Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Aqmyltyq 6074 14 pikir 26 Qarasha, 2021 saghat 14:41

163,4 mlrd dollar. Ýkimet esep bere me?

Qazaqstannyng memlekettik qaryzy jyldan-jylgha kóbeyip jatyr. Últtyq ekonomika ministrligining «Qazaqstannyng 2030 jylgha deyingi memlekettik qarjyny basqaru» tújyrymdamasynda 2021 jyly memlekettik qaryz jalpy ishki ónimning 30,6 payyzgha óskeni jazylghan.

«Memlekettik qaryz esebinde qyzmet kórsetuge arnalghan respublikalyq budjetting shyghystary 2015 jylghy 296,5 mlrd tengeden 2021 jyly shamamen 1,1 trln tengege deyin ósti. Nәtiyjesinde budjetke týsetin boryshtyq jýktemening dengeyi respublikalyq budjet týsimderining 9,7%-dan 2013 jylghy transfertterdi qosa alghanda, 2020 jyly 13,1%-gha deyin ósti», - delingen qújatta.

Osy kóktemde Mәjilis deputatattary Qarjy ministrligining mәlimetteri boyynsha «memlekettik jene memleketting kepil boluymen alynghan qaryz somasy 21,5 trln tenge nemese 51,2 mlrd dollardy qúraydy» degen aqparat berdi.

Ýkimetting qaryzyn óteu ýshin júmsalatyn jiyntyq shyghyn 2020 jyly 1,5 trln bolsa, 2021 jyly 2 trln, al 2025 jylgha qaray 2,7 trln bolady dep boljanyp otyr. Mәjilis deputattary búl jaghday elding ekonomikasyna, qoghamnyng túraqty damuyna keru әser beretinin aitqan. Songhy bes jylda memlekettik qaryz 117%-gha yaghni, 9 trln tengege jetken.

Qarjyger Rasul Rysmambetov shiykizattyng baghasy týsetin bolsa, Qazaqstannyng syrtqy qaryzy ekonomikamyzgha qauip tóndiretin aitypty.

«Ázirge memleket syrtqy qaryzdy jabugha jaghdayy jetip túrghanda alandamaugha bolady. Biraq Qazaqstannyng ekonomikasy naryqtaghy kez-kelgen ózgeriske tótep bere almaydy. Onyng ýstine ishki qaryzdyng boluy óte qauipti jaghday tudyrady. Biyl Últtyq bankting statistikasy boyynsha, elimizding syrtqy qaryzy 163,4 mlrd dollordy qúraydy. Eger osy somany Qazaqstannyng әrbir túrghynyna bóletin bolsaq, shamamen әr adam qazirgi aqsha qúnymen sanaghanda  8800 dollor yaghni, 4 mln tenge qaryz bolyp shyghady», - deydi sarapshy.

Últtyq bankting týsindirui boyynsha, syrtqy qaryz degenimiz – Halyqaralyq әdistemege sәikes eseptelgen makroekonomikalyq kórsetkish. Qaryzdan basqa onyng qúramyna qazaqstandyq kәsiporyndardyng tauardy shetelge jetkizu boyynsha aldyn-ala jartylay nemese tolyq aqshasy tólengen tauarlar turaly mindettemeleri, sheteldik investorlardyng qazaqstandyq bankterge qoyghan depozitteri t.b kiredi.

Últtyq bank ne deydi? Últtyq bank:

«Qazaqstannyng syrtqy boryshy 163,4 mlrd AQSh dollaryna jetti. Onyng 80%-y AQSh dollarymen, 4%-y euromen, 4%-y tengemen. Syrtqy boryshtyng sebepteri kóbine Qazaqstannyng múnay-gaz salasyndaghy iri jobalardy jýzege asyru ýshin belsendi týrde shetelden tikeley investisiya tartuymen baylanysty. Halyqaralyq әdistemege say, múnday investisiyalar elding syrtqy boryshy bolyp sanalady. Firmaaralyq qaryz 101,2 mlrd dollardy qúrap túr. Alayda Halyqaralyq tәjiriybede firmaaralyq qaryzdar «qaupi az delinip», syrtqy boryshty eseptegen kezde alynyp tastalady... Sonymen firmaaralyq boryshty alyp tastaghanda 62,2 mlrd AQSh dollary qaryz bar», - deydi.

Últtyq bankting aityp otyrghan firmaaralyq qaryzyn Rasul Rysmambetov bylay týsindiripti:

«Syrtqy qaryz eki ýlken topqa bólinedi: memlekettik qaryz jәne firmaaralyq qaryz. Ýkimet kepildik bergen memlekettik qaryz 13,2 mlrd dollardy qúraydy. Firmaaralyq qaryz degenimiz ne? Búl – sheteldik kompaniya Qazaqstandaghy kәsibine 30 mlrd dollar qúyady. Mysaly, «Chevron» kompaniyasy Qazaqstanmen birikken «Tenizshevroyl» kompaniyasyna investisiya salady, búl iske Qazaqstan eshqanday jauapkershilik almaydy».

«Biz syrtqy qaryz 160 mlrd dollardan asady deymiz, al búl – JIÓ-ning 90 payyzy degen sóz. Memlekettik qaryz 8-9 payyzyn alsa, ishki kvaziymemlekettik sektorda 20-22 mlrd dollar qaryz bar. Yaghny JIÓ-ning 13 payyzyn alady. Búl jerdegi qauip mynada: kvaziymemlekettik sektorlar tólemderden qiyndyq kóretin bolsa, investorlar ol qaryzdy Qazaqstan Ýkimetinen súraydy», - dep týsindirdi maman. «Ázirge jaghday túraqty. Biraq bizding jalpy ishki ónimimiz kóp jaghdayda múnaygha, metal óndirisine, gazgha t.b. shiykizat ónimderine tәueldi. Naryqtaghy kez-kelgen teris dinamika qauip tóndiredi. Mәselen, múnay baghasy barreline 30-40 dollorgha týsip, ol úzaq uaqytqa sozylatyn bolsa, myna qaryzdarymyzdy qalay óteymiz degen súraq tuady», - dedi sarapshy.

Syrtqa qaryzdyng eng ýlken somasy Niyderlandy elinen alynghan – 44,1 mlrd dollar. Odan keyin elimizding Úlybritaniyagha 23,4 mlrd dollar, AQSh- qa 13 mlrd dollar, Fransiyagha 11,7 mlrd dollar bereshegi bar. Halyqaralyq úiymdardan 11 mlrd dollar alsaq, Bermud araldarynan 10,1 mlrd dollar, Qytaydan 10 mlrd dollar qaryz alghan ekenbiz. Al, Reseyding aldyndaghy qaryz 9,2 mlrd dollargha jetken. Japoniyaniki 5,6 mlrd dollar, Gonkongtiki 4,2 mlrd dollar, Virgin araldaryniki 3 mlrd dollargha juyqtady. Sonymen qatar, Braziliya, Grenlandiya, Islandiya, Kongo, Siriya, Chernogoriya, Yamayka siyaqty elderge 100 myng dollarday taghy qaryzbyz.

Viyse-premier-ministr Álihan Smailov 2024 jylgha qaray Qazaqstannyng memlekettik qaryzy 33 trln tenge boladtynyn aitady.

«Budjet shyghystary boyynsha biz tiyisti jylgha inflyasiyanyng nysanaly dengeyine qaray jasalghan budjet shyghystarynyng ósuin shekteytin 10 jyldaghy naqty JIÓ-ning ortasha jyldyq ósu dengeyimen kontrsikldik ereje qoyamyz.

Osynyng barlyghy bizge budjetke tapshylyqty tómendetetin, kiristerdi ósirip, shyghystardy ústap qaludy kózdeytin memlekettik borysh JIÓ-ning 32 payyzyn qúrap, qalypty ústap túratyn mýmkindik beredi. Búl 2024 jylgha qaray 32,8 trln tenge bolady», - depti Smailov Senattyng kezekti otyrysynda.

«Salyq zannamasyna ózgerister engizip, Halyqaralyq salyq saludy, transferttik bagha belgileudi, aksizdik sayasatty jetildiretin bolamyz. Sonday-aq, tau-ken metallurgiya kesheni boyynsha úsynysty dayyndaymyz. Múnyng bәri bizge 2024 jyly Últtyq qordy paydalanudy qazirgi 4,5 trln-nan 2,4 trln-gha tengege deyin qysqartugha mýmkindik beredi», - depti viyse-premier Smailov.

Ayjan Temirhan

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1514
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3284
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5832