaqstandyq qogham qúru ýderisinde jana әri týsinikti últtyq iydeyany, jana ózekti strategiyalardy talap etedi! Onyng ornyna qazirgi tanda salauatty últtyq patriotizm úghymy «nasizm», «fashizm», «últtyq populizm» siyaqty úghymdarmen әdeyi әri negizsiz týrde almastyryluda! Býgingi farsty úiymdastyrghandar da, isti sotqa jetkizgen tәrtip saqshylary da, sot prosesining ózi de birjaqty aiyptaushyldyqpen ótip jatqandyghy biyliktin, sizding – yaghny Preziydent institutynyng bedeline núqsan keltiretini sózsiz!

Qazirgi әlemdegi jәne aimaqtaghy kýrdeli geosayasy jaghdayda Biylik te, Halyq ta tәuelsizdikti, aumaqtyq tútastyqty jәne kópvektorly sayasatty saqtauda birge júmyla atsalysuy qajet ekenine senimdimiz! Últ mýddesin riyasyz qorghaytyn últ patriottary ghana biylikke, sonau 1986 jylghy oqighadaghy sekildi batyl, taysalmay jәne mýddesiz birlik pen qoldau kórsete alady...

Búl sot prosesin el ishindegi elitanyng kózqarasy, úmtylysy, sayasy mýddelerining teketiresi dep bilemiz. Búl sottyng sheshiminen biylik ýshin qazir ne manyzdy ekenin, onyng bolashaqqa qanday josparlary baryn jәne býgingi kýni halyqqa qanday habar berip jatqanyn biletin bolamyz!

Qúrmetti Preziydent myrza!

Osy oqighagha ózinizding aralasuynyzdy jәne Bas prokuraturagha aiyptau aktisin keri qaytaryp aluyn jәne osy qisynsyz, zansyz jәne úyatty sot prosesin toqtatudy tapsyruynyzdy súraymyz!

Baltash Túrsymbaev, Rysbek Sәrsenbayúly, Ermúrat Bapi, Erkin Raqyshev, Abzal Qúspan, Múhtar Tayjan, Arman Qani, Ghalym Baytuk, Serikjan Mәmbetaliyn, Rasul Júmaly, Dina Ospanova, Janar Jahat, Dinara Seysen, Dina Elgezek, Múrat Múhammedjanov, Áljan Álitaev, Islam Kuraev, Aman Mambetaliyn, Anuar Baydar, Quat Ahmetov, Edige Ahmet, Ruza Beysenbaytegi, Júldyzay Fort, Maks Bokaev, Arman Hayrulliyn, Elimar Húsayynov jәne t.b.

«DAT» jәne Abai.kz