Dýisenbi, 15 Shilde 2024
Sanlaq 4407 1 pikir 15 Qarasha, 2021 saghat 17:37

Belgrad sharshy alany qazaq boksyna ne berdi?

Sonymen  Serbiya memleketining astanasy songhy 15 -20 jyl kóleminde әlemning geosayasat kartasynda dýmpuimen aty shyqqan Belgrad qalasynda tynyshtyq ornaghanynyng bir belgisindey AIBA (Býkil әlemdik boks qauymdastyghy) úiymdastyrghan bokstan eresekter arasyndaghy әlem birinshiligi ótti.

Búl әlem birinshiligining biylghy Tokio olimpiadasy ótken song eki ay tolyq ótpey jatyp ótuining ózindik sebebi - pandemiyagha baylanysty Tokio olimpiadasynyng bir jylgha keship ótui sebep bolyp otyr.  Áytpese bokstan әlem birinshiligi men Olimpiada qatar kelmeui iri sport jarystarynda qatang saqtalatyn. Oghan sebep sportshynyng sporttyq babyn bir jylda әri qysqa merzimde  alamangha qajetti jaghdaygha dayyndau fizikalyq jәne psihologiyalyq túrghyda óte qiyn әri mýmkin emes,medetsinalyq túrghydan tipti qәupti dep sanalady.

Sonymen,  búl birinshilikte AIBA kýtpegen jerden (búryn BAQ betinde talqylanbaghan) janadan bas dep aitugha bolatyn eki janalyq engizdi...

1. Salmaq kategoriyalary 10-nan 13-ke deyin ósti.

2. Jenimpazdargha AIBA tarapynan qomaqty aqshalay bonus taghayyndaldy.

Altyn medaligha - 100.000$,

Kýmis medaligha - 50.000$,

Qola medaligha - 25.000$.

Aldyna ala moyyndaghanymyz jón bolar, AIBA-nyng engizgen eki janalyghy da bizding ong jaq jambasymyzdan keldi.

Salmaq dәrejisining kóbeyui bizding әrtýrli sebeptermen tasada qalyp jýrgen boksshylarymyzgha óz mýmkindikterin kórsetuge, jershildikting shyrmauynan shygha almay ýnemi iri dodan tys qalyp jýrgen jigitterimiz sharshy alanda ereje shenberinde tóbelesuge mýmkindik aldy.

Taghy bir erekshe atap ótuge túrarlyq ishki QBF-nyng janalyghy - ol Qazaqstan qúramasynyng Tokio Olimpiadasynan keyin bas jattyqtyrushysyn auystyruy boldy.

Jana qyzmetke osyghan deyin on shaqty jyl jastar qúramasymen júmys istegen jәne óte jaqsy nәtiyjesimen kózge týsken Qayrat Sәtjanov atty adam keldi. Keldi de, Yuliy Sezari aitpaqshy, «bardy, kórdi, jendi» boldy.

Hosh... bәrin endi ret-retimen saralaugha tyrysayyq.

Barghan 13 boksshymyzdan 10 sportshymyz shiyrek finalgha deyin jetip, uaqytsha bolsa da komandalyq esepti birinshi orynda ústap túrdyq.

Onyng beseui Temirtas Jýsipov 48 kg,  Sәken  Bibosynov 51  kg, Mahmud Sabyrhan 54 kg,  Serik Temirjanov 57 kg, Abylayhan Jýsipov 67 kg jartylay finalgha deyin jetip, eng bolmasa qola  medali bar, dep bir demalyp aldy. Alda eng auyr eki aiqas kýtip túrdy. Ol jartylay final men finaldyq tóbelester.

Ol mejeni Temirtas Jýsipov, Sәken Bibosynov, Mahmud Sabyrhan, Serik Temirjanov syndy boksshylarymyz jenispen jalghasa, qúramamyzdyng kapitany Abylayhan Jýsipov qola medalidy qanaghat tútty.

Bir basyp, eki basyp finalgha da jettik-au...

Finalda tórt birdey oghlanymyz túr jau qaydasyng dep, shiyrshyqtap, biz otyrmyz delebezerding aldynda taqymymyzdy qysyp, jengelerinen eki júma boldy úiqy bermedin. degen sógisti eki býktep qaltagha salyp...

Nesin aitasyndar, jan berip jan alysqan aiqastar boldy. Tokioda qoldan susyp ketken jeniste keldi (Sәken Bibosynov), jarq etip shyqqan jas qyran da boldy (Temirtas Jýsipov), ókinishti órtegen sýrensiz tóbeles te boldy (Serik Temirjanov), tәjiriybening azdyghynan emosiyagha jol berip óz mýmkindiginen tómen óner kórsetip, qoldan susyp shyghyp ketken altyngha degen ókinishten kózden aqqan jas ta  boldy (Mahmud Sabyrhan)...

Mine boks degen jauyngerlerge ghana tәn alyptar aiqasyna kuә bolyp tarqastyq.. Azdap janimpazdargha taghy toqtalsaq.

Temirtas Jýsipov (48 kg) 33 jasta eken, songhy 10 jyldyng kóleminde ýlken jarystan qansha tys qalyp jýrse de óz mýmkindigin kýtip jýre bilgen tózimdiligi ýshin silaugha túrarlyq er azamattyng minezi boldy.

Sәken Bibosynov. «Tokiodaghy jartylay finaldaghy әdiletsizdikting ornyn toltyramyn» altyn alamyn», - dedi. Aldy! Azamat! Oghlan!

Mahmud Sabyrhan - bar joghy 20 jasta. Talant.

Negizgi jenisteri әli alda. Til-kózden aman bolsyn. Finaldyq kezdesui aldaghy kýnderi sabaq bolary sózsiz. Búl bala finalgha deyin psihologiyalyq túrghyda janyp ketti. Tóbelesti. Taktikalyq túrghyda qate qoydy. Jattyqtyrushylardyng tapsyrmasynan shyghyp ketti. Biraq bolashaghynan ýlken ýmit artugha bolady.

Serik Temirjanov - jartylay finalda Kubanyng qabylanyn aiqyn basymdyqpen útqan edi. Al finalda óte nashar bokstasty. Sharshanqy boldy.

Bir jylda eki ret sporttyq babty retteu qiyn bolatynynyng dәleli. Búl jigitke riza bolghanym, «Tokioda jenilgende ózim kinәlimin, kelesi jarysta úyatqa qaldyrmaymyn», dep súhbat berip edi. Sózinde túrdy. Jigit!

Abylayhan Jýsipovqa kelsek, taghy da qola medali. Áriyne osy qola medaligha da jete almay ótken myndaghan oghlan bar, biz tek búl jauyngerding mýmkindigin joghary ekenin bilemiz.

Tek auyr soqqy qajet salmaq qoy, sol túrghyda izdenis kerek, dep kenes bereyik.

Sóz sonynda  qalghan boksshylar turaly...

Aghayyndy Oralbaylar,Tóltpevtar eki kezdesuden ótkizip, jenisteri boldy. Mynaday iri әlemdik doda da bir jenisting ózi joghary nәtiyje ekenin eskersek olardyng bolashaghy Parij olimpiadasy deuge haqymyz bar. Uaqyttary da bar. Tek toqmeyilsimeu qajet-aq..

Asylbek Shymbergenov turaly bir oi... Óte talantty, enbekqor jigit. Taghyda sol auyr soqqysy bolmaghan song ortada tiresip tóbelesken de Ukrainalyq boksshygha esesin jiberip aldy (Zahariyeev).

Aslanbekting ózbek boksynyng maqtanyshy Shahram Giyasovty útuy - búl boksshymyzdyng sheberligining biyiktigin kórsetedi. Ýmit artayyq.

Sóz sonynda osy әlem birinshiligi bizde auyr salmaqtarda bas qatyrarlyq  sharua  shash etekten eken kórsetti. Bek Núrmaghambetov pen Núrlan turaly sportshylar óz arasynda turist bolyp baryp qaytty, dep qysqa ghana qayyrady... Osyghan qosarym shamaly.

Bas jattyqtyrushy Qayrat Sәtjanov turaly toqtalsaq, bastamasy óte kónilge tolarlyq. Ýmit basym. Eng bastysy komandasy negizi jastar ,yaghny Parij olimpiadasyna tas-týiin keluge mýmkindik jeterlik. Olay bolsa jenisti kýnderde jýzdeskenshe...

Núrbol Dәuitbaev,

(Bokstan SSSR sport sheberligine kandidat)

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1208
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1899
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1942