Beysenbi, 20 Qantar 2022
Biylik 941 0 pikir 30 Qarasha, 2021 saghat 16:44

Tәuelsizdik turaly 100 әngime: «Qúiylsyn kóshin, jiylsyn dosyn»

Qazaqstan Tәuelsizdigining 30 jyldyghyna oray «QazAqparat» HAA» AQ elektrondy núsqada «Tәuelsizdik turaly 100 әngime» kitabyn shyghardy. Qazaq, orys jәne aghylshyn tilindegi elektrondy kitap - 1991 jyldan bastap býgingi kýnge deyingi songhy ýsh onjyldyqtaghy Qazaqstan Tәuelsizdigining jetistikterimen tikeley nemese janama baylanysty biregey oqighalar alimanahy.

Spiykerlerding kópshiligi tarihy oqighanyng kuәgeri bola otyryp, ózderining jeke estelikteri men emosiyalarymen bólisedi, el damuynyng әrbir naqty kezenining búryn belgisiz bolghan bólshekterin eske alady. Sonymen qatar, búl kitapta songhy 30 jyl ishindegi ekonomikalyq, qoghamdyq-sayasy jәne mәdeny prosesterdi taldaytyn salalyq sarapshylardyng pikirleri keltirilgen. Ángimelerde Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti-Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng sayasattaghy beynesi erekshe oryn alady.«QazAqparat» HAA oqyrmandar nazaryna osy kitaptan ýzindiler úsynady.

Milliondaghan qazaqtyng ishinen: Elbasynyng shaqyrtuy boyynsha Otangha oralu

Asylbek Baytanúly, «QazAqparat» HAA» AQ, «Ádebiyet portaly» internet-jobasynyng shygharushy redaktory:

Men – shetelde tuyp-ósken milliondaghan qazaqtyng birimin. Taghdyrdyng tәlkegimen, ata qonysymyz shekaranyng arghy betinde qalyp, jat júrtta ósip-ónsek te últtyq bet-beynemizdi joghaltpay, taza saqtaugha tyrystyq. Búl túrghyda Atajúrt Qazaqstannyng ruhani, mәdeny yqpaly qashanda zor bolghany – bólek taqyryptyng ózegi. Bizde, Mongholiyada ómir sýretin qazaqtar, Kenes Odaghynyng qúramyndaghy Qazaqstandy ýlken pana tútatynbyz. Mәskeuden habar taratatyn teledidardan key-keyde Roza Baghlanova, Roza Rymbaeva, «Dos-Múqasan» toby qatarly óner júldyzdary әn salghanda kónilimiz kókke kóterilip, qazaq sportshylary qatysqan halyqaralyq bәsekelerdi qanymyz qyzyp tamashalaytynbyz. Búl – bizding babalar mekenine, Atajúrtqa degen ystyq peyil, saghynshymyz edi. Kenes Odaghy men Mongholiya sosialistik memleketter retinde dostyq qarym-qatynasta bolghanymen, jeke adamdardyng barys-kelisi erkin emes edi. Sondyqtan da týrli jolmen, Qazaqstangha, Almatygha saparlau baqyty búiyrghan qazaqtargha qyzygha qarap, armandaytynbyz. Tútas Kenes Odaghynyng irgesi birtindep sógile bastaghanda: «Qazaqstan tәuelsizdik alsa ghoy!» - degen izgi arman-ýmit shettegi qazaqtar, bizderding de kókiregimizde oyana bastaghan edi.

Aqyry búl armanymyz da oryndaldy-au! 1991 jyly 16 jeltoqsanda Qazaqstan Respublikasy azat el atandy. Qazaqstannyng Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng tәuelsizdik alghannan keyin eki aptadan song qazaq radiosynan shetel qazaqtaryna arnaghan sózi Úly kóshke dem berdi. Sózinde Memleket basshysy sheteldegi barsha qazaqty otanyna oralugha ýndep, tәuelsiz jas memleketting irgetasyn birge qalasugha shaqyrghan bolatyn. «Qúiylsyn kóshin, jiylsyn dosyn», - dep әueler asqaq әn osy bir ýndeuding saz tilinde shyrqaluy edi.Tәuelsiz atamekenge kósh basyn alghash týzegen – Mongholiya qazaqtary bolghanyna da tarih kuә.

Sol jyly orta mektepti bitirgen men de bolashaq ómirimdi ata-babamnyng bayyrghy mekenimen mәngilikke baylanystyru ýshin Úly kóshke ilesip, Qazaqstangha bet týzegen edim. Jer shoqtyghy Kókshetaugha kelip kerege jaydyq, elge aralasyp, erkindikting auasymen birge tynystadyq. Ózim qalaghan qazaq tili men әdebiyeti múghalimi mamandyghyn iygeru ýshin joghary oqu ornyna týstim. Toqsanynshy jyldardaghy ekonomikalyq qiyndyqtardy elmen birge bastan ótkere jýrip, múnyng bәri uaqytsha ekendigine sendik. Oqu-bilimnen qol ýzbedik. Uniyversiytetti ýzdik diplommen tәmamdaghan song enbekke aralasyp, mektepte, kolledjde, joghary oqu ornynda shәkirtterge sapaly bilim, sanaly tәrbie beruge óz ýlesimdi qostym. Otbasyn qúryp, otauymnyng týtinin týtettim. On segiz jyl boyy pedagogika salasynda júmys isteu barysynda myndaghan shәkirtterdi ana tilimizding qadir-qasiyetin týsinuge, qasterleuge, tughan elin, jerin, onyng biregey dәstýri men saltyn sýyge, kózining qarashyghynday saqtaugha bauludy basty maqsatym retinde ústandym. Sonday-aq jurnalistika salasynda da enbek etip, til, dil, mәselelerin kótergen maqalalar jazyp, últtyq ruhaniyattyng kókjiyegi kenenine ózindik ýnimdi qostym. Shiyrek ghasyrgha juyq sanaly ghúmyrymdy jer jannaty, Arqa aralynyng kindik qalasy Kókshetauda ótkizip, múndaghy әdebi, mәdeny ýderiske shamamsha aralastym, el kórip, jer tanydym. Tәuelsiz Qazaqstannyng kórkeyip, nyghayymen birge, astanalyq oblystyng bas qalasy Kókshetau da jyl ótken sayyn gýldenip damuy – mening kóz aldymda ótti. Eng qarapayym mysaldy aitqanda, 1991 jyldary alghash kórgende negizinen beton qabyrghaly «hrushevtik» bolyp keletin qalada zamanauy kópqabatty túrghyn ýiler kóptep salyndy.

Arman algha jeteleydi. Astanalyq oblystyng ortalyghynda túrghan bizderge kýn sanap jasaryp, janghyryp, Esilding eki jaghalauyna qatar qanat jayyp kele jatqan, jasampaz enbekting alyp kórigi elordagha baryp enbek etip, qyzmet jasau – әrkimning de armany ghoy. Osy arman-maqsattyng jeteginde 2015 jyly elordasy Astanagha, qazirgi atauymen Núr-Súltan qalasyna otbasymmen qonys audardym. Aziyanyng jýregindegi aru qalada jurnalistika salasynda óz baghymdy synaghym keldi. Jurnalist retinde júmysqa ornalasyp, otandyq qazaqsha kontentke arnalghan sapaly da qyzyqty, oqylymdy mediaónimder úsynugha óz ýlesimdi qosyp kelemin. Búl da bolsa mening memleketimizdin, halqymyzdyng ruhany janghyruyna, ana tilimizding tuyn biyik ústaugha qosqan az da bolsa ýlesim dep bilemin. Jyldar jemissiz bolghan joq. «Qazaqstan aqparat salasynyng ýzdigi» atanyp, tósbelgisin keudeme qadadym. Búl – mening osy saladaghy jiyrmadan astam jyldyq enbegimning jemisi dep bilemin. Qazaqstandaghy eng bayyrghy, bir ghasyrlyq tarihy bar «QazAqparat» halyqaralyq aqparat agenttigining «Ádebiyet portaly» internet-jobasynda shygharushy redkator bolyp júmys atqarudamyn. Mamandyghym, júmysym – jan qalauym, shygharmashylyq әlemim.

Mine, keshegi shetelde tuyp-ósip, tәuelsizdikting alghashqy kezeninde otanyna oralghan bozbala, býgingi azat elding jigit aghasy jasyndaghy mening ómir soqpaghym – myn-myndaghan azamattardyng jýrip ótken taghdyr joly. Jeke ómirimizde ózindik ózgeshelikter bolsa bolar, biraq eng bastysy, qolgha kelgen TÁUELSIZDIK atty bagha jetpes baylyghymyzdy jat kózden qorghap, egemen elimizdi nyghaytu jolynda týrli salada enbek etip, ter tókkendegi maqsatymyz birdey edi. Tәuelsizdigimizdi saqtap, memleketimizding kýsh-quatyn odan әri nyghaytyp, keleshegin kemel etuge barsha kýsh-jigerimdi ayamay ýles qosu – mening ómirlik ústanymym. Memleketting irgesin qymtap, qauipsizdigin nyghaytuda aqparat salasynyng da róli zor dep bilemin. Osy jolda qyzmet etip jýrgenimdi ózime zor baqyt sanaymyn. Tәuelsiz elimiz, sýiikti Qazaqstannyng ashyq kók aspanynda kók tuymyz jelbirey bersin! Esil men Núranyng eki ortasyndaghy enseli elorda, Núr-Súltan qalasy gýldenip jaynay bersin! Azat elding azamaty bolu – shyn mәrtebe.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5871
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7126