"Azat" JSDP-nyng tóralqa mýshesi Petr Svoikting aryny basylar emes. Qazaqtyng dalasynda tayrandap, suyn iship, nanyn jegen Petekeng azuyn aigha bilep, qazaq tiline shýiirgen múrnyn shýiire týsti. Tayauda ghana Qazaqstanda memlekettik til orys tili degen synaydaghy pikirin kópshilikke tyqpalaghan edi. Svoik endi: "...qazaq tili memlekettik til mәrtebesine kóterilui ýshin eng aldymen ózara qatynas til dәrejesine jetip aluy kerek", - dep múqatypty. Orys basylymyna bergen súhbatynda osylay dep kósilgen oppozisiya ókiline dem berip, arqasynan qaghushylar az emes siyaqty. Ázirge til mәselesine shýilikken onyng qoldaushysy, әri qorghaushysy tasada otyrghany anyq.

"Azat" JSDP-nyng tóralqa mýshesi Petr Svoikting aryny basylar emes. Qazaqtyng dalasynda tayrandap, suyn iship, nanyn jegen Petekeng azuyn aigha bilep, qazaq tiline shýiirgen múrnyn shýiire týsti. Tayauda ghana Qazaqstanda memlekettik til orys tili degen synaydaghy pikirin kópshilikke tyqpalaghan edi. Svoik endi: "...qazaq tili memlekettik til mәrtebesine kóterilui ýshin eng aldymen ózara qatynas til dәrejesine jetip aluy kerek", - dep múqatypty. Orys basylymyna bergen súhbatynda osylay dep kósilgen oppozisiya ókiline dem berip, arqasynan qaghushylar az emes siyaqty. Ázirge til mәselesine shýilikken onyng qoldaushysy, әri qorghaushysy tasada otyrghany anyq.

Tasada deuimizge sebep kóp. Qazaq memleketining irge­sin shayqap, últtyghyn joygha baryn salyp jantalasqandar ózge últtan ghana emes, óz ishimizden de tabylady. Týri qazaq, tili orys, dili mәngýrttengen top ókilderi svoikterdi "ayta týs" dep aitaqtaumen keledi. Soghan jelikken Petekeng keshegisi men býginin úmytyp, qúshaghyn ashqan halyqtyng keudesinen iyterip otyr. Ózimbilemdikke salynghan ol biylik pen búqara halyqty salystyra otyryp, "ishi býtin, syrty týtin­ge" teneydi. Onyn búl piki­rin joqqa shygharudan aulaqpyz. Aytsa, aitqanday-aq, biylikting de, halyqtyng da syrtqy kórinisi qazaq memle­ketine úqsaydy. Ókinishke qaray, ishki mәselede mýlde basqasha jaghdaydy kóruge bolady. Desek te, elimizdegi osynday ekijýz­diliktin, ayarlyqtyng beleng aluyna svoiyk­terding qosqan ýlesi erekshe ekenin aitpau mýmkin emes. Mәselen, svoikter últtyq mýddege negiz­delgen jiyndar men sherulerge qatysyp, dәp bir halyqshyl azamattay týr kór­setuge sheber. Júrt­tyng әleumettik jaghdayyna alandaushylyq bildirip, eng aqyry qymbatshylyqtyng se­be­bi men saldaryn saraptaghanda, oghan senip te qalasyz. Al aqiqa­tynda onyng kózde­geni men kóksegeni mýlde bas­qa kóri­nedi.

P.Svoik Kedendik odaqqa kirudi jaqtap jarnamalaudan aldyna jan salmady. Sonday-aq Qazaqstanda AES salu mәselesin belsene qoldaytyndardyng biri. Osy eki nәrseden-aq onyng pighylyn angharu qiyn emes. Jalpy, qazaq qoghamyndaghy svoikter­ding dittegeni - Qazaqstandy búrynghysynsha Reseyding otaryna ainaldyru. Memle­ketting ótkenin óshirip, kele­shegin kelmeske jiberu - osyndaylargha jýktelgen sharua. "Qazaq jәne orys tilderinde jeke mektepte bilim berudi toqtatu kerek. Sonymen qatar aghylshyn tilinde sapaly bilim berudi qolgha alu - el tynyshtyghynyng kepili bolmaq" ,- deydi ol. Sonday-aq qazaqy qogham qa­lyptastyru eng aldymen orys tilin úshpaqqa shygharu kerek eken. Sonda ghana qazaq tilining mәrtebesi kóterile­tinin qa­dap aitqan ol óz pikirining jýzege asaryna senimdi. Qa­zaqstandaghy oppozisiyalyq partiya degen aty bar sayasy úiymnyng mýshesi osylay dey­di. Búghan partiyalastarynyng kózqarasy qanday? P.Svoiyk­ting aldynghy aitqandaryna "Azat" JSDP arnayy mәlim­deme jasaghan bolatyn. Ekin­shi ret memlekettik tilge soq­tyqqan Svoikke qatysty partiyanyng teng tóraghasy Jarmahan Túyaqbay: "P.Svoik búryn da osynday jansaq pikirin ara-kidik bildiretin. Alayda múnday birjaqty kózqarasyn ashyq aitpaghan-dy. Songhy kezderi memleket­tik tilge qatysty aitqan sóz­derine baylanysty P.Svoiyk­ting ózimen sóilestim de. "Búl - partiyanyng emes, mening jeke oi-pikirim. Osyghan qa­tys­ty partiya qanday sheshim qabyldasa da, dayynmyn" dep jauap berdi. Partiyamyzdyng jarghysynda da, baghdarlamasynda da memle­kettik tilding mәrtebesin nyghaytu, soghan kýsh salu kerek­tigi jóninde kórsetilgen. Qazirgi biylik qazaq tilining memlekettik til dәrejesine kóteriluine mýddeli emes. Sondyqtan partiyamyzdyng negizgi maqsattarynyng biri - memlekettik til mәselesin sheshuge baghyttalghan.

Al partiyalasymyz P. Svoikting mәselesi tóralqa jiynynda qaralyp, onyng partiya qatarynda qalu-qalmauy sol kezde sheshiletin bolady",- deydi.

"Svoikting sandyraghy "Azat" JSDP-nyng imidjine núqsan keltiru maqsatynda jasalghan dep oilamaysyz ba?" degen súraghymyzgha J.Túyaqbaydyng naqty jauaby bolmady. Desek te, partiya teng tóraghasynyng sózinen P.Svoikting osyghan deyin de memlekettik tilge, últtyq mәselege qatysty oghash oy bildirgen kezderi bolghanyn bayqadyq. Demek, elding erteni men halyqtyng jaghdayyn jaqsartu ýshin kýresip jýrmiz degen partiya nege aldymen óz qataryn sýzgiden ótkizip, tazartyp almaghan? P.Svoikti partiya qatarynan shygharu qiyn emes. Bastysy, onyng basqa jaqtastarynyng sayasy úiymda qalyp qoymauy manyzdy.

Salystyryp qarasanyz, svoikter tek Qazaqstanda ghana osylay erkinsiydi. Mәselen, Ózbekstangha baryp, osylay dep kórsinshi, kókesin tanytyp jiberer edi. Petekenderin tóbege shygharyp esirtken qazaqtan basqa el joq. Tilin tabangha salyp, taptap jatsa da ziyalylarymyzdyng birde-biri mynq demedi. Orys tilining kólenkesine ana tilimizdi kýshpen baylap, kelemej etse de, P.Svoikti sógip, jónsizdigin betine basatyn adamnyn joghy ókinishti. Birdi-ekili azamattar ә degennen Petekendi tәubesine týsirmek boldy. Alayda aiylyn jinaytyn ol joq. "Bireu toyyp sekiredi, bireu tonyp sekiredi" degen halyq mәteli de osyny menzese kerek. Múnday toyyp sekirgender kimning mýddesin qorghap, kim ýshin jantalasyp jýrgeni týsinikti. Áriyne, etnikalyq tegine qarap-aq, oghan renjuding qajeti joq, "it ýredi, keruen kóshedi" dey salugha bolar edi. Alayda ol Konstitusiyagha sәikes "memleket qúraushy últqa" qarsy shyghyp otyr emes pe? Osyndaylardyn arqasynda últaralyq arazdyq qozyp, jek kórushilik tuuy da ghajap emes. Sondyqtan múnday dýbәralardy der kezinde ornyna qoyghan dúrys. "Últtyq minez" degen týsinik bar. Búl degenimiz - últtyng ózine sәikes ústanymdary men bolmysynyng qalyptasqanyn bildiretin kategoriya. Últty arandatatyn, halyqtyng bolmysy men týsinigine qarsy keletin nauqandargha osy "últtyq minez" arqyly tosqauyl qonggha bolady. Jogharyda Ózbekstannyng mysalyn keltirdik. Yaghni, Svoikting mәlimdemesin ózbek tiline qatysty aitsan, kez kelgen ortada jer-jebirine jetip, elden alastap jiberer edi. "Últtyq minez" degenimiz mine osy! Qazirshe bizge de jetispey túrghan osy qasiyetti ol bilgendikten de basynghan-au?

Meruert HUSAINOVA

«Jas Alash» gazeti