Songhy aptalardaghy әlemdik sauda naryqtaryndaghy múnay baghasynyng tómendeui, tipti key uaqyttary tez tómen qúldyrauy, biz sekildi, ekonomikasynyng basym bóligi shiykizat eksportyna negizdelgen memleket ýshin әserin bermeui mýmkin emes. Búl zandylyq jәne de elimizding әlemdik naryq jýiesindegi әr-týrli qúbylmaly ýderisterge tikeley baylanysty ekenin anyq kórsetedi. Qazaqstan qarjygerler qauymdastyghy Kenes tóraghasy Serik Ahanovtyng pikirinshe, bizding elimizding qarjy-bank jýiesi birshama jyldan beri halyqaralyq standarttargha sәikes júmys jasap keledi. Saqtandyru sektory  tek ishki baqylau jәne qadaghalau organdarymen ghana emes, sonymen qatar halyqaralyq Solvency II (SII) jýiesimen rettelinedi. Tolyqqandy rettelinbegenmen de, jýieli týrde soghan kele jatyrghany belgili. Bank sektorymyz «Bazeli II» Bazeli bankterdi baqylau komiytetining erejelerine sәikes rettelinip otyrady, «Bazeli II» basty maqsaty bank isindegi tәuekeldilikti basqaru sapalylyghyn arttyrugha baghyttay otyryp, sol arqyly jalpy qarjy jýiesining túraqtylyghyn qamtamasyz etu. Qazirgi kezde «Bazeli III» endirilui qarastyrluda. Zeynetaqy qorlary, Europalyq zeynetaqy qorlary qauymdastyghynyng erejelerine sәikes rettelinip otyrady.

Songhy aptalardaghy әlemdik sauda naryqtaryndaghy múnay baghasynyng tómendeui, tipti key uaqyttary tez tómen qúldyrauy, biz sekildi, ekonomikasynyng basym bóligi shiykizat eksportyna negizdelgen memleket ýshin әserin bermeui mýmkin emes. Búl zandylyq jәne de elimizding әlemdik naryq jýiesindegi әr-týrli qúbylmaly ýderisterge tikeley baylanysty ekenin anyq kórsetedi. Qazaqstan qarjygerler qauymdastyghy Kenes tóraghasy Serik Ahanovtyng pikirinshe, bizding elimizding qarjy-bank jýiesi birshama jyldan beri halyqaralyq standarttargha sәikes júmys jasap keledi. Saqtandyru sektory  tek ishki baqylau jәne qadaghalau organdarymen ghana emes, sonymen qatar halyqaralyq Solvency II (SII) jýiesimen rettelinedi. Tolyqqandy rettelinbegenmen de, jýieli týrde soghan kele jatyrghany belgili. Bank sektorymyz «Bazeli II» Bazeli bankterdi baqylau komiytetining erejelerine sәikes rettelinip otyrady, «Bazeli II» basty maqsaty bank isindegi tәuekeldilikti basqaru sapalylyghyn arttyrugha baghyttay otyryp, sol arqyly jalpy qarjy jýiesining túraqtylyghyn qamtamasyz etu. Qazirgi kezde «Bazeli III» endirilui qarastyrluda. Zeynetaqy qorlary, Europalyq zeynetaqy qorlary qauymdastyghynyng erejelerine sәikes rettelinip otyrady. Áriyne, eng bastysy atalghan sektorlargha kiretin instituttar birinshi kezekte elimizding normativti-qúqyqtyq zang aktileri arqyly júmys jasaytyny belgili, al halyqaralyq dengeydegi spektrli normalardyng maqsaty, ol belgili bir baghyttyng halyqaralyq standartyn jasau. Sol sekildi halyqaralyq naryqta múnay baghasynyng tómendeui, sonymen qatar, elimizding IJÓ-ning aghymdaghy jyldyng birinshi toqsanynda, ótken 2011-shi jyldyng sol kezenindegi uaqytpen salystyrghanda 6,8% dan 5,6%-gha, yaghny 1,2 payyzdyq punktke tómendeui, ekonomika daumynyng bәsendeuin kórsetip otyrghangha úqsaydy. Búl da, elimizding ekonomikasynyng әlemdik naryq jýiesine tyghyz integrasiyalanuymen baylanysty ekeni anyq. Syrttaghy qúbylystar bizge de әserlerin berude. Forbes Kazakhstan basylymynyng keltiruinshe, osy jyldyng aqpan-sәuir ailarynda negizgi degen sektorlardyng barlyghynda da ósuding bәsendeui bayqalghan, al, óndiru, qúrylys jәne auylsharuashylyghy sektorlary minusqa ketip qalghan. Az da bolsa, 5,6% ósim kórsetip otyrghan jәne ósimdi qamtamasyz etip otyrghan baghyt búl - qyzmet kórsetumen sauda-sattyq sektorlary bolyp otyr. Mausym aiynyng basynda Dýniyejýzilik Bank ózining «Global Economic Prospects. Managing growth in a volatile world» («Jahandyq ekonomikanyng bolashaghy. Qúbylmaly jaghdaydaghy ósimdi basqaru») degen bayandamasyn jasady. Bayandamada әlemdik ekonomika ýlken kólemdegi bolmasa da, azghantay, biraq túraqty dengeyde ósim bolatynyn boljap otyr. Qúbylmaly, túraqsyzdau jaghday aldaghy jyly da qarqyn alyp, jalghasuy mýmkin deydi DB bayandamasynda, búl rette jyldan-jylgha elimizding IJÓ-de qarjy sektorynyng ýlesi tómendep kele jatyrghanyn aita ketken jón, ony osy sektordyng mamandary da aityp jýr. Búl әriyne, jaqsy qúbylys emes ekeni anyq.

Kerisinshe, otandyq ekonomikanyng shiykizatqa baghyttaluy ýderisi kýsheyip túr, búny Esep komiyteti jetekshisi de aityp ótti. «Bizding baghalauymyzsha jalpy alghanda Ýkimet óz aldyna qoyghan makroekonomikalyq mindetterdi oryndap, respublikalyq budjetti tiyisinshe atqardy. Jalpy ishki ónim 7,5 payyzgha ósip, júmyssyzdyq 5,4 payyzgha deyin tómendedi, inflyasiya boljanghan dengeyden asqan joq. Budjetting kiris bóliginde naqtylanghan basty kórsetkishterding oryndaluyna qamtamasyz etildi. Degenmen, osylaysha ong nәtiyjege qol jetip otyrghan tústa ekonomikanyng shiykizatqa baghyttaluy kýsheygeni bayqalady», - deydi Esep komiytetining tóraghasy. Onyng aituynsha, jalpy ishki ónimdi qalyptastyruda múnaygaz sektorynyng ýlesi 2,8 payyzgha ósip 24,6 payyzdy qúraghan. Al shiykizat sektorynan budjetke týsetin salyq týrlerining ýlesi de 3,4 payyzgha ósip 60,1 payyzdy qúraghan. «Atalmysh jayt Ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq damu jónindegi memlekettik baghdarlamada qamtylghan nysanaly indikatorlargha qol jetkizuge kedergi keltiredi», - degen pikirde ol.  Álemdik naryqta shiykizattyn, onyng ishinde múnay baghasynyng tómendeui, bizding elding kirisi ýshin belgili bir soqqy bolatynyn joqqa shygharugha bolmaydy. Alayda, songhy uaqytta kóp aitylyp jýrgen múnay óndiru shynynyng Peak oil - konsepsiyasy iske asuy turaly aitu erterek sekildi. Múnay baghasynyng birtindep tómendeui, súranysqa úsynystyng jetkilikti dengeyde qamtamasyz etilip otyrghanyn kórsetedi.

Biz tereng enip ketken әlemdik naryqtaghy jaghday birde bylay, birde olay bolyp, qúbylyp túrghan kezeng qanshagha sozylatynyn eshkim de naqty boljap aita almaydy, osy uaqytta ishki súranysty arttyryp, ishki rezervterdi qarastyryp, ishki damugha basym baghyt bergen dúrys sekildi. Búl tarapta Ýdemeli industrialdy-innovasiyalyq damu baghdarlamsynyng manyzy ýlken, alayda, onyng qalay jýzege asatyny, qanday nәtiyje beretinin uaqyt kórsetedi. Ishki qarjygha kelgende, Esep komiyteti jyl sayyn anyqtap berip otyratyn, budjetting atqaryluy turaly esepterinde anyq kórsetiletin memlekettik organdar tarapynan iygerilmey qalghan budjettik qarajattardy tiyimdi júmsau manyzdy. Respublikalyq budjetting atqaryluyn baqylau jónindegi esep komiytetining baghalauynsha, 2011 jyly memlekettik organdar tarapynan iygerilmey qalghan budjettik qarajat 42 mlrd. tengeni qúraydy. Búl 2010 jylgha qaraghanda 15 payyzgha artyq kórsetkish. Al iygerilmegen qarajattyng basym bóligi Qarjy ministrligine -  10 mlrd., Últtyq qauipsizdik komiytetine - 9,8 mlrd., Tótenshe jaghdaylar ministrligine - 6,5 mlrd., Densaulyq saqtau ministrligine - 3,1 mlrd., Industriya jәne jana tehnologiyalar ministrligine  2,8 mlrd. tenge tiyesili bolyp otyr.

Al nysanaly transfertter boyynsha jergilikti budjettegi iygerilmegen qarajat 38,7 mlrd. tengeni qúraydy. Búl 2010 jylmen salystyrghanda 13,1 mlrd. tengege artyq kórsetkish.

Qysqasy, elimizding ekonomikasynyng әr-týrli sektorlary halyqaralyq, әlemdik sharuashylyqqa әbden enip, tyghyz yntymaqtasuy memleket ekonomikasyna óz yqpalyn jasauda, búl tabighy prosess. Degenmen de, atalmysh manyzdy ýderister anyq kórsetip otyrghanday, syrtqy jaghdaygha qaramastan, ishki mehanizmdermen qúral-tetikterdi tiyimdi paydagha asyrghan jón, eng bolmaghanda budjet qarajatyn maqsatty, tiyimdi iygeruge baghyt alu, әr-týrli damu baghdarlamalary arqyly shiykizattyq baghyttyng ýlesin qysqartugha baghyt alu jәne t.b. Osy jәne basqa da manyzdy baghyttar aldaghy bolashaqtyng trendine ainaluy tiyis.

Ghadilbek Ákim, әleumettanushy

«Abay-aqparat»