Temirhan Medetbek, aqyn, memlekettik syilyqtyng iyegeri:
- Kezinde zanghar jazushymyz Múhtar Áuezov әdebiyettegi bir top jas buyngha «jyl qúsy» degen bagha bergen bolatyn. Úly túlghadan keyin óziniz osy salada jýrgen qazirgi  jastardy «altynkópirlikter» dep atadynyz.  Búl sózding maghynasyn týsindirip ótinizshi.
- Jaqynda men jas aqyn Maraltay Rayymbekúlynyn  shygharmashylyq keshinde boldym. Osy siyaqty jastar әdebiyetke kelgende bizding qoghamda jaghday qanday edi? Búl kez ónerdin, mәdeniyettin, әdebiyetting qarausyz qalghan uaqyty bolatyn. Eger beynelep aitar bolsaq, ol osy salalardyn  shanaghy qansyp, tiyegi úshyp, ishegi ýzilip kete jazdaghanday sәtterge toly-túghyn. Osynday qiynshylyqqa qaramastan,  bizding jas aqyndarymyz enbektenip,   algha talpyna bildi.   Olar kóshede jýrse de, qamqorlyq kórmese de, ruhany demeuding ózi sarqylyp qalghan kezende poeziya atty úly joldyng danghyl torabynan ketpedi. Mine, osy aitqan jaghdaylardy saralay kele,  men arnayy maqala jazyp, qazirgi әdebiyettegi jastargha  «altynkópirlikter»  degen bagha berdim.  Olar búl baghamdy ong qabyldap, rizashylyqtaryn aitty.  
- Qazirgi jas aqyndardyng sizding kezinizdegi jas aqyndardan aiyrmashylyghy bar ma?
- Áriyne, bar. Bizding kezimizde qatal senzura boldy. Mәselen, mening «Shekaradaghy torghaylar» degen ólenimdi biylik ziyandy qúbylys retinde qabyldady. Onyng sonynan ýlken daular tudy. Ol turaly «bizding torghaylardyng nege arghy betten jem izdeui kerek, ózimizde jem jetedi» degen siyaqty soraqy, aitugha auyz barmaytyn pikirler órbidi.  Oghan qaytip kýlmeysiz, keyimeysiz? Tek men emes, mening túsymdaghy biraz aqyndar osy qúqaydy bastan keshirdi.  Biylik  Jarasqannyng «Dala» degen óleninen Maghjannyng sarynyn izdedi. Odan keyin Kenshilikti qyspaqqa aldy. Kenshilikti Leninning tuylghan kýninde «Ógiz» deytin óleng oqydy dep qudalady. Men tek ózimning tústastarymdy aityp otyrmyn. Al bizding aldymyzda senzuranyng ashy dәmin tatqan bozdaqtar qanshama?!  Qarausyz qalsa da, qiynshylyq kórse de, qazirgi jastargha erkindik berilgen.  Men olardy «kóshening aqyndary» dep te aitqanmyn.  Al bizding kezimizde olay aitugha eshkimning batyly bara bermeytin.
- Naghyz aqyndar dýrbeleng zamanda tuylady deydi.  Býgingi zamannyn   aqyndary erkindikti paydalanyp,   tym jenil jazyp ketken joq pa?
- Bizding sanamyzda eskilikting sarqynshaghy qalyp qoyghan.  Negizinen, dýniyeni býldiretin de, qayta jasaytyn da - sayasat. Bizding derbestik alghanymyz da, ruhany tәueldi bolyp otyrghanymyz da - osy sayasattyng isi. Úly shygharmalardyng barlyghy sayasattyng yqpalymen jazylghan. Mahabbat siyaqty, búl da - mәngilik taqyryp. Servantesti, Shekspirdi, Gete, Bayrondy alynyz, olardyng barlyghy sayasy dýmpulerdin, ózgeristerding kezeninde tuylghan. Salmaghy bar enbekter   tynysh dýniyede tumaydy.
Qazirgi  jastardyng әdebiyetke keletin kezeni ótip, beretin kezeni bastaldy. Sebebi olarda ýlken bagaj, jýk bar.  Olar qoghamda qayyrshylardyng qaptap ketkenin de,  talan-tarajgha salynghan eldi de,    jaghympazdardy da kórdi. Ashyq boyauymen kórdi.  Búrynghy kezde jaghympazdyq siyaqty súmpayy әreketter jasyryn, tasada jasalynatyn. Qazir onyng barlyghy ashyq jýrgiziledi. Osylardy kórip, olar ruhany jýk jinady. Endi ony qalay paydalanyp, qalay iygeru kerek - ol ózderine baylanysty.  Qazirgi jas aqyndargha osyny ghana kórip, bir orynda qalyp qoygha bolmaydy. Olar  ishtegi bar dýniyesin  qorytyp, halyqtyng iygiligine jaratuy kerek. Tipti qúndylyq dengeyine kóterip jiberu qajet.
- Mal tabu ýshin óleng jazatyn aqyndar turaly ne aitasyz?
- Olar  turaly men esh nәrse aitpaymyn. Olar - ózderin-ózderi bylghap, býldirip otyrghan adamdar. Ony halyqtyng ózi de jaqsy biledi.
- Biz zang jýzinde tәuelsizdik alghanymyzben, ruhany jaghynan әli de derbestigimizdi jariya ete almay  kelemiz. Óziniz aitqanday, býginde qazaqtyng taghdyry qyl ýstinde túr. Búdan shyghudyn  joly bar ma?
- Odan shyghudyng joly - ózine-ózing ie bolu. Eger әrbir qazaq ózining isine, sózine ózi jauap beretin bolsa, búl jaghdaydan qútylar edi. Biz jogharygha qarap, sol jaqqa jaltaqtap ýirengen halyqpyz ghoy. Sonday-aq qazaq   «jaqsylyq erteng bolady, býgin bolady» degen iydeyamen kele jatyr. Búl - negizinen, kemshilik. Órge talpynghan óreli últtyng sanasynda múnday kemshilikter bolmauy kerek. Osynday qatelikter bizding algha jyljuymyzgha  túsau bolyp túr. Qúldyq psihologiyadan arylatyn kez jetti. Qúldyq psihologiya - jogharydaghy adam ne aitsa, sonyng barlyghyn oryndau degen sóz. Adam oiyn túmshalaghan osynday psihologiyadan arylmay, bizde eshtene ornyna kelmeydi. Mening aitqym kelgeni, búrynghyday komsomoldyn, partiyanyng sarbazdary boludy qong kerek. Eng bastysy, halyqtyng sarbazy bolu qajet. Basty shart - últtyng shyn mәnindegi perzentteri dengeyine kóterilu.    Áriyne, bolashaqta biz oghan da jetermiz. Biz asharshylyqtan da, nebir nәubet kezenderden de  aman qalghan halyqpyz. Bizding boyymyzda, qanymyzda últtyq    qasiyetter qayta týleydi.  Qazir halyq osynday ózgeristerdi kýtip otyr.
- Qazaqta «menen  basqa aqyn qalghan joq, menen artyq jazushy joq» deytin azamattar bar. Olardyng búl sózderin qalay qabyldaysyz?
- «Men poeziyada myqtymyn, eshkimdi ózime shaq keltirmeymin» degen sózderdi aitqan emespin. Aytpaymyn da. Mening ómirlik ústanymym - osy. Biraq maqtaugha layyqty adamdardy qoldaugha әrqashan dayynmyn. «Bolmasang da, úqsap baq» degen Abay aitqan sózderdi joghary baghalaymyn. Úly babamyzdyng aitqan sózderimen jýrgendi janym qalaydy.  Men keudesin soghyp,  kókirek kóteretin adamdargha tanghalamyn.  Olar - shyn mәninde ózderin qúr azaptap, qinap jýrgen adamdar.  IYә, myqty adamdardyng kóbi ózderin joghary sanaydy. Biraq olardy men dúrys qabylday almaymyn. Jazushylar odaghynyng ekinshi hatshysy bolyp jýrgende: «Júrttyng barlyghy - nómiri birinshi aqyn-jazushy, men - nómiri ekinshimin», - dep aitatynmyn. Búl da - mening negizgi ústanymym.
- «Poeziya - jastargha tәn  janr»  degenge qalay qaraysyz?
- «Abay jazudy kesh bastap,  erte ayaqtaghan» degen   әngimeni estigenmin.   Áriyne, әrkim qabiletine qaray әrtýrli jasynda jazu ýsteline  otyrady ghoy. Abay qalamdy qolyna kesh alsa da, eshkimge qara ozdyrmay keledi. Onyng jazghandaryn әli kýnge deyin aramyzdan eshkim qaytalaghan joq.  Úly túlghany biz qajetti dengeyde mengerip, zerttey almay kelemiz.   Abaydy týgel iygeru  mýmkin de emes. Ony tanyp-bildik degenge qarsymyn. Abay kesh jazsa da, kemel jazdy. Mәselen, Gete jasy 80-nen asqansha qolynan qalamyn týsirmedi.   Tolstoy da qara jerge basy tiygenshe enbektendi.   Tek jazyp qana qoyghan joq, qaytalanbas dýniyelerdi tudyrdy. Aqyndardyng kóbi erte ólip ketken. Abaydyng ózi 59 jasynda qaytys bolghan. Ataqty Pushkiyn, Bayrondardyng da taghdyry sonday.  Al keyde ýlken aqyndar ottan-sudan aman  qalyp, ólenin odan әri jalghastyrady.   Men  55 jasymda  «Kók týrikter saryny» degen kitap jazdym. Búl janasha bir óris boldy. Ony qazir júrt jaqsy qabyldap jatyr. Men ómir baqy izdenip kele jatyrmyn, izdene de beremin. Áli de júmys istey bermekpin.
- Syndy qalay qabyldaysyz?
- Bireu meni synasa da, men oghan ókpelemeymin. Tek dúrys syn bolsyn.
- Ókinip, múnayatyn kezderiniz kóp bola ma? Múnday sәtterde kimge múnynyzdy shaghasyz?
- Qinalatyn tústarym bolady, әriyne. Biraq eshkimge múnymdy shaqpaymyn. Jabyqqan sәtterde júbayym qasymda jýredi. «Maghan jýlde berinder, meni  myna tizimge qosyndar, myna tizimnen alyp tastandar» dep aitqan emespin.   Bireuding aldynda jalpaqtap, jalbarynghan sәtterim de bolghan joq.  Olay bolghan jaghdayda da olar mening jaghdayymdy  sheshe almaydy.
- Sizding týr-kelbetiniz batyrlargha keledi. Akter bolu, batyrlardyng rólin somdau degen oy kelmedi me basynyzgha?
- Mening dramaturgiyagha eshqanday qatysym joq.   Kinossenariy jazghan emespin. Kinoda oinaytyn minezim de, akterlik qabiletim de joq. Mәselen, men anekdot  aitqanda, eshkim kýlmeydi. Al onday adamnan kinoakter shygha ma (kýldi)? Men Batyr rólin oinaytyn batyr túlghaly da emespin. Ras,   jas kýnimde qayratty bolghanmyn. Azdap kýrespen ainalystym. Sonyng ózinde talaydyng túmsyghyn búzyp jiberetinmin.   Jas kýnimde tentek bolmadym dep aita almaymyn. 15 kýndikke deyin týskenmin.
- Siz - әiel súlulyghyn, әiel nәziktigin tanday qaqtyra jyrlaghan aqyndardyng birisiz. Áyelderding qoghamdaghy artyqshylyqtaryn da aqyn jýrekpen jetkize bildiniz.  Alayda qazirgi kýni genderlik sayasat degen bar.  Sizding osy sayasatqa kózqarasynyz qalay? Jalpy, aqyndar әielderdi jyrlaghanda genderlik sayasatty jyrlamaytyn bolar.
- Búl týsinikti óz basym qoldamaymyn. Qazaqqa ol sózdi qoldanudyng qajeti de joq. Últymyz eshqashan qyzdaryn túmshalap kiyindirip, qaranghy ýide ústaghan emes.  Bizding analarymyz biylikti de aitqan, kerek kezinde daugha da aralasqan. El basqarghan, jaugha qarsy qylysh kótergen   әjelerimiz de bolghan. Eger әielderimizding aqyly júrttan asyp jatsa, biylikti de, baylyqty da qolgha ústay bersin.  Qaytken kýnde de qyzdarymyzgha artyqshylyq beru kerek.  Sebebi qay zamanda bolsyn әielder qoghamnyng belsendi mýshesi bolyp kelgen.  Ony dabyra qylyp, sayasat dep jatudyng qajeti joq.  Ony maqtap, qoldap jatqan adamdardy týsinbeymin.
Aqyn Ábu Sәrsenbaevtyng hattarynan ýzindi
14.2.88.
Temirhan úlym, esen-saumysyn? Aldynghy kýni «SQ»-dan, býgin «QÁ»-den jana ólenderindi oqyp, qatty riza boldym. Búl joly senen jana bir betbúrys, jana bir beyneleu qúraldaryn anghardym. «Júldyzdar móltildep, ýzilip ketkeli túrghanday...» Júmekenge arnauyng - tereng tolghanystyng jemisi. Ol saghan maza bermey, ýnemi tónireginde jýredi de qoyady. Júmekenge talaylar óleng arnady. Árqaysysy ózinshe jaqsy. Biraq ta sendegi mynau sezim ózgelerde joq. Songhy shumaqtarynda oigha, múngha terendeuing de oryndy. Aqyn aspany eshqashan da aq shuaq bolyp kórgen emes!
Sening ólendering Ábdildagha da qatty únapty. Ol sausaghyn (barmaghyn) kórsetti. «Mynaday ólender!»
Qosh. Hat jaz. Ábu.
19.2.88.
Temirhan úlym, esen-saumysyn? Aldynghy kýni «QÁ»-de jariyalanghan ólenderine ózimning de, Ábdildanyng da sýisingendigin jazghan edim, keshe oblystyq gazette jariyalaghan maqalandy aldym. Ýlken raqmet! «Qasiyetti mahabbat» turaly baspasóz betinde túnghysh pikir aitqan ózing boldyn. Almas pen Túrsyn aralaryndaghy qayshylyq-tartystar arqyly sujetin týgel qamtugha tyrysypsyn. Fabulalaryna baryp, kenirek tolghanugha gazet kólemi mýmkindik bermegen shyghar...
...Almatyda qazir Qaltaydyng «Biz payghambar emespiz» degen tragediyasy jýrip jatyr. Halqymyzdyng qaraly kezeni sanalatyn 1937 jyldyng ashy shyndyghy. Asa auyr sahnanyng kórinisi de (temir tor), muzykasy da janyndy týrshiktiredi. Temir tordyng ar jaghynan jiyi-jii mashina fary kómeski jaltyldaydy. Taghy bir azamatty tútqyndap әkeldi-au dep qalasyn...
Auyr, óte auyr!
Býgingi «QÁ»-de Túmanbaydyn, Israilding bir bet ólenderi shyqty.
Qosh, sәlemmen Ábu aghan.
Alashqa aitar Datym!
- Qazaqtyng taghdyry bir tal shashqa ilinip túr. Bizding ruhany tәuelsiz bola almay jatqanymyz jangha batady. Ruhsyzdyq tamyr jayyp bara jatyr.  Múnday qúbylys aramshóp sekildi. Aramshópter  qúnarsyz jerde de   tamyr jayady. Ony júlyp tazartu óte qiyn. Júlghanmen, tamyry qalyp qoyady. Búrynghy kenestik memleketterdin  ishinde eng kenjelep qalghany - bizbiz.
Ashuly jyr
Qazaq taghdyry
Qazaqtyng taghdyryn
Oylap qarasan,
Óz-ózinnen týrshigip,
Óz-ózinnen tonasyn:
Onyng ótken joly da,
Býgingi joly da,
Tipti ertengi joly da -
Tar jol tayghaq keshuli,
Boran men borasyn.
Zorgha ashasyn
Tarihtyng әr bet,
Árbir paraghyn,
Óitkeni onyn
Ár bet, әrbir paraghy -
Tonna-tonna
Ap-auyr
Qayghy men
Tonna-tonna
Ap-auyr nala, mún.
Myna qu taghdyr
Búl halyqty
Balshyqtay ezip,
Jýndey týtip
Jasytqan sekildi...
Tipti onyn
Jeytin nanyn da
Janbyrday sorghalaghan
Kóz jasyna iylep,
Bulyqqan
Ashu men yzasyna
Ashytqan sekildi!

Súhbattasqan Núrmúhammed Mamyrbekov
"Alash ainasy" gazeti 11 shilde 2009 jyl