Elordamyz - Astana qalasy kýni kýlli Qazaqstan kóleminde toylandy. Elding ege qalasynyng tughan kýni Soltýstik Qazaqstan oblysynyng ortalyghy - Petropavl qalasynda da merekelendi. Dýbirli toydy el bolyp atap óttik. Toy degende qu bas domalaydy, qalada ótkizilip jatqan merekelik sharalardy tamashalau ýshin ortalyq alangha barghan edim, bir jas jigitter kýntizbeler taratyp jýr eken. «Vot vam prazdnichnye kalendarikiy», - dep janaghy jigitterding biri qolyma eki kýntizben ústatty.

Kózildirigimdi kiyip, kýntizbedegi jazudy kórgen kezde marqayghan kónilim bir pәste sap boldy, shoshynyp jaghamdy ústadym. Janaghy kýntizbening aiqarma betinde... «Astana, túghan kýnimen» dep jazylypty. Tipti aitugha úyat. Dosymyz jylap, dúshpanymyz kýletin jaghday degen osy, aghayyn. Qazaqtyng sózderin qorlap, óz elimizde memlekettik tilimizding jaghdayyn dәl osylay sarsangha salyp, qorlaghanymyzdy ne dep týsinuge bolady?

Osy olqylyqtargha kim kinәli? Kim jauap beredi? Kýntizbening teris jaghyn oqyp kórsem, tapsyrys bergen Petropavl qalasynyng әkimdigi eken. Yaghni, búl isting basy-qasynda qala әkimi Bolat Júmabekov (surette) degen azamat jýrse kerek-ti. Mening biluimshe, Júmabekov myrza ózining tughan tilin shala biledi, sondyqtan onyng Ana tilin qalay «qúrmettep» jatqanynyng ainymas dәleli - myna óziniz kórip otyrghan kýntizbe.

Elordamyz - Astana qalasy kýni kýlli Qazaqstan kóleminde toylandy. Elding ege qalasynyng tughan kýni Soltýstik Qazaqstan oblysynyng ortalyghy - Petropavl qalasynda da merekelendi. Dýbirli toydy el bolyp atap óttik. Toy degende qu bas domalaydy, qalada ótkizilip jatqan merekelik sharalardy tamashalau ýshin ortalyq alangha barghan edim, bir jas jigitter kýntizbeler taratyp jýr eken. «Vot vam prazdnichnye kalendarikiy», - dep janaghy jigitterding biri qolyma eki kýntizben ústatty.

Kózildirigimdi kiyip, kýntizbedegi jazudy kórgen kezde marqayghan kónilim bir pәste sap boldy, shoshynyp jaghamdy ústadym. Janaghy kýntizbening aiqarma betinde... «Astana, túghan kýnimen» dep jazylypty. Tipti aitugha úyat. Dosymyz jylap, dúshpanymyz kýletin jaghday degen osy, aghayyn. Qazaqtyng sózderin qorlap, óz elimizde memlekettik tilimizding jaghdayyn dәl osylay sarsangha salyp, qorlaghanymyzdy ne dep týsinuge bolady?

Osy olqylyqtargha kim kinәli? Kim jauap beredi? Kýntizbening teris jaghyn oqyp kórsem, tapsyrys bergen Petropavl qalasynyng әkimdigi eken. Yaghni, búl isting basy-qasynda qala әkimi Bolat Júmabekov (surette) degen azamat jýrse kerek-ti. Mening biluimshe, Júmabekov myrza ózining tughan tilin shala biledi, sondyqtan onyng Ana tilin qalay «qúrmettep» jatqanynyng ainymas dәleli - myna óziniz kórip otyrghan kýntizbe.

Petropavl qalasy túrghyndarynyng 20 payyzy ghana qazaqtar. Ókinishti-aq, әriyne. Bir qyzym bar, búdan da ótken soraqy demekshi, osy azghantay qandastarymyzdyng basym kópshiligi ózining Ana tilinde sóilespeydi. Múndayda ortaq til, әriyne - orys tili. Tipti key kezderi men ózimdi Reseyde túratynday sezinem. Mysaly, shahardaghy munisipaldyq telearnanyng janalyqtary aldymen orys tilinde kórsetiledi, sodan song ghana qazaq tilindegisi efirden ótedi. Sonda memlekettik til búl aimaqta ekinshi sortty til bolghany ma? Biluimshe, búl telearnany Evgeniy Sazanov esimdi ózge últtyng ókili basqarady, al oblystyq ishki sayasat basqarmasyn da orystildi shala qazaq Ruslan Álishev degen jas jigit biylep otyr. Orys Sazanov ta, qazaq Álishev te últtyq mәselege degen de esh aiyrmashylyqtary joq. Álde Úly Mәrtebeli Tәuelsizdikting egesi atanghanyna jiyrma jyldy artqa salghan Qazaqstannyng bir bóligi Petropavldy Reseyding qiyanda jatqan, eleusiz bir guberniyasy dep oilap jýr me eken olar?

Osy eki azamat sol jerding suyn iship, auasyn jútyp, qalaberdi nanyn jep otyryp, egemen elding memlekettiligin kópe-kórineu moyyndamaghany ma eken astamshyldyq tanytyp. Búl soraqylyq tipti memlekettik sayasatqa qarsy shyqqan basbúzarlyqpen balaugha bolar. Óitkeni, janaghy telearna óz qarjysyna emes, siz ben bizding qaltamyzdan jyrylyp, memleket qazynasyna qúiylghan aqshanyng esebinen ómir sýredi. Bir sózben aitqanda, múnday aqparat qúraldary elding birtútastyghyn kózdegen memlekettik iydeologiyagha qyzmet etui tiyis. Biraq, is jýzinde mýldem búlay emes. Endeshe, qazaq tilin ekinshi sortty tilge ainaldyryp, orys tilining óktemdigin kóksegen Sazanovtyng kóksegeni ne? Dýmshe molda din búzar deydi, al aqparattyq iydeologiyanyng birtútqasyn ýiding ishinen ýy tiger, osynday terispighyldy adamdar ústap otyrghan kezde múny tek qana elbúzarlyq әreket dep sanaugha bolady.

Oblys әkimi Serik Bilәlov әrdayym qazaq tilinde sóileydi, ana tilin qúrmetteytini de kórinip túr, sóz joq. Biraq ónirding ghana emes, últtyng atyna kir týsirer mynaday úyatty kýntizbeler Serik Súltanghazyúlyna esh abyroy әkelmeydi, sebebi janaghyday joghary lauazymdy qyzmetterge basshylardy oblys әkimining ózi taghayyndaydy. Al ónirdi órkendetuge birige ýles qosar dep senim artqan adamdary qazaq tilin bilip, qúrmetteuding ornyna, tughan tilin mýshkil kýige týsirip, bilgeninshe qorlap jatqanyn kórgende, janaghy qala әkimi Júmabekov sekildi azamattar alda-jalda el basyna qiyn kýn tughan kezde últtyq mýddemizdi satyp ketpey me degen súraq meni alandatady. Qazaq sengen serkem sen bolsang degen zildi sózdi osyndayda kýiinip aitsa kerek...

Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev osy mәselege nazar audaryp, tiyisti sharalar qoldanady dep ýmittenemin. Búl eleusiz qaldyratyn úsaq-týiek mәsele emes, sebebi  ata-babamyz ghasyrlar boyy kózding qarashyghynday saqtap, amanat etip tapsyrghan tughan tilimizdi mensinbey qorlasaq, búl óreskeldik ýshin keler úrpaq aldynda jauaptymyz, Alla aldynda da esep bererimiz haq. Sondyqtan, elin sýietin últjandy azamattar tiyisti sharalar qoldanuy tiyis dep sanaymyn. Áytpese, auruyn jasyrghannyng óletini siyaqty, ushyqqan mәseleni uaqytynda sheshken jón.

Qúrmetpen,

Azamat Kenjebekúly

ardager, SQO

«Abay-aqparat»