Senbi, 23 Qarasha 2024
Arandatu 4805 8 pikir 17 Qarasha, 2021 saghat 13:39

Armeniya әreketi: Jyghylghan kýreske toymas

16 qarasha kýni Armeniya men Ázerbayjan әskerlerining arasynda eki el shekarasynyng manynda keskilesken shayqastar bastaldy. Ádettegidey kishigirim atys emes, úrysqa auyr tehnika men artilleriya qosyldy. Taraptar bir-birin atalmysh shiyeleniske jauapty dep atady. Armeniya tarapy songhy uaqytta Ázerbayjangha qatysty arandatudy jiyiletken bolatyn. 

8-15 qarasha aralyghynda shekara manynda Armeniya tarapy ondaghan arandatu әreketterine bardy. Tipti Ázerbayjan sarbazdary men Reseyding bitimgerlik kýshteri túrghan әskery beketke shabuyl jasap, granata laqtyrghan kórinis te boldy.

16 qarasha kýni armyan jasaqtary Ázerbayjannyng Kelbajar jәne Lashyn aimaghyndaghy biyiktikterdi basyp alugha әrekettenip, shabuylgha shyqty. Olar artilleriyalyq soqqy jasap, artynsha auyr tehnikany qoldanbaq boldy. Alayda Ázerbayjan tarapy qarsy jauap berip, jau әskerin shegindirip, tehnikasyn joydy. Atysta eki Ázerbayjan sarbazy jaralandy.

Saghat 15:00 shamasynda úrys qarqyny qyzyp, shayqas ýdey týsti. Ázerbayjan әskeri Armeniyanyng minomettik toptaryn joyghanyn mәlimdedi, óz kezeginde Erevan adamy shyghynnyng baryn moyyndady. Jelide 12 armyan sarbazynyng tútqyngha týsken viydeosy tarap ketti.

Úrys qimyldarynyng qarqynyna baylanysty Armeniya tarapy Mәskeuden kómek súrady. Ol turaly Armeniyanyng Qauipsizdik kenesining hatshysy Armen Grigoryan teleefirde aitty.

«Shabuyldyng Armeniyanyng aumaghyna jasalghanyn eskere otyryp, biz 1997 jylghy kelisimge say Armeniya aumaghynyng tútastyghyn qorghaudy Reseyden súraymyz. Qazirgi uaqytta hat týrindegi ýndeu jasaugha dayyndalyp jatyrmyz», - dedi ol.

Ázerbayjan qorghanys ministrligi Bakude halyqaralyq úiymdar men әskery mamandardy Armeniyanyng arandatu әreketterine qatysty qúlaghdar etip, naqty aqparattardy jetkizdi. Búl 44 kýndik soghystan keyingi eng iri әskery qaqtyghys bolyp otyr. Kelbajar audanyn Ázerbayjan әskeri keri qaytaryp alghannan keyin, Ázerbayjan әskeri Armeniyanyng Sunik aimaghymen shektesetin jerge ornalasty. Armyan sodyrlary men sarbazdary arandatu maqsatynda Ázerbayjan әskery beketterine údayy shabuyl jasap keledi.

Armeniyanyng arandatu әreketi ishki sayasy daghdaryspen de tikeley baylanysty. Pashinyan biyligi saylauda jeniske jetkenimen, el arasynda soghystaghy jenilisti moyyndamaytyn jәne kelisimdi kapitulyasiya dep sanaytyndar jeterlik. Tipti Pashinyan biyligin qúlatyp, soghysty qayta bastaudy maqsat etetin qozghalystar da qúryluda. Erevan ýshjaqty kelisimdi (Armeniya, Ázerbayjan, Resey) búzyp, kinәni Ázerbayjangha artudy oilaydy. Ázerbayjan territoriyamyzgha shabuyl jasady degen ýndeudi tastap, qaqtyghysqa ÚQShÚ elderin de aralastyru josparynda bar. Alayda ÚQShÚ búl qaqtyghysqa aralasugha niyetti emes. Ony 2020 jylghy pozisiyasynan da, keshegi qaqtyghysty «diplomatiyalyq jolmen retteu kerek» degen ýndeuinen de angharugha bolady.

Eki tarap arasyndaghy taghy bir dauly mәsele, shekarany zandastyru bolyp otyr. Armeniya últshyldary búl mәselede biraz aumaq Ázerbayjangha ótip ketui mýmkin dep alandaydy, al resmy Baku demarkasiyany tez arada sheshkisi keledi.

Armeniya tarapyn alandatatyn súraqtyng biri Zangezur dәlizi bolyp otyr. Ýshjaqty kelisim boyynsha Armeniya dәlizding ashyluyna kelisim bergen, alayda onyng iske asuyn kesheuildetip keledi. Dәlizde qaqtyghys bolmauy ýshin ony reseylik bitimgerlik kýshter kýzetpek. Nahchevan men Zangilandy 40 shaqyrymgha bólip túrghan búl dәliz jaqyn arada ashylmaq. Ol turaly 11-12 qarashada Týrkiyada ótken «Týrki memleketteri úiymynyn» otyrysynda da aityldy. Dәliz týrki elderin biriktirushi altyn kópir bolady degen boljam bar. Týrkiyadan Nahchevangha, artynsha Zangezur dәlizi arqyly Ázerbayjangha, keyin Kaspiy tenizi arqyly Ortalyq Aziyadaghy týrki elderining arasynda tauar ainalymynyng eselep artuyna sebepker bolmaq. Sonymen qatar «Shyghys-Batys» sauda jolynyng da damuyna әser etpek.

Ázerbayjannyng soghystaghy jenisi Resey men Irandy alandatyp otyr. Resey óz bitimgerlik kýshterin ornalastyru arqyly aimaqtaghy yqpalyn saqtap qalsa, Tegeran kerisinshe pozisiyalaryn әlsiretip aldy. Ázerbayjan shekarasynyng manynda Tegerannyng iri әskery jattyghular ótkizui kýsh balansyna kónili tolmaytynyn anyq kórsetedi. Mәskeu de, Tegeran da Týrkiyanyng ontýstik Kavkazgha jyl ótken sayyn yqpaly artyp bara jatqanyna alandauly. Bitimgerlik kýshterin aimaqta úzaq ústau ýshin Mәskeuge shekara manynda atys-shabystyng bolyp túrghany da kerek.

Armeniya tarapy shekara manynda arandatu jasap, halyqaralyq úiymdardyng esigin qaghyp, aryz tasyp jýrgen sәtte, Ázerbayjan basqynshylardan azat etilgen Qarabaqta ekonomikalyq jobalardy iske asyruda.

Ashat Qasenghaliy

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1479
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5467