1-shi may merekesin Shihuda ótkizsem de, Ýrimji kóshesi úrandatyp jýr eken. Alau-jalau qyp-qyzyl borlat. Aspany búrynghyday búlynghyr bolghanymen búrynghyday týksiymeydi. Bәri de kýlip túrghanday. Auyzdar týgel ashyq. Biraq kýlki ýni estilmeydi, aiqaylaydy. Jasasyn taqyryby az, az bolsa da kóp (kóp qaytalanady). Joghalsyn taqyryby kóp. Kóp bolsa da az (az qaytalanady). Árbir jauynyng túmsyghyna asyghys bir-bir týiip qana ótip bara jatqanday. «Joghalsyn Amerika jiyangerligi», «joghalsyn Lisnman[1]!», «joghalsyn gomindang qaldyqtary!», «Amerika jiyangerligining qúiryghy, gomindannyng qarghyly tóbeti Ospan qaraqshygha ólim jazasy berilsin!» dep, barlyq «joghalsyndar» Ospangha kelip tirele berdi.

1-shi may merekesin Shihuda ótkizsem de, Ýrimji kóshesi úrandatyp jýr eken. Alau-jalau qyp-qyzyl borlat. Aspany búrynghyday búlynghyr bolghanymen búrynghyday týksiymeydi. Bәri de kýlip túrghanday. Auyzdar týgel ashyq. Biraq kýlki ýni estilmeydi, aiqaylaydy. Jasasyn taqyryby az, az bolsa da kóp (kóp qaytalanady). Joghalsyn taqyryby kóp. Kóp bolsa da az (az qaytalanady). Árbir jauynyng túmsyghyna asyghys bir-bir týiip qana ótip bara jatqanday. «Joghalsyn Amerika jiyangerligi», «joghalsyn Lisnman[1]!», «joghalsyn gomindang qaldyqtary!», «Amerika jiyangerligining qúiryghy, gomindannyng qarghyly tóbeti Ospan qaraqshygha ólim jazasy berilsin!» dep, barlyq «joghalsyndar» Ospangha kelip tirele berdi.

Ospan qolgha týsipti, sonyng orayymen kótergen ereuil eken. Qyzmet bólmemning bir búryshyna kireuet qúryp ornalasa sala, men de qosyla jóneldim. Bayqasam, «eliru bәsekesi» bar siyaqty. Ospandy tildeu jóninen birinen-biri ótedi. Bir aqyn qara taqta gazetine «saqaly qara baytal qúiryghynday» dep jazsa, biri Shiynjang gazetine «saqaly sartóbetting balaq jýni» dep jazypty. Saqalynan kórsete ústamasa, oghan qarsylyghynyng shyndyghy is jýzinen kórinbey qalatyn bolghany ghoy. Al, ústaghandary qara Ospan ba, sary Ospan ba, ol jónin bilmese de әiteuir ýkimet jauyn tildemese ózderining kýn kóre almaytyndyghyn biletin júrtshylyq emes pe. Isining aqtyghy men qaralyghyna qarap irkiletin «aqymaq» deymisin, auzyna salghanyn shaynap, aspangha býrkip jýr.

Tónkeristik ýsh aimaqtan qyzmetke shaqyrylyp kelgenderden basqa búl qalada týzu kiyingen intelliygent kórinbedi. Kóbi Sәrsenshe shoqpyt jamauly - «proletar» bola qalypty. Qonyltayaq ile salghan tesik kebisterinen bashpaylary jyltyldap jýr. «Gomindang qaldyqtary joghalsyn!» degen úrangha kelgende shoshynghanday tipti qatty aiqaylaydy eken. Ózderi «qaldyq» delinetin indetten osy aiqaymen әreng qútylyp jýrgendey. Shiydey moyyndarynan kenirdekteri bólinip, jeke-jeke soydiyp alypty.

Búrynghy sabaqtastarymnan aldymen Asylqan aqyn kezdesti.

- ... Men ketkende gomindang saqshy mektebinde edin. «Qaldyq» bolmay qútylghanbysyng Aseke? -dep súradym amandasyp bolghan son.

- Qaldyq bolmaghanymdy qaydan bildin?

- Aryqtamapsyng ghoy?

- E, elshe jinishkerip, aryqtaghanymdy kórsetetin bólek-salaq mýshe barma edi mende, -dep jymidy domalanghan túp-tútas Asylqan. - Aryqtaghanym - alasarghanym emespe.

- Týrmede tergeude boldyng ba?

- Mendey qaldyqtar tergelmey kim tergelushi edi. Meni, әiteuir, jyn shalyghy tiygender qataryna qosyp jidy da, súrap-súrap, ómirbayanymdy jazdyryp shyghardy. On bir tarmaqty bitim kezinde Ahymetjandar jaqqa shyghyp alghamyn ghoy, mening kýnәmdi ólshegen tarazy sol boldy. Qazir ólkelik teatr gruppasynda ap-aman jýrmin.

- Al myna intelliygent «proletarlaryndy» kim minip aryqtatqan?

- Búlardyng bir bólimi ras belsendi. Al, kópshiligi -mәselesi anyqtalmay «asylyp qalghandar» ghoy. Ondaylar tipti belsendi. Kýndiz-týni damyl tappaydy. Tónkerisshiler qatarynda bolghandyqtaryn is jýzinen kórsetu ýshin әrnege dayyn. Jalpy alghanda qazir Ýrimji Qarasat maydanynda. Qylkópirden biri ótip, biri tozaqqa ketip jatyr. Sen de myna kiyimderindi tastay túr, jerles. «Jarau kókten» kiyingening jón shyghar deymin!

- Azat Ýrimjige taza kiyingen azat proletar kerek emes deysing be, iyә, «azat bolsang da azapta jýrgendey kórin» degening be?

- Alla, Alla! -dedi Asylqan. - myna sózindi Mahanbek estimesin!

- Mahanbening kim?

- Ólkelik partkomdaghy myqtynyng biri, әskery rayon әdebiyet-kórkemóner basqarmasynyng bastyghy. Álgi sózindi estise «qaldyq» ta emes, tipti naqtyng ózi dep esepteydi. Qazir partiya ziyalylargha qarapayym kiyinudi ýgittep jatqanda, jarqyrap kiyinuge sen ýgitteseng kim bolghanyn!... Ol kisi әielderding úzyn etek kóilegin «feodalizm», beldemshe kóilegin «kapitalizm» dep ataydy.

- Al, «proletary» qaysysy eken?

- Hanzusha tarbalaq sym kiudi dәriptep jýr ghoy. Qúljagha baryp, әrtis әielderge zorlap kiygizip qaytypty osy joly. Sonysymen hanzusha «tysh-tan-tan» gha biyleuge ýiretipti.

Áliyanyng jana bii esime týse qaldy.

- Mahanbeging dәl osylay istep jýrse, dúrys maqamnyng qariy bola almaghany! Búl, solshyl kommunizmshi әuenindegi shovnizm! -degenimde Asylqannyng kózi badyraya qaldy. - Sening gomindangha jaghatyn bir ólening bar edi ghoy, -degenimde selk ete týskenine kýle jalghastyrdym sózimdi. - «Shyqqan jerim Huanhy keneresi, bәrimiz bir Huandidyng nemeresi» deushi me edin?.. Osy ólenindi endi Mahanbekting qúlaghyna sybyrlay jýrseng bolady eken!

- Bighash, myna qaljynyng osy jerde qalsyn! Gomindannyng «shalyghynan» әreng qútylyp jýrgenimde, endi «qaldyq» degizip qúrtatyn siyaqtysyng myna qalpynda!... Joq, týk te kýlkisi joq, ras aitam!

- «Shalyq» degening qanday qalpaq?

«Qaldyq» degen, baylap-matamasa bolmaytyn «jyndy» siyaqty óte qaterli qylmysty ghoy. Al, shalyq» degen odan jenildeui. Baqsylardyng «jyn shalyghy tiygen» dep keyde zirkildep oinap, keyde úshyqtap emdeytin auyruyn bilmeushi me edin, sol ghoy bayaghy. Aytpaqtayyn Kýlәn sening eng jaqyn dosyng emespe edi. Kelgenindi estip quanyp jýr. Býgin seni ýiine bastap barudy maghan tapsyrdy. «Shalyq» degenning qanday qalpaq ekendigin sodan úq!

- Ýi, gomindannyng shalyghy oghan da tiyip pe edi? Ol qayda isteydi?

- Ol da teatrda әrtis. 49-shy jyldyng basynda ghana Berdiqúl deytin jasosqa tiyip edi. Onysy Ýrimji azat bolysymen qolgha alyndy.

- E, sol jasostyng kesiri tiygen eken ghoy. Yapyray, gomindanshylargha óte qarsy edi, qalay tiydi eken oghan?

- Jynsa basqarmasy zorlap qosqanyn sol kezde maghan jylap túryp aitqan bolatyn. Sol jasosqa qamap berip qosqan eken. Kýlәn sonda da onymen kóp birge túrmap edi. Jaqynda ony iydeya jaghynan aqtap, basshylyqqa pikir jazyp berdik. Endigi kýmәn qalay jabysyp túrghanyn bilmedim. Key bireu tipti gomindannyng jynsa basqarmasy qúrylghannan beri tiziminde bar tәiny eken dep jýr.

- Joq, eshqashan da tәiny bolghan emes. Ol beysharany qyrsyq qyrqynshy jyldan bastap, jap-jas oqushy kezinde Músatay atty súlu jigit bolyp kelip shalghan ghoy! -dep kýrsindim men. Ony jynsagha tizimdetip te, Hugojyngha qúldandyryp, shpionnyng jesiri retinde Berdiqúlgha baylatqan da sol Músataydyng әlepeti. Al, Kýlәshting tónkeriske tittey de qiyanaty joq!

- Álbette, Kýlәshting jauabynyng dәl ýstinen týstin, Bighash!... Búl jauabyna kópshilik senbey jýr edi!... Ózing partiyagha ótip pe edin? -dep kýbirlep qana súrady Asylqan. - Olay bolsa, teatr basshylyghyna Kýlәn jóninde bilgenindi tolyq jazyp bershi, sauabyn sózsiz alasyn!... Múnday súludyng sauabynday tәtti sauap qayda deysing shirkin!

- Aseke, onyng kózinshe maghan búlay qaljyndaushy bolma! Ol maghan Aqylbay qatarynda ústaz, qamqor bolyp kelgen. Qatty syilaymyn!

- Ýi, ynjyq! Bәse әli kýnge deyin neghyp ýilenbegen desem, osynday әdeptilikten qúr qalyp jýrgen siyaqtysyng ghoy bәrinen!... Jýr, kesh bolyp qaldy. Qazir ýiinde seni kýtip otyr! Al, sonan son... jesir kelinshekting ýiine әrqashan qonbaymyz ghoy, baryp bizding kempirdi basamyz. Býgingi kelisimiz osylay, úqtyng ba?...

Maydannyng kýnshyghys jaghyndaghy bayaghyda Álmen qashqan búrma-múrma tar kóshe kózimdi jasqa toltyryp, búldyratyp jiberdi. Núriya ekeuimizding qúshaqtasyp týn kezetin jymymyz osy kóshe bolyp edi ghoy. Sol kezdegi ýlken kósheden suyrsha shaqyldaytyn sarayaq kýzetshilerding dauysy da estilgendey sezildi bir sәtte. Jalt qaradym. Sondaghy Núriyash joq, qazirgi qoltyqtasyp kele jatqanym júp-juan Asylqan eken.

- Osy ystyqta tonyp kelesing ýi! -dep qana qoydy. Buynymdy tez bekitip, kózimdi oghan bayqatpay sýrte salyp edim. Áudem jerdegi kishkene qaqpa aldynda túrghan úzyn búrymdy «tolyqsha boyjetken» de kózin sýrtkendey boldy. Aq jýzin jarq etkizip, túra úmtyldy bizge qaray. Tarbeldemshe túsauyndaghy biz ókshe tufliyining kóz ilestirmey lypyldaghanyna qanaghattanbay, toq omyrauyn solqyldata jýgirip jetip qúshaqtay aldy meni. Ózinen nedәuir úzyn da iyqty denemdi kókiregine tútas sighyzyp, moynyma asyla eniredi. Alghashynda shiqyldap-solqyldap qúshqan men de ýn qosa jónelippin.

Kýlәn óshpes ókinish, bitpes múng arqalap qalghandyghyn, qorlanghanyn aityp, shaghyna egilgende qosylyp edi ýnim. Onyng Aqylbaydy joqtap túrghanyn týsinbegen Asylqan búl zaryn sóge kýbirlep shektedi.

- Ýi, Kýlәsh, múnyng ne, kóshede sony aityp jylay ma eken!... Jasusty joqtaghanyng ne!

- Bilmegen song byljyramashy, Aseke! -dep jiberip solqyldaghanymda, bireuding múrnynan myrs etkizip kýlip jibergeni estildi. Kýlәngha qyzmettes әrtis әiel eken. Bir jaghynan sheshesi kelip, Kýlәndi aiyrdy da, menimen qos qoldap amandasyp, betimnen sýidi...

- Núriyashtyng sýiegi tabylmady! -dep kýrsindi Kýlәn, ýiine bastap kele jatyp. - Kómildi degen aulany gomindang berilsimen tónkerisshiler iylep, týgel tintti. Kýdikti jerlerin jendetterding ózderine qazdyryp ta kórdi. Tekserudi qatty jýrgizdi. Amal qansha, sol oqigha kezindegi ofiyserlerinen biri qalmapty. Basqa jerlerge erterek auysyp-auysyp joghalypty. Núriyashtyng denesin iyenge aparyp tastap, qylmys izin mýlde óshirip ketken siyaqty! -dedi de mening kózqimnen syrghanaghan jasty kórip, óz basynan ótken azapty da qosyp shaghyna jylady. - Adam ólgen song denesi ne halge týsse de bәri-bir ghoy, Bighash, dýniyede kózben kórip, tiri qorlanghan... qiyn eken! Núriyashsha soghysyp-jaghalasyp ólsem arman ne edi! -dep betin basa solqyldady Kýlәn.

Áynekti esikting ekeuinen ótkizip, ýshinshi ýige - keng stol tórindegi júmsaq oryndyqqa otyrghyzdy. Últtyq tónkerisshilermen jergilikti halyq onaylyqpen kire almaytyn qamal ishindegi búl sәndi ýy gomindannyng Berdiqúlgha Kýlәndi qosqan ýii ekenin týsindim. Gomindang kókjaldary óz apandaryna irgeles, berik qaqpaly ýy berip, Ýrimjining tandauly súluynyng birin zorlap qosularyna qaraghanda, búl shpion gomindannyng eng kóp paydalanghan, eng qanqúily shpiony bolghany ghoy!

- Kýlәsh, Berdiqúlyng qay jerlik eken búryn? -dep súraudy tótesinen qoyyp qalyppyn. Búrynghy әzildeser shaqtaghy shyrayyna kele qaldy Kýlәn, kýlimdey qaraytyn ójet ótkir qara kózining astymen Asylqangha, «aytyp qoyyppa  edin» degendey jymiya qarap alyp, kýrsine sóiledi.

- Berdiqúlymnyng qay jerlik ekenin bilmeytinmin, sóilesip kórmegenbiz. Ol qolgha alynghan song jarym ay ótkende tergeushisinen estidim. Boghdada baulynghan Altay qyrany eken. Ýlken әieli men bes balasy qazir Jemsaryda. Mening sonyma týsken mәn-jayyn keyin aityp bereyin!

Kýlәsh sony aityp, syrtqa, tamaq dayyndyghyna shyghyp ketti de, Berdiqúl jónin Asylqan sybyrlap týsindirdi.

- Berdiqúl Altaydan Jemsarygha 40-shy jyly kelgen Kәmenning naghashysy eken. Gomindannyng astyrtyn qyzmetine Kәmen arqyly tanysyp, 45-shi jyldan beri ghana qatynasypty. Kýlәshting «Boghdada baulynghan» degeni sol! -dep jymidy ol.

1945-shy jyly jazghytúrym Kәmenning Núriyany jasyryn әketu ýshin shaqyryp keltirgen juan sary naghashysy esime týse qaldy. Búqpa Sәbitten estip edim ghoy.

- Týri qanday? -dep ýnile súradym Asylqannan.

- Juan qyzylsary, bilushi me edin?

- Jas shamasy?

- Qyryqtyng juan ortasynda ghoy.

- Dәl ózi! -dep stoldy taq etkizippin. Dastarqan әkelip jasaghan Kýlәn bas iyzep, ishinen tyna kýrsindi.

- IYe, sol! ... Onyng Kәmeni qayda ekenin bilemisin, Bighash?

Kәmenning Manas boyynda qolgha qalay týsip, qalay ólgenin sóilep berdim.

Sol dastarqan ýstinde Qúlja týrmesinde Músataydy soqqyzghanym da bayandaldy. Ózining alghashqy sýigen jigitine istegen búl qastyghyma kýle әzildedi Kýlәn.

- Mening bir «qúnykerim» ózing bolypsyng ghoy!

- Ras!.. Jýreginde soghan arnalghan tittey qimastyq bolsa, shynymen-aq qúnykerinmin!

- Ol, gomindang týrmesinde ózinde joq qylmysqa moyyndap, shpion bolyp edi, -dep Kýlәn endi týiile tynystady. - Talay qimasymyzdy qinatyp óltirtip edi. Al, bizding týrmemizde ózinde bar qylmysqa moyyndamay, jasyrynyp jasamaq bolypty ghoy!

- Bәrin de sen ýshin, seni qimay tiri jasau ýshin istegen dalbasasy emes pe!

- IYe, solay-aq bolsyn. Týrmege bir barghanymda onysyn ózime de aitqan.  Biraq, tughan eline opasyzdyq istetu ýshin jarqyrap altyn bolghanymnan, kýiip kómir bolghandy jaqsy kóretindigimdi men de aitqanmyn!

- Jýreginnen ainalayyn, Kýlәshim-ay! -dep ishinen sóilegendey Asylqan kýbirledi. Men eljirey qarap otyryp qalyppyn. Kýlәn stakandargha araq qúiyp, aldy-aldymyzgha qoydy da, birin ózi ústay sóiledi.

- Qane, Bighash, Aqylbay marhúmgha zirat ornatqyzghandyghyng ýshin, múnan songhy tiygen jigitimdi taghy óltirseng de qúnyker etpespin. Kel, sening amandyghyng ýshin alyp jibereyik!

Asylqan men әrtis kelinshek stakandy Kýlәnning songhy tilegi ýshin qaghysyp kóteristi de, keleshektegi belgisiz kýieudi «taghy jútqaly otyrghanyn» qaghytpalap úzaq kýldi. Kýlәnning ózi de birge kýlisip alyp kózin sýrtti. Kýlәnning óz densaulyghy ýshin mende bir tost kóterttim. Núriyashty eskerisip te bir-bir kóteristik. Núriyagha qosylyp aitqan әnderimizdi Kýlәn ekeuimiz shiqyldasa otyryp shyrqattyq. Onyng ózi bastaghandaghyday aita almaghandyghymyzdy sóz etip, kóz jasymyzdy eseley bir aghytyp alghanymyzda Asylqannyng ýlken kózi ayamay aghytyp, tógip-tógip jiberdi. Núriya turaly týsinigi endi tolyqtanypty. Biraq, búl jylauynan ózi qorqyp, jaltaqtay qarady jan-jaghyna. «Azat zamanda múnday múnly әn aityp, búlay jylau, kimning әreketi!» dep qalar ma eken degendey, ózderine qyzmettes әielge jaltaqtady.

- Álige deyin jylatyp otyrghan gomindang ghoy! Jýr ekeuimiz búrynyraq baryp, bizding ýidegi kempirge kómekteselik! -dep erte jóneldi onysyn. - Al, Kýlәsh Bighabildi bizding ýige ózing bastap apar! -dey ketti.

Kýlәn «keyin aityp bereyin» degen әngimesin Asylqandar shyghyp ketken son, as ýidegi júmysyn sheshesine tapsyryp qoyyp, onashada bastady. Ózi ishtey asa únatatyn qúrby jigit aldynda ózining sýier jar izdeytin, әli de uyljyghan súlu jesir basyna min bolarlyq oqighany býkpesiz shyndyqpen sóiledi:

Ýrimjiden men ketken song Berdiqúl aty juan sary ile-shala kórinipti Kýlәngha. Qazaq-qyrghyz mәdeni-aghartu úiymyna jiy kelip túratyn jýz tanysqa ainalypty. Úiymnyng oiyn-sauyq bólimindegi shahmat-doybydan, bilyard stolynyng manynan, gazet oqyghan bolyp kitaphanasynan jiy kórinip jýripti. Syrttan beytanys qazaq kele qalsa, sony ailansoqtap onasha shygharyp alyp tekserip, sonynan ere jóneletin bolypty. Sóitip saqshy ornyna birnesheuin ústatypty. Sodan birneshe ay joghalyp ketken Berdiqúl 46-shy jyldyng jazyndaghy onbir tarmaqty bitim kezinde Ýrimjige qayta payda bolghan eken. Gomindannyng bir búzghynshylyghynan qozghalghan halyq ereuilinde jasostyghy kórinip soqqygha jyghylypty. Halyq ony ontýstik qaqpa aldynda ústap, tapalap ketken eken. Ólmepti. Qamal qaqpasyn ishten qorghap túrghan qúraldy sarayaqtar qaptap shygha kelip, sýirep kirgizip әketipti.

Gomindanshylardyng eng qatty qútyrghan 1947-shi jyldyng 25-shy febral oqighasyndaghy búqarasha kiyingen gomindang armiyasy halyq ereuilene qarsy halyq bolyp jasanyp, qyr kórsetkende, Berdiqúldy úran bastaushy etipti. Bet-beynesi qazaqqa úqsaytyn jalghyz Berdiqúldaryna «ýsh aimaq bandylary joghalsyn!», «Shyghys Týrkistanshylar joghalsyn!» degizip, ýsh aimaq ókilderining aldynda qazaq tilinde de, úighyr tilinde de úrandatyp alghan eken.

Sonday satqyndyq enbekterimen qojalarynyng mol razylyghyna ie bola qalypty Berdiqúl. Jynsa basqarmasynyng bastyghy Hugojyng shaqyrtyp alyp, «bir tartar» jaqsy temeki úsynypty.

- Belidyghuly myrza, sen jaqsysyn, jaqsy istedin. Biz saghan jaqsy syilyq beremiz, kóp-kóp aqsha beremiz, jaqsy istep túr! -depti.

- Húp, paqyrynyz jaqsy isteydi chujan! -dep týregelip bir tonqayyp jiberipti Berdiqúl. - Ózderinizge jan-tәnimmen berilip istep jýrgen men paqyrynyzgha aqsha men tólenbeytin auyr apat kelip túrghanyn úmytpasanyz eken!

- Qanday apat?

- Ehe-he...he, sizding bir sojanynyz kelinim Núriyany... atyp óltirgeni esinizden shygha qalypty-au taqsyr! Al, inim Kәmenning ózin de... mine eki jyl boldy kórsetpey qoydynyz!... Ol da óldi me eken dep kýmәndanamyn!

- A-ha... Kәmen bar, aman keledi!

- Al, kelinimdi óltirgen sojang óz qyzmetkeriniz bolghanda, men de óz qyzmetkerinizbin ghoy, tóletip biriniz taqsyr!... Adamyma dәl sonday adam almay razy bolmaymyn, eje-he-he-he!

- Ol turaly qamsyz bol, Beliydi hulyy myrza! Kәmenge uaghda bergenmin. Kelgen song ózi tandaghan qyzyn alyp beremiz!

- Ol jas qoy, aman kelse bir qyzdy ózi tandap, ózi-aq alar. Al, ólgen kelinimning Kýlәn atty bir әpekesi bar, osynda. Estuimshe onyng basyn bandylar ailandyryp jýr eken. Aman túrghanynda sony maghan әperiniz, taqsyr, qúlynyz bolayyn!

- A-ha-ha-ha-ha... Ol bizding qyzmetkerimiz, bizding baqylauymyzda, eshqanday bandy әkete almaydy!... Siz onymen sóilestinizbe?

- Sóilesuge kónse, sizge jalynamyn ba, taqsyr-au! Ol ynghay Shyghys Týrkistanshylarmen, kommunistermen sóilesedi. Meni gomindanshyl dep jek kóredi!

- Gomindanshyl dep, a-ha! Kórsetemin men oghan gomindannyng qúdiretin! -degende chujannyng kózi qantalap, auzy kóbiktenip ketipti. - Beliydihuly myrza, sizge neghúrlym tez istemese bolmaytyn, óte qajetti qyzmet tapsyrylghaly otyr. Sony bitirip kelisinizben oghan óz qolymmen ýilendiremin. Múnda, mening baqylauymda appaq súlu toqalynyzdyng barlyghyna sene ber! Hauipsiz jerden jaqsy, qorajayynyz da bolady. Odan qam jemeniz! Tek mindet tolyq oryndalsa bolghany!

Jynsa basqarmasynyng osy uaghdasymen semirgen Berdiqúl Shonjydaghy Habatuangha[2] jiberilipti. Sóitip, kóriniste bir skadronnyng sayasy jetekshisi. Is jýzinde jynsa basqarmasynyng sol polktaghy qúpiya qyzmetshisi. Polk әskerlerin ghana emes, býkil Shonjy audanyn da baqylaytyn arnauly jasostar tobynyng «orynbasar bastyghy» bolypty.

Sol 47-shi jyldyng mayynda gomindang Mәsghútty ólkelik ýkimet bastyqtyghyna zansyz taghayyndap, bitimdi býtindey búzghan. Birlesken ýkimettegi ýsh aimaq ókilderi Qúljagha qaytqanda Kýlәn birge kóship ketuge dayyndalghan eken. Jynsa basqarmasy úrlap qamap alyp qalypty da, ýy ishin qala syrtynan kýzet qarauylynyng týbindegi osy ýige kóshirip әkele qoyypty. Qúljagha qashpaq bolghandyghy ýshin Kýlәndi bir ay qinap, syrt adamdarmen sóilesse auyr jazalanatynyn aityp shygharypty.

Kýlәnning jynsa basqarmasyna qarasty aulagha qamalghanyn estigen Berdiqúl Shonjydan ýsh qazaq ústatyp, Hugojyngha «sharqidyng shpiony» dep mәlimdey jetipti bir kýni. Razy bolghan qojasy Kýlәnning tórindegi ýidi jabdyqtap, jasatyp, Berdiqúlyn jenil mashinagha otyrghyzyp әkelip, «zor qúrmetpen» ornalastyrypty. Bastap kelgen basqarma ofiyseri Kýlәn men sheshesin tanystyrypty «qora iyesine».

«Mynau sheshesi, mynau qyzy, oquda bir úly bar. Qúljagha qashyp, kómenesterge qosylmaq bolghan qylmysker semiya. Sizding osy ýiinizge kóshirip әkelip, baqylau astynda ústap otyrmyz. Keshiriniz, basqa bir qolayly ýy tabylghan song ýiinizdi týgel bosatyp bereyik!

- E, nesi bar, búl qora qazirshe bos qoy! -depti Berdiqúl da dayyndap alghan sózin syldyratyp. - Ózderi maghan týs tanys adamdar kórinedi, otyra túrsyn. Bir qazaq bolsa da pana bola alsam dep armandaytyn jigitpin. Qorany taza ústap, ie bolyp otyrsa bolghany!

Osy jeksúryn shpionnyng qora qojasy bola qaluynan sekem alghan Kýlәn «jigitpin» deuinen tipti jiyrenipti.

- Biz búl qoragha ýy izdep kelip, óz erkimizben týsken semiya emes. Qamalghan semiyamyz, ie bola almaymyz! Shesheli-balay ýsheuimizge týrmening bir kamerasyn berse de jetedi. Sony aityp kóshirtiniz! -depti.

- O ne degenin, shyraghym-au, mynaday bos ýii túrghanda qytaydyng sasyq týrmesine aghang qaytyp qimaq! Otyra berinder ýndemey ghana!... mynau qanattygha qaqtyrmaytyn, túmsyqtygha shoqytpaytyn berik, jaqsy ýi! -dep jepektetken Berdiqúl basqarma ofiyserine hanzusha sóiley jónelipti. - Mynau men tanityn jetim-jesir semiya. Qylmysker bolsa da mening panamda otyrghan song túrmystan qinalsa, qazaq josynynda maghan úyat keledi. Chujangha ait osynymdy!...

Kýlәnning qytayshagha sauatty ekenin biletin Berdiqúl, basqarmasyna osyny tapsyrghan bolyp, osylay qamqor aghasynyp bir kýn qonypty. Jynsa basqarmasynan kelgen qonaghasylyq taghamdarynyng toylyq dastarqanday boluynan bastabynda qatty qoryqqan Kýlәn, týp ýidegi shpionnyng tynysh qorylyna quanyp tang atyrypty. Berdiqúl, «agha» bola otyryp ishken tanertengilik shaydan song shyghyp ketip, týski tamaqqa taghy da «agha» bola kelipti: «yapyray qaryndas-ay jaghday múnshalyq shiryghyp túrghanda qatty qatelesipsizder-au!» -dep kýrsine otyrypty dastarqangha. - «Qanshalyq ótinsem de kenshilik etpedi myna qytaylaryn, Ýrimjiden jasyryn bandy tazalanyp bolghansha, syrtqa shygharmaytyn bolypty ghoy ózindi! Qatty tentektik qylyp, óshiktirip alypsyn, rejiymine baghynbasang atyp tastaytyn da sózderi bar. Qazaq qyzy bolghan song janashyrlyqpen aitamyn, osy qaqpadan shyqpay, juastyqpen ghana jauap berip otyra túr, basqa laj joq. Aghannyng qolynan kelgeni túrmys rashot qiynshylyghynan qútqaru ghana boldy. Bazargha sheshey men bauyryng shyghyp, keregindi әkelip berip túrady. Qaytesing shyday túr, qalqam! Keyinirek bir lajyn tauyp, kenshilik әperermin!» dep «eljirey» shaghypty. Sodan bastap, myrza qamaqtaghy Kýlәn ýiining túrmysy asta-tók molshylyqqa ainalypty da, bir jyl ótkenge deyin sol «qamqor» jasostyng ózi kórinbepti.

Berdiqúldyng kórinbegeni, auyr mindet arqalap Altaygha ketken eken. Basqarmasy әperetin aq toqaly men jatqyzatyn aq ýiin kórsetkeni ýshin kýshep-aq arqalaghan kórinedi. Ýsh aimaq ýkimetinen búzylyp, Kóktoghayda jatyp alghan Ospangha gomindannyng qaru-jaraq keruenin shúbata jetipti. Batyrdyng ózine layyq batyl qorghaushy bolyp ashyq tanystyrylyp, gomindang syzghan jolmen jýrmese batyl jondaushy bolyp, jasyryn saylanyp barypty. Áriyne óz sonynda da baqylaushy bir Uang jýrgen eken.

Berdiqúl Ospannyng sonynan «batyr-batyrlap» ere jýrip, ermegen halyqty batyrlatyp, jazasyn bere jýripti. Ospanmen birge Sarsýmbege kirgende tipti saqyldaghan Berdiqúl ózdiginen jazalaushy atret qúryp qyrghynday jónelipti. Birneshe azamatty at qúiryghyna baylatyp sýiretip óltirtken osy shpion eken. Altay aimaqtyq saqshy mekemesining bastyghy bolghan Kәkim degen azamatty óltirtu әreketinde ghana bir jansaqtyq ótkizipti Berdiqúl. Ony nayzalatyp, myljalatyp aparyp, ólgen-ólmegenin teksermey sugha tastata salghan eken. Altayda Berdiqúl búiyrghan jazadan ólmey qalghany tek osy Kәkim ghana bolypty. Suda eki sótke jatyp qana tirilip ketipti.

Al, taghy bir «kemshilikti» Ospannan qoryqqandyghynan ótkizipti shpion: Dәlelqan generaldyng Altayda qalghan ýlken ýiine qylysh suyra úmtylghanda әudem jerden Ospan kórip, «tәit ary» dep aqyrghan eken. Berdiqúl sonynda jýrgen uannyng qazaq tymaghy astynan syghyrayghan kózine jaltaqtay qarap túra qalypty sonda. «Suanly ba»[3] depti qojasy da eriksizdenip. «Maghan qaramay-aq, Ospannyng búiryghyn estimegensip shayqay berseng bolatyn edi!» degen ókinishpen ghana kýbirlepti sonynan.

Berdiqúldyng 47-shi jylghy Ospan búzghynshylyghyndaghy mindetteri, osy eki kemshiligin qospaghanda tolyq oryndalghan eken.

Sarsýmbeden qayta qasha soghysqanda da nedәuir basty domalatypty Berdiqúl. Artyna qayrylyp ata almasa da belindegi granaty men qolyndaghy avtomatyn qalyp bara jatqan bet aldyndaghy mal men kidirgen kóshten ayamapty. «Senderdi kómenesterge qaldyryp ketkenshe osylay qatyryp keteyin!» dep atqylaghanyna sonyndaghy Uany Bәitikke kirgenshe iyzektepti.

Bәitikke Ospan men birge qamalghan Berdiqúl qysty sonda ótkizip, 48-shi jyldyng jazynda әreng qaytypty Ýrimjige. Jynsa basqarmasyna esep bere kelgende Berdiqúldyng «sanap ótkizgen» qazaq basy, әrqanday qyz ýshin beriletin qalynmal sanynan kem týspese kerek: «bar!» -depti Hugojyng - «Kýlәn seniki!... biraq, qazirshe әshkere toy jasap bere almaymyz, shúghyl mindet bar!»

Berdiqúldy núsqaushy uanymen birge basqarma ashanasy ziyapattap-qonaqtatyp jatqanda basqarma tergeushisi Kýlәnning sheshesi men bauyryn shaqyrtyp, «tergeuge» ala qoyghan eken. «Kósheden nәrse satyp alu syltauymen shyghyp jýrip, bandy-shpiondarmen baylanysqan fakttering tabyldy» degen jalany japsyra tergepti. «Bir jyldan beri qanday-qanday adamdarmen sóilestin?», «ol ne dedi, sen ne dedin? Deytin sozylmaly súraqtar qansha kýnde bitetinin kim bilsin, әiteuir «týgel aityp bergenshe jatasyndar!» degen ataqty «metod» pen qamapty. - Berdiqúlgha «qalyndyqty» osylay onashalap beripti «jengeleri».

Shesheli-balaly eki «qaraqshy» qatarynan ústalghan aula tintusiz-kýzetsiz qalushy ma edi. Qaqpa aldynda siresip túrghan qúraldy qos jendet ony izetpen ótkizgenin terezeden kórgen Kýlәn «bәse!» dep qaltyray týsti.

«Berding be Qúday» degendey qúshaqtay alghan Berdiqúlgha alghashqy sәtte ghana bir shapalaq sala alypty. Qayta qútyla almapty sol jauyz qúshaqtan...

«Ne ony, ne ózimdi óltiruge qanshalyq әrekettensem de qolyma qaru bolarlyq eshnәrse týspedi. Kýsh-quat degennen maqúrym jaralyppyn!» -dep enirep jiberdi Kýlәn. - «IYә, dauysymdy estip kirip, ara týserlik kórshi joq!.. On shaqty kýn әureledi sol iyen ýide!... adam istemeytin arsyzdyq istetti. Jaghymdy kerip, tamaqty da eriksiz jútqyzdy!..»

Osylay on kýn «qalyndyq oinaghan» Berdiqúl bir kýni tang bozynda taghy joghalypty da ile-shala Kýlәnning sheshesi men bauyry qaytyp kelipti. Olar qaytyp kelisimen ýiine pyshaq ta shedeu de qaytyp kirgen eken. Namysker әielding búl qorlyqtan ólip qútyluyna endi sol qimas jandary bóget bolypty. Birer aidan song jelikpe auyrugha úshyrapty Kýlәn. Jýkti bolyp qalghanyn bilgende jeligipti. Pyshaqqa sheshesimen talasa týsetin, kiyimin jyrtyp túzaq esip aparyp, kilet saldauyryna baylay qoyatyn bolypty. Biraq aruanaday bozdaghan sheshening ayanyshty zaryn estigende shydamy jetpey, óluge batyna almay qalady. Búl әlsizdigin jenu ýshin qúlaghyn myqtap tyghyndapty bir kýni. Ol, qúlaghyn tyghyndap jatqanda sheshesi jasyryp jýrgen ótkir pyshaghyn suyryp alyp, qazan erneuine janypty. Aqsham ýirilip bara jatqan shaq eken. Qyzy úrlaghan shedeuden qymqyryp kiletke kirgende, sheshesi býkshendey jýgirip baryp, qarsy aldyna túra qalypty da pyshaqty óz óndirshegine tirey qoyypty. Kýlәn qolyndaghy shedeuin laqtyra salypty sony kórip. Sheshesin qúshaqtay shyrqyrapty. Qarysyp qalghan qatparly qoldan pyshaq sabyn әreng ajyratyp, ony da laqtyryp jiberipti. Qarasa qalypty bir-birine. Jastay jesir qalyp, eki balapanyn ósiru jolyndaghy azappen uaqytsyz qartayghan anagha qarap, kóz jasyn qyzy tógipti. Kóz asha jetim qalyp, anasy men bauyryn asyrau jolynda ýzdiksiz qúigha batyp kele jatqan baqytsyz qyzyna qarap ana egilipti. Birin-biri qúshaqtap alyp, zar jyryna qosyla eniresipti sonan son... ýzdiksiz tepki, mol teperish kórip kele jatqan kóp sorlynyng birinshe kýn jaryghyn kóre túrugha kónipti sóitip.

Jynsa basqarmasy Berdiqúlyn Kýlәnmen shyrghalap, osylay myqtap múryndyqtap alghan song taghy bir mashaqatty mindetke jegipti.

Bәitiktegi Ospan ózine erushilerimen taghy bosyp Ýrimji aimaghyna kóship ótken eken. Gomindang onyng qúraldy azamattaryn Habatuangha baqylatyp qoyypty da erushi auyldaryn Jemsary, Shonjy taularyna bólip-bólip qonystandyrypty. Habatuannyng negizgi әskerleri de, búl ónirding tauy men saqara túrghyndary da tipti Mori, Barkól taularyna deyin tútasyp jatqan týgel qazaq qoy. «Búl qazaqtary túrghanda Ospan batyr qatyndyqqa kóne qoymas» dep gomindang sol «dosynan» hauiptene qonystandyrypty. Bir myltyghy bolsa da erkimen jýrudi kókseytin búl myqtygha eliktep, búl jaqtaghy qazaqtarda ýsh aimaq qazaqtarynsha týgel qarulanyp, tútas kóterilip ketuinen qoryqqan kórinedi. Ospanshylardy shyn dosy retinde qarsy ala otyryp, qarusyzdandyryp, syilay otyryp sypyryp, batyryn baqyalu astynda paydalanudy oilastyrypty.

Synaqtan ótken senimdi jasosyn - Ospangha tuys jaghynan da týs jaghynan da, tanystyghy bar sinimdi jasos Berdiqúlyn sol maqsat ýshin Habatuyngha qayta ornalastyra qoyghan eken. Malúijan[4] ony Ospangha Habatuannyng bayyrghy ofiyseri retinde tanystyryp, jauyngerligin myqtap madaqtapty da batalion komissarlyghyna kóteripti. Múnysy, sol jasosty Ospangha kómekshi etip qosyp, sol arqyly sarbazdarynan aiyru amaly eken. «Qytaygha da senip ketpeu kerek!» degen ósiyetin Ospannyng ózi bir aitsa, Berdiqúl bes ret qaytalap aityp jaghynyp, kómekshi ghana emes, «núsqaushy» boludy syghalap kóripti.

Súnshilan general Jemsarygha jatyp alghan Ospandy Ýrimji qonaq ýiine shaqyryp keltire almaghan song Ýrimjining sol týstigindegi Shýimogudyng (su tiyirmendi saydyn) shyrayly jasanyna kóptegen kiyiz ýi, aq shatyrlar tikkizip, qonaqqa shaqyrady. Biraq «nókerlerinizding eshqaysysy qúral әkelmesin, qorghaugha biz mindettimiәz» dep ótine shaqyrady. «Aqsaq qabylan» atalghan sekemshil saq Ospannyng shaghyn ghana sarghysh qonyr saqal-múrty taramdalyp, sharaly kózi jaryq ete týsipti múny estigende. Keng iyqty juan denesi tútasymen bir qozghalypty. Biraq, gýr ete týspey, jymiya súrapty: «osyny әlgi Súng batyrdyng ózi jazdy ma, iyә, kóp qoyan jýrekterining biri jazdy ma?»

- Ol kisining ózi jazbaydy ghoy batyr, -dep, shaqyrushydan búrynyraq shauypty Berdiqúl. - Óziniz siyaqty qolbasshy bolghan song hatshylary bar ghoy. Solay da qonaqqa ózderi birin-biri shaqyrghanda da qúralsyz barady.

Ospan Berdiqúlgha badyraya qarapty da zekire toytarypty.

- Aramyzdaghy salakeshtershe sumandamay tynysh otyr shyraghym, men myna shaqyrushy myqtynyng ózinen súrap otyrmyn!

- IYe, iye, taqsyr, generaldyng ózi, ózi osylay búiyrghan! -dep polkovnik dәrejeli shaqyrushynyng qasyndaghy qazaq kapitan shúlghy kýlipti.

- Ózi jazdyrghan bolsa aityp bar, -dep Ospan resmy jauap qaytarypty sonson. - Qonaqqa, qúryltaygha qúralsyz shaqyru, qúralsyzdandyryp aparyp qolgha alu degendering Shyng dubannan qalghan әdet. Men tu basynda sonysyna qarsy bolyp soghysqanmyn. Qonaqqa olay shaqyrghansha shaqyrmay-aq qoyghannyng ózi jaqsy. Múnysy jaman yrym. Qonaqqa shaqyrtyp erulik bermese de Súng batyrmen birgemin. Rahymet dep aitty de!...

Shaqyrushylar shyghyp ketisimen kenkildey kýlgen Berdiqúl Ospannyng búl jauabyn madaqtaghansyp, týlkilikting endi bir týrine auysa qalypty.

- «He-he-he-he... qanday dúrys, qanday kemengerlik jauap! Qaradan han bolyp tughan patsham, el baqyty ýshin әiteuir úzaq jasay kór!... Búl jolghy ziyapatyna qaytkende de qúralsyz bara almaymyz! Tipti әdettegiden de molyraq qarulanyp baruymyz qajet, batyrdyng Ýrimji manyndaghy túnghysh sapary ghoy búl. Jemsary men Shýimogu aralyghynda qanday pәle baryn qaydan bileyik!...

Berdiqúldyng búl sózin de badyraya tyndap, bayyzday qaraghan Ospan taghy da short toytarys aitypty.

- Qúralsyz barugha qarsylyghym tek osy jolghy sapar ýshin ghana aitylghan sóz emes, «búl joly» dep jypylyqtatpa. Biz әrqanday jerde qarusyz jýrgen emespiz, múnda da osylay jýremiz, úqtyng ba?!» -depti de bir mauzerin keng shalbarynyng yshqyrynan suyryp alypty. - Mynau myltyq. Múnysyz әrqanday adamzatta erkektik bolmaq emes. Qarusyz adam týgel qatyn! Osynysy bar әieldi kórseng de erkek dep eseptey ber!... Búl dýniyening erkektik mýshesi osy ghana! Qarusyzdansan-aq qatyn bolasyn. Úmytpandar osynymdy!

Súnshilan ertenine zakshyng atalghan Zakariya polkovnikti jiberipti shaqyrugha. Ospannyng ózine Habartuannyng bastyghy retinde kópten tanys Zakariya keshegi shaqyrushylardyng sózin qatege shyghara shaqyrypty. «Keshegi shaqyrushymyz jansaq bayandapty Osha. Qúralsyz kelsin dep bas qolbasshy eshqashan aitpaghan eken. Auyr zenbirekpen jýrseniz de óz erkinizde, bizge qaratqan seniminiz bilsin! -dedi qolbasshymyz. Tek qansha nóker ertip baratyndyghynyzdy ghana súraydy. Múny, qonaghasy men ýy dayyndatu ýshin ghana bilmekpiz!»

Ospan, kýdiktengen myna mәselelerin taghy qaytalap súrap-súrap alyp senipti Zakariyagha. Jýz ghana atqosshy, jetpis qana aqsaqal ertip baratyndyghyn aityp qaytarypty. Ertenine myltyq, avtomatpen sirese qarulanghan jýz jauyngerining qorghauynda Altaydan ertip kelgen ýsh jýz shaqty saqaldylarynan tandalghan jetpisin «el aqsaqaldary» dep atap ertip aparypty. Gomindang mәnsaptylaryna syilyq ýshin aidatqan 40 saygýligi taghy bar. «Qaydaghy qashqyn-bosqynyng emes, әli de irgeli qazaqtyng qanymyn» degendey deplomatiyalyq sespen kórinu eken múnysy.

Gomindang da sonday әrtistikpen asa zor kýsh, mol baylyq kórsete qarsy alypty. Qonaqtar men odan da kóp qarsy alushy mәnsaptylaryna tikken qalyng shatyryn qorshaghan qorghaushylardan syrt, tórt-bes shaqyrym manaydaghy bel-belesterding barlyghyna auyr-jenil qúraldy kýzet qoyylghan eken. «Qúrmet qarauyly» atymen tizip qoyghan sarayaq әskerlerining ózi bir polk. Ospan, qandyqoldardyng shatyrlaghan shapalaghymen asa qyzu qarsy alynsa da, ózining qúraldy qorghaushylary batyrynyng manynan ajyramapty. Týsken aq ordasynyng aldy-artyna óz kýzetshileri túrypty.

Shypyrlap sapyrylghan sary qymyz, Altay saqarasyndaghy barlyq qasqyrdy syilaghanday tartylyp jatqan mol et, kóbik bolyp atylyp jatqan kýreng syra men birge kópirgen qarsy aludyng jaramsaq sózderi Ospannan jelp etken bir razylyq lebiz shyghara almapty sol kýni. Ondaygha óz serikteri men jandayshap Berdiqúl ghana jauap qayyryp otyrghan eken. Janymqan qajysynan basqagha qúlaghyn jaqyndatpaghan Ospannyng osy rayyna qarap bas qolbasshy Súnshilan qyzmet babyndaghy óz pikirin bildiruding orayyn kýtip, kóp kidirgen eken. Onday shabytty oray kelmeytinin bilgen song tost retinde qymyz kesesin kótere sóilepti.

«Batyr, sizding aman-esen qaytyp kelip, ózimizding Júnhua-mengonyng úly qúdyretine qúdyret qosqanynyzgha shyn jýregimmen quanyshtamyn. Jәne bizge eshqanday kommunister tótep bere almaytyndyghyna senimim kәmil. Solay bolsa da, óz aramyzdaghy yntymaqty kýsheytip, bir-birimizge tolyq senimmen birlesip isteuimiz qazirgi shaqta óte qajet. Ol ýshin múnan song barlyq kýshimizdi qúral-jaraq, jauynger-jasaqtarymyzdy bir ghana qolbasshylyqtyn, úly Jang Túnshuaydyng [5] ornalastyruyna ghana ótkizuimiz, әsirese qúraldy biringhay basqaruymyz shart! Al, siz ben biz sol úly qúmandannyng eng aldynghy sheptegi batyrymyz. Osy tosty sizding densaulyghynyz ýshin kóteremin! Solay ma dostar? Qane, olay bolsa, osy kesening týbin qúrghatalyq!». Súng Shilannyng kóp kópshikshileri búl sóz ýshin keseni shuylday kótergende, Berdiqúl shyrylday quattap kóterip alghan eken. Ospan men onyng birneshe serigi keselerin dastarqannan almay otyryp qalghanyn kórip, ol da qoya qoyypty. Serikteri Ospannyng qabaghyna baghyp otyrghan eken. Bir qozghalyp qoyyp, Ospan sóilepti endi.

- Men Súng batyrgha rasynda da serik bolugha keldim. Dostyqqa yntymaqqa berik bolugha keldim. Sonymen birge osy batyrdyng sayasynda qúral ústaugha, jasaq ústaugha, erik alugha da keldim. Eger batyr ekendiging ras bolsa, mening az ghana qúralyma, ýrikken qoyday bir top qana qolyma alaqan jaya kórmeniz!... Shyntuaytqa kelgende, mening Ospan atym ózgergenshe qúral men qoldan airylmaq emespin. Sizben birge osylay óz arman-tilegim boyynsha túrugha senip keldim. Al, osynday senim baylatqan Súng batyrymnyng densaulyghy ýshin osy keseni kóterdim!

Gomindanshy qular Ospangha sekem aldyryp qoymau ýshin búl sózdi de du kótere qarsy alghan bolypty. Osylay segiz kýn qonaqtatyp, seksen qyryna alghan Súnshilan myng sarbazyn tәrbiyelep - «әskery óner ýiretip» beruge «Lu batyryn» әreng kóndiripti. Ol myndy ýshke bólip, ýsh jerde tәrbiyeleudi, Habatuan basshylarynyng kómegimen eng sonynda aitypty da, osylay bólshektep ornalastyruynyng bodauyna mol syilyq berip qaytarypty.

Jemsarygha qaytyp barghan song Ospan ózining eng senimdi adamdarynyng aldynda Berdiqúlgha qatal eskertu beripti:

«Sen ózing suda da, jerde de birdey shúrylday beretin baqa siyaqty jigit ekensin, bizding ang aulap kýn kóretin azghantay qúralymyzdy jiyp alyp, batyrlarymyzdy óz әskerlerine sinirip tartyp әketpek bolghan Súng batyrdyng sózin qalay shúryldap quattaghanyndy bilemisin? Onyng bizdi qanday kýige týsiretindigin týsinemisin!... Múnan song әrqanday jerde mensiz, óz betinmen isteuden saqtan!... Al, men joq jerde qalay qarekettenudi ózimning myna balalarym biledi. Senen aqyl súramaydy. Meni andugha әdeyilep mindet alyp kelgen bolsang da, minezimdi bayqap, bilip andy!... Úqtyng ba?

«Andugha kelgendiginen» ant su iship aqtalghan Berdiqúl túla boyymen domalap, «eng senimdi sarbazyng bolayyn!» dep qúldyq úrypty. Osydan song Ospangha «aqyl» ýiretuden bir jolata qalghan eken. Qojasyna «aidyn» jýrgen jýris, túrghan túrysyn ghana mәlimdep túratyn tynshylyqqa ghana jarapty.

- Jendet tynshy sol ketkennen 49-shy jyldyng basynda keldi, -dep tym suyq jymidy Kýlәn. - Qojasy onyng búl saparynan da talay bas jep, razy bolghan siyaqty. Jaldanba sopy - býbilerin jiyp jiberip, mening jauabymdy súramay-aq neke oqyta saldy!

- Ózing odan... balaly bolyp qalghandyghynnan moyyp... qajyghansyng ghoy! -dep bәseng kýbirlesem de ýnim dirildep shyqty. Óksy kýrsinippin.

- Joq, balasyn tiri tappadym! -dep Kýlәn bir shytynyp qalyp, shirygha sóilep ketti. - Onyng zorekerligi ýshin balaly etpekpin be!... Toy yrymyn ótep jatqanda u iship týsirdim. Óleyin dep edim. Bala týsip, ózim aman qalyppyn. Álgi tóbet men jazylghansha bir ay túryp, taghy da joghalyp edi. Qojasynyng búiryghymen aiyn andugha qayta ketken eken. Sodan azattyq jariyalanghannan ýsh kýn ótken kýni týnde jasyryn keldi. Meni aldap әketpek bolyp kelipti. Ony andyp jýrgender bar eken, tartysyp-aytysyp túrghanymyzda ústap-baylap әketti. Al, qazir mening sonda habarlay almay qalghandyghymnan kýmәndanyp, maghan da gomindanshyl degen qalpaq kiygizbek bolyp jýrgender bar. Áyteuir mening jayymdy qanyq biletinder ara týsip, aqtap jýr!

Ómirge zor ýmitpen órshil talap, aqyl-kelbetpen kelip túryp, újdan azabynan óle salugha da múrsa taba almay qorlanghan osy azez jangha janym qatty ashydy. Esirkegim, erkeletkim keldi.

- Dýniyede birin-biri «qanyq biletin» eki adam bolsa, ekeuimizdey-aq bolar. Solay ghoy, Kýlәsh, Kýlәshim! -dep qúshaghyma tarttym. Omyrauyma basyn sýiey kýrsindi. - Núriyashtar ólgennen songhy qalghan dýniyede ekeuimizdey týsinisken ten-tús joq shyghar! -degenimde selk etkendey bolyp, basyn kóterip aldy. Onalyp, aulaqtana otyryp, kóz jasyn parlatyp jiberdi de, bekemdele sóiledi:

- «Ten-tús!», «qimas qúrby!» ... sol shaqta men de osylay oilanghanmyn. Esinde me?

«Qos gýldey edi attaryn,

Qosylyp birge jattaldyn.

Jan sәulem ýshin atyndy

Sýidim de qosh túr, attandym!» - dep jazyp ketip eding ghoy! ... Endi mine kóriskenimiz, ómir talqysy ekeuimizding parqymyzdy qanshalyq zoraytqanyn bilemisin!... Men ýsh erkekti jolgha salghan әielmin. Jәne Aqylbaydan basqasy qanday deshi!... Seni endi ózimdey әrnening qaldyghyna tipti de qimaymyn! Seni olay qorlaugha tittey de haqym joq!..

- Men de búrynghyday appaq, pәp-pәk qalpymda kelgenim joq, Kýlәsh! «Haqyng joqtyghyna» da, «qaldyqtyghyna» da qarsy jauabym tolyq. Sening jýreginde kinәrat-kirshik joq, qanshalyq zorlyq kórseng de pәk janyna eshqaysysy daq týsrie almaghanyn mendey týsinetin eshkim joq!

- Ony aitpa, Bighash, dәrethanagha týsip ketken bir japyraq et dep bil! Maghan endi ol jóninde kónil bólushi bolma! Aqyl tarazysy meni qazir solay ólshegenmen, onyng qarsy jaghyndaghy kónil kirining salmaghy keyinirek basyp týse beretin bolady. Meni sol búrynghy qayynbiykem dep qana týsin. Taghy da sonday jaqynyng bolamyn!... Saghan shyn layyqty jar, taghy da mening manymnan tabylady. Sóz bergen basqa bireuing bolmasa, sony kórersin!

«Eger Maqpaldyng Áliyadan kórgen hattaghyday halge týskeni ras bolsa, endi ózinnen basqa eshkimdi izdemey-aq, kórmey-aq qoyarmyn!» degen oidy serttey senimmen qaytaladym ishimnen.

 

Dәnishpan tergeushim, sol shaqtaghy Kýlәn turaly osy oiyma, bir emes, eki ret jótkirinip jibergen shygharsyz. Búl sheshim әdilet tarazynyzgha mýlde qayshy bolyp qaldy ma. Onymen ýilendim desem, gomindang jasosynyng jesirin alghan keri tónkerisshining múrageri dep soqpaqsyz da, ýilenbedim desem, sol jasostan әielin aiyrghysy kelmey jan ashyghany dep soqpaqsyz. Al, búl turaly mәselemdi sizding adamgershilik normanyzgha layyqtap qana jazyp qútylayyn desem, ózinizden onday normanyng tabyluy bәrinen qiyn ghoy. Solay bolsa da jótkirine-jótkirine kenirdeginizdi auyrtyp alyp, maghan taghy bir qylmys tauyp bermey kýte túrynyz, bolghan naqtyly jayyn aitarmyn!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

[1] Ontýstik Koreyanyng sol shaqtaghy bastyghy Lisnman (Amerikashyl).

[2] Habatuan (hanzusha) - Altay qozghalanyna qarsy Shyng Shysay -  gomindang qúrghan qazaq polky. «Qazaq 8-shi polk» degen atpen Shonjyda qúrylghan.

[3] Qojasynyng jendetke bergen búiryghyn qaytaryp alatyn, «boldy, qoya sal» degen maghynadaghy sózi.

[4] Lýijang - birigada komandiyri.

[5] Túng shuay (qytaysha) - qolbasshy.