Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Ayqay 6015 18 pikir 26 Qarasha, 2021 saghat 14:04

Últshyldyqty dattap jýrgen «liyberaldargha» jauap...

Dýniyejýzin óz ayaghymen aralap kórmey, basqa elderdi tek teoretikalyq túrghyda ghana biletinder (kitap, internet arqyly), óz tilinen basqa shet tilderin mengerip almay, últshyldardy dattap jýrgen, ishten shoshandap shyqqan jana liyberal-kosmopolitterimizge «әi, deytin әje, qoy, deytin qoja» tabylmay jatyr. Oryssha jaqsy bir sóz bar: verhushek nahvatalisi, yaghny tereng bilimi joq degen sóz.

Últshyldyqty dattaudyng aldynda Cherchili men Tetcherdi, Mahathir men Ly Kuan Yu-di, Mústafa Atatýrik pen Mahatma Gandiyni oqyp shyghyndar, jigitter. Sender jaqsy kóretin liyberal-demokratiyalyq AQSh-qa baryp, «jeltyy rasanyn» ókili bolyp, Little Italy, China Town, Brighton Beach-ti jayau jýrip kórinder. Sonda elge oralyp, bizge aqyl aitasyndar! Dýniyejýzinde últshyldyq bar ma joq pa?! Resey men Qytaygha baryp kórinder dep kenes aitpaymyn, óitkeni ol senderge tipti, qauipti boluy mýmkin.

Amerikanyng ózinde últshyldyq joq deysinder me? Olarda tipti, rasizm bar. Jigitter, men senderge aitayyn, keshe ghana oryn tapqan Black Lives Matter aksiyalar esterinnen shyqty ma?

Qazaqty basqa últtardan joghary qongha bolmaydy deysinder ghoy, jaqsy. Onda senderdi tyndap, memleket qúraushy últ degen úghymnan bas tartuymyz kerek qoy? Álbette barsha azamattardyng qúqyqtary teng boluy jón, biraq iydeologiya jәne tarihy túrghyda Qazaqstan - ol qazaq últynyng memleketi. IYә, últtyq memleketpiz! Nation State! Polisha, Chehiya, Germaniya (Deutschland), jalpy Evropa men Aziya memleketter sekildi.

«Qazaqstan - bizding ortaq ýiimiz», deysinder me? Keremet, onda nege Assambleya men Núr Otangha qosylmaysyndar? Búl úran solardiki ghoy. Qyzyq, sózim joq. Shetinen ózinshe liyberal bolyp kettinder me? Jaqsy, qay liyberal klassikterding enbekterin oqyp shyqtyndar? Immanuil Kant, Djon Lokk, Djon Stuart Milli, Sharli de Monteskiyo, Karl Popper? Aytyp otyrmyn ghoy, birneshe jyl batystyng baspasóz mekemesinde júmys istep, «verhushek nahvatalisi». Qazaqta keremet sóz bar, moldanyng istegenin isteme, aitqanyn iste.

Liyberalizm ne ekenin bilmey, bizge aqyl aityp otyrsyndar, búl kýlkili emes pe?!Abaydyng sózderin keltirip jatsyndar. Aldymen Abay sekildi ter tógip, әlem klassikterin qazaqshagha audaryp berinder. Sosyn baryp, Abaygha úqsap bizge aqyl aitasyndar.

Ómir baqy óz sayasy ústanymyn ózgertpegen adamdar - naghyz azamattar dep bilem. Al júmys orynyna say óz negizgi ústanymyn ózgertken adamnan biz shoshuymyz kerek. Qorqynyshty, satqyn adamdar.

Múhtar Tayjan

Abai.kz

18 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1511
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3283
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5824