(jolsapar kýndeligi)

Maqala taqyrybyn tyrnaqshagha alyp otyrghan sebebimiz, birinshiden, búl sóz qazaq maqaly, ekinshiden, osydan biraz jyl búryn baspasóz betinde jazushy Smaghúl Elubay aghamyzdyng osy atpen kólemdi maqalasy jaryq kórgen bolatyn. Al, onyng naghyz ómirding shyndyghynan tughan sóz ekenine biz Atyraudan Kókshetaugha deyin jýrip ótken saparymyzda taghy bir ret kóz jetkizip qayttyq.

Eki jarym myng shaqyrymgha jaqyn osy eki aradaghy kýre joldyng boyynda, senesizder me, eldi meken joq esebi. Barynyng ózi ne sebepti ekeni belgisiz joldan ýsh-tórt shaqyrym alys ornalasqan. Eldi meken joq bolghannan keyin jol ýstinde jýrgen el de joq. Biz Qostanaydan shyghyp, Soltýstik Qazaqstan oblysynyng aumaghyna engennen keyin bir jarym saghat jýrgende baryp jalghyz jenil avtokólik qarsy úshyrasty.

(jolsapar kýndeligi)

Maqala taqyrybyn tyrnaqshagha alyp otyrghan sebebimiz, birinshiden, búl sóz qazaq maqaly, ekinshiden, osydan biraz jyl búryn baspasóz betinde jazushy Smaghúl Elubay aghamyzdyng osy atpen kólemdi maqalasy jaryq kórgen bolatyn. Al, onyng naghyz ómirding shyndyghynan tughan sóz ekenine biz Atyraudan Kókshetaugha deyin jýrip ótken saparymyzda taghy bir ret kóz jetkizip qayttyq.

Eki jarym myng shaqyrymgha jaqyn osy eki aradaghy kýre joldyng boyynda, senesizder me, eldi meken joq esebi. Barynyng ózi ne sebepti ekeni belgisiz joldan ýsh-tórt shaqyrym alys ornalasqan. Eldi meken joq bolghannan keyin jol ýstinde jýrgen el de joq. Biz Qostanaydan shyghyp, Soltýstik Qazaqstan oblysynyng aumaghyna engennen keyin bir jarym saghat jýrgende baryp jalghyz jenil avtokólik qarsy úshyrasty.

El bolmaghan song dalany jaylaghan mal da joq. Osydan ýsh jyl búryn alghash ret teriskeyde Astanadan avtokólikpen Kókshetau, Petropavl, Qostanay baghytynda jýrip ótken kezimizde maldyng joghyna tang qalyp, elden onyng syryn súraghan bolatynbyz. Olardan «mal ústau óte tiyimsiz, etin, sýtin aparyp satyp kelu - aqyret» degendi estip edik. Kәzir maldyng odan da azayyp ketkeni bayqalady. Soltýstiktegi eldi mekender arasyna ontýstiktegidey qújynap qatynap jatqan avtobus, marshrutkalar da bolmaydy eken. Ary ketse oblys ortalyghynan audan ortalyghyna kýnine bir ret shyghatyn kórinedi. Tanghrtennen keshke deyin jýrgende jolda bir-eki autobus qana kóresiz.

Jol boyyndaghy auyldyng bәri tozyp ketken. Salynghan jana ýy mýldem kózge týspeydi. Salmaytyn sebebi ondaghy el óspeydi. Orys jastary Qazaqstanda mektepti, uniyversiytetti bitirip Reseyge ketip jatyr, qazaq jastary qalagha ketip jatyr. Qostanay, Rudnyi, Petropavl sekildi qalalar oralmandardyng arqasynda әjeptәuir qazaqylanyp qalghan eken, olardardy  әkeludi ókimet resmy týrde toqtatty. Búl qazaqsha aitqanda óz kinәsin ózgeden kóru, oryssha aitqanda «svalivati s bolinoy golovy na zdorovuy».

Aynalyp kelgende, týgin tartsang mayy shyghatyn, shybyq ekseng shynar shyghatyn darhan dala bos jatyr. Oraldan Pavlodargha deyingi alyp aimaqqa Qytay men Reseydegi, Ózbekstan men Mongholiyadaghy 5 mln. qazaqty bes jyldyn, eng arysy on jyldyng ishinde alyp keluimiz kerek. Bizding býgingi eng kýiip túrghan mәselemiz osy bolugha tiyisti! Áytpese, «Edilding boyy en toghay, el toltyrsam dep edim! Jaghalay jatqan sol elge, mal toltyrsam dep edim!» dep aH úrghan Mahambet atamyzdyng armanyn patsha ókimeti kesken edi. Kenes ókimeti bolsa resmy týrde bizdi ataqonys Edilden aiyryp tastady. Býgingi qauip ol kezdegiden de kýshti. Osy betimizden taymasaq, búl jaqtaghy elding eti ýirene bersin dep aldaghy 20 jylda 20 mln.qytaydy qazaq eline sindiru jayly josparyn internetke tastap otyrghan kózi qysyq, isi qisyq kórshimizding qalay jerimizdi iyelenip alghanyn bayqamay da qalamyz.

«Abay-aqparat»