Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Janalyqtar 3728 0 pikir 18 Shilde, 2012 saghat 07:41

Eleujan Serimov. Qúlqynnyng qúly emes, júrtynyng úly bolghandar

Juyrda Erlik turaly kitap basylyp shyqty. Halyqtyng qauipsiz əri tynysh ómiri ýshin qaharmandyqpen enbek etken, ishki ister organdarynda opat bolghan qyzmetkerler jayynda. Ýrikken ýidegisin, qoryqqan qoradaghysyn aldyrghandargha der kezde qol úshyn berip ózderin qúrban etkender turaly. Shygharushylar estelik kitaby dep atapty.(Estelik kitaby. Astana. QR Ishki ister organdarynyng media ortalyghy JShS. 2012 j. 272 bet) Ras ta shyghar. Elimiz tәuelsiz bolghannan beri qyzmettik boryshyn oryndau kezinde beybit kýnde osynshama azamatymyz qyzmette jýrip kóz júmypty degenge adam senbestey. Aytugha auzymyz barmasa da aitayyq, ólimde de júbanysh bar eken. Júbanysh emey ne, býkil qogham bolyp poliyseylerdi ghaybattap jatsa. Jer basyp tiri jýrgender shynayy azamat qalpynda qalghan azamattaryn, qylmyskerlerdi ústap, qiyn jaghdaygha týsken jandardy qútqarghan qaysar is-əreketi men ərdayym batyl qadamgha dayarlyghyn әspettep baqigha attanghan әliptesterin kitap betinde eske alypty. Qashan da auyzgha kelgen sóz arzan bolady. Erlikting qúnyn týsirmeyik desek te, aityp jetkizu әste mýmkin emes eken. Oqysan, janyng eziledi. Qamyryq múng basady jýregindi. Aqiqat ashy, jalghan túshy ghoy. Bir sәt kitap paraqtaryna ýnilip kórelikshi...

Juyrda Erlik turaly kitap basylyp shyqty. Halyqtyng qauipsiz əri tynysh ómiri ýshin qaharmandyqpen enbek etken, ishki ister organdarynda opat bolghan qyzmetkerler jayynda. Ýrikken ýidegisin, qoryqqan qoradaghysyn aldyrghandargha der kezde qol úshyn berip ózderin qúrban etkender turaly. Shygharushylar estelik kitaby dep atapty.(Estelik kitaby. Astana. QR Ishki ister organdarynyng media ortalyghy JShS. 2012 j. 272 bet) Ras ta shyghar. Elimiz tәuelsiz bolghannan beri qyzmettik boryshyn oryndau kezinde beybit kýnde osynshama azamatymyz qyzmette jýrip kóz júmypty degenge adam senbestey. Aytugha auzymyz barmasa da aitayyq, ólimde de júbanysh bar eken. Júbanysh emey ne, býkil qogham bolyp poliyseylerdi ghaybattap jatsa. Jer basyp tiri jýrgender shynayy azamat qalpynda qalghan azamattaryn, qylmyskerlerdi ústap, qiyn jaghdaygha týsken jandardy qútqarghan qaysar is-əreketi men ərdayym batyl qadamgha dayarlyghyn әspettep baqigha attanghan әliptesterin kitap betinde eske alypty. Qashan da auyzgha kelgen sóz arzan bolady. Erlikting qúnyn týsirmeyik desek te, aityp jetkizu әste mýmkin emes eken. Oqysan, janyng eziledi. Qamyryq múng basady jýregindi. Aqiqat ashy, jalghan túshy ghoy. Bir sәt kitap paraqtaryna ýnilip kórelikshi...

«...IIBB medisinalyq bólimining bastyghy polisiya podpolkovniygi B. Bijanovagha TT tapanshasynan oq atyldy, ol esin jinamastan Aqmola oblystyq auruhanasynda kóz júmdy. Keyin tergeu-izdestiru is-sharalary kezinde osy qylmystyng úiymdastyrushysy men oryndaushylary tabylyp, ústaldy. Búl kisi óltiru B. Bijanovagha onyng qyzmettik júmysyna baylanysty tapsyrys boyynsha jasalghan...

...JTT tergeu amaldaryn jýrgizgen kezde, polisiya agha serjanty B. Qajymovqa azamat A. Bajapaev kelip, ýsh jigit sebepsiz bir adamdy úryp, belgisiz jaqqa ketip bara jatqanyn habarlady. Osy adamdardy ústau kezinde Bolat Ermekúly jýrek-qan tamyrlarynyng jetkiliksizdiginen qaytys boldy...

...ishki qyzmet kishi serjanty ES-166/1 mekemesining baqylaushysy Eduard Zeynullaúly Qújamúratov qyzmettik mindetterin oryndau kezinde qaza boldy...

...1995 jyly 23 qyrkýiekte búzaqylyq əreketting jolyn kesu kezinde Smaghúl Tólegenúly atys jaraqatynan qaza tapty...

2001.28.05 Sandyqtau AIIB bastyghynyng № 107 búiryghyna səykes AIIB UÚY aidauyl bólimshesining poliysey jýrgizushisi polisiya agha serjanty B. Qozghanbaev egis nauqany kezinde qoghamdyq tərtipti saqtau ýshin Maksimov auyldyq okrugine issapargha jiberilgen. 02.06 2001 jyly B.Qozghanbaev Maksimov auyldyq okrugynyng aimaghynda qoghamdyq tərtipti saqtau kezinde alghan atys jaraqatynan qaytys boldy...

... 2011 jylghy 1 shildede saghat shamamen 00.00-de ishinde on adamnan túratyn qaruly qylmystyq top tirek beketining manynda «Mitsubisiy-Delika» avtokóligimen polisiya serjanty N. Alpysbay men polisiya agha serjanty A. Boranbaev otyrghan qyzmettik avtokólikke «Sayga» karabiyninen, Makarov tapanshasynan jəne tegis únghyly anshy qaruynan oq atyp, oqigha ornynan boy tasalaghan. Polisiya serjanty N. Alpysbay men A. Boranbaev atylghan oq saldarynan sol jerde kóz júmghan...»

Qarap otyryp janyng týrshigedi. Au, ay men kýnning amanynda, beybit kýnde qyp-qyzyl qyrghyn maydan bir. Qyrshynynan qiylghan óndirdey jastar kil. Árqaysysy әrbir әdemi ortanyn, otbasynyng bir-bir búlanaylary. Basqa gýrzi úrghanday esengiretip tastaydy... Týrli adamdar, týrli taghdyrlar, sonynda anyrap ana, ayauly jar, bala-shagha qalghan... Naghyz erlik, ar men namys, paryz ben mindetke adal bolu osy emes pe deysin. Búryn kenes kezeni shynashaqtay úl men shashbauly qyzgha deyin otan soghysyndaghy atalar erligin ýlgi tútqyzatyn, mektepterde aughan soghysy ardagerlerin ardaqtatatyn, songhy kezde múny da mansúq etkender tabylyp jatyr. Al beybit kezdegi Erlikting jóni tipti basqa eken. «Býgingi kýnning qaharmany kim?» degen saual tónireginde jazushy aghayyndar baspasóz betinde oy tolghaytyny bar. Áytse de býgingi Qaharman ishki «egosy» qalyng Pecherinder emes, osy bozdaqtar degimiz keledi. Kóre túryp aitpaghan kórgensizdik belgisi degenge jýginip, uәiimshil oidyng jeleuimen Batyldyqty qúrmet tútar qauymgha arnalghan kitap shyqqandyghyn jar salyp әigilegimiz keldi. IYә, qasiretke de әdep kerek eken. Osy әdepti kitap shygharushylar adal atqarypty. Shygharushylar - Ishki ister ministrligine qarasty Qaraghandy akademiyasynyng újymy. Kitapta: «Kóptegen poliyseylerding joghary shen men syilyqtargha layyq bolyp tanylghany tanghaldyrmaydy. Elimizding beybitshiligin saqtap jəne azamattar tynyshtyghyn qorghau jolynda óz ómirlerin qighan batyl da qaysar qyzmetkerlerding esimderi el tarihynda məngilik jazylady» delinipti. Rasy osy.

Kәrisin ordada qaldyrmay, obada qaldyrghan, óligin molada qaldyrmay, dalada qaldyrghan búl siyaqty shyn maghynasynda kisilik baghalanbaytyn kórgensiz qoghamda kórgendi is jasaghandar, bozdy bosaghagha otyrghyzyp, toryny tórge shygharghan qisyq zamangha qiyspaytyn kózsiz erlik  kórsetkender ruhy riza bolsyn deyik.

 

Eleujan Serimov,

polisiya polkovniygi,

Qaraghandy qalasy

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1514
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3285
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5839