Mening joghary oqu oryndarynda nesie jýiesi baghdarlamasymen oqityn  studentterge arnalghan  2009 jyly basylyp shyqqan, «Qazaqstan tarihy»  (HH  jәne XXI ghasyrdyng alghashqy jyldaryndaghy respublika  tarihynyng ózekti mәseleleri boyynsha leksiyalar) balama oqulyghyma bar jazushylyq «ónerindi» salypsyn.

Avtor Quandyq E.S.  «Qazaqstan tarihy» (Kenes dәuiri jәne tәuelsiz Qazaqstan) Oqulyq, Almaty,   "Dәuir", 2009 -  490 bet.

Pikir jazghandar:

N. Múqamethanúly - tarih ghylymdarynyng doktory, professor

(S. Ózbekúly) - QR Zang ghylymdary akademiyasynyng preziydenti jәne akademiygi, zang ghylymdarynyng doktory, professor, Abay syilyghynyng laureaty.

Mening joghary oqu oryndarynda nesie jýiesi baghdarlamasymen oqityn  studentterge arnalghan  2009 jyly basylyp shyqqan, «Qazaqstan tarihy»  (HH  jәne XXI ghasyrdyng alghashqy jyldaryndaghy respublika  tarihynyng ózekti mәseleleri boyynsha leksiyalar) balama oqulyghyma bar jazushylyq «ónerindi» salypsyn.

Avtor Quandyq E.S.  «Qazaqstan tarihy» (Kenes dәuiri jәne tәuelsiz Qazaqstan) Oqulyq, Almaty,   "Dәuir", 2009 -  490 bet.

Pikir jazghandar:

N. Múqamethanúly - tarih ghylymdarynyng doktory, professor

(S. Ózbekúly) - QR Zang ghylymdary akademiyasynyng preziydenti jәne akademiygi, zang ghylymdarynyng doktory, professor, Abay syilyghynyng laureaty.

Atalghan kitap tayauda qolyma týsti dep, «Týrkistan»  gazetining 2012 jyl 12 shildedegi sanyndaghy «Jalpaqshesheylik pe, jauapsyzdyq pa?» dep at qoyghan maqalandy ótirik aitudan bastap, oily oqyrmandaryndy shatastyrghanynyz qalay? Shymkenttikterding bәri ótirik aitpasa tynysh jýre almay ma? Álde, D.Salqynbek degen qazir aitqan sózinen tayqyp shyghyp men aitqam joq deytin «tarihshy» jerlesing ýiretti me? Ózing arnap jazyp otyrghan «Týrkistan» gazetining oqyrmandaryn  jazushylyq jana qyrynmen  «tanylyp, olardy «susyndatyp», tәnti», etipsin, basqa jazatyn taqyryp taba almaghan ekensiz ghoy. Álde jerlestering tapsyrysy «qymbat» boldy ma? Oily oqyrmandar aldynda «bilimpaz» qablet-qarymyndy kórsetip, tarihy oqulyq jazudy bilmeysing dep meni kýstanalap, biraz «sherindi tarqatyp», «aqyl» aityp  jazushymyn dep qol qoyypsyz. Búdan bir jylgha jetpestey uaqyt búryn  osy maqalandy «Jas qazaq» gazetine aparyp bastyrmaq bolghansyn, ondaghy jurnalshy jigitter BAQ zanynyng talabyna say meni shaqyryp «Jarylqasyn Boranbaydan kitabynyz turaly maqala týsti ne aitasyz» degen son, osy kitap basylyp shyqqanda obektivti  pikir bildirip, basqan respublikalyq alty-jeti gazet-jurnaldaryna shyqqan maqalalardy aparyp kórsetip, búl maqala  «tyrnaq astynan kir» izdegen meni múqatu ýshin tapsyrys pen jazylghandyghyna olardyng kózderin jetkizgen bolatynmyn. Ol jolghy Boranbaydyng «Jas qazaq» gazetine jazghan maqalasy «bir studentting «Qazaqstan tarihyn», osy atalghan kitapty aityp túr, qoqysqa laqtyrghanyna kuә boldym dep bastalghan» bolatyn.

Eng alghash ret iyternette Abai kz saytynda 2011 jyly 29 nauryzda býrkenshek at «Sarsen Nauryzov» degen jalghan avtordyng atynan jazylghan bolatyn. Sóz saptauy, kitaptan terip alghan faktylary, maghan jauyp otyrghan jalalary, bәri sol jolghy maqaladaghy  faktylardan aumaydy ýtirine deyin, Jarylqasynnyng atalghan maqalasymen birdey. Endi shyn  avtory tabylyp quanyp otyrmyn.  Búl joly «Týrkistan»  gazetining redaktorynyng orynbasary D. degen azamat BAQ zanyna pysqyrmay mening qúqymdy shektep, lauazymyn asyra paydalanghan. Taqyryby mazmúnyna say kelmeytin mәselelerdi ózinshe sipattap jazghan, onymen qoymay anany nege jazbadyng mynany nege jazbadyng degen «bilgishtigin» qoldaghany, Boranbaydyng maqalasyn shygharugha mýddeli bolghandyghy, tamyr-tanystyqqa jol bergendigi kózge úryp, kórinip túr. Men janaghy orynbasardyng ornynda bolsam, ishing kýiip әketip bara jatsa Boranbaygha sotqa jýgin degen kenes berer edim.

Ókinishti bir jaghday pikir jazghan Sәken Ózbekúly búl dýniyeden júmbaq jaghdayda kenetten ótip ketti, tiri bolghanda onyng bergen jauabynan keyin «beker jazghan ekem» deytin kýige týsering anyq edi. Al  redaktordyng orynbasary Sәkendi «dosym edi dep sayqaldyqqa barghany,  azamattyghyna syn» uaqyt bәrin óz ornyna qoyady ghoy, ýnemi sening oilaghanyng men istegening bola bermes D myrza. Ózi joqtyng kózi joq, orynbasar myrza, retin tauyp jaqsy kóringing keletin zymiyan ailan  bar eken ótkende bayqattyn.

Endi tikeley atalghan kitaptyng betterin kórsetip, «synyqtan syltau izdep» ata jauyn kórgendey shýilikken Boranbay men qyzghanyshpen auyrghan Salqynbekke, meni múqatuda aldyna jan salmaytyn jazushynyng taghy bir jerlesi Q.Sәtbaev atyndaghy QazÚTU-ning sezikti jolmen kezdeysoq prorektor kreslosyna top ete týsken Sarsen Jýsipbekovke aitarym mynau.

Joghary oqu oryndarynda nesie jýiesi baghdarlamasymen oqityn  studentterge arnalghan oqulyq pa, әlde «Joghary oqu oryndarynyng studentterine, magistranttargha, tarihshy-oqytushylargha jәne joghary oqu oryndaryna týsushi-talapkerlerge arnalghan oqu qúraly ma»?  dep  ózinshe múqatqan súraq qoyypsyn. Jauap bylay: osy atalghandardyng bәrine arnalghan. Kim qajet dep esepteydi solar oqidy, oghan nege shala býlinding júrtqa neni oqu, neni oqymau kerektigin aitatyn sen kimsin? Eshkimge  zorlyqpen oqy degen tanu joq, shet eldegi tәrtip sonday әr professordyng ózining leksiyalar kursy bolady  studentter, magistranttar qalaghanyn oqidy. Oghan «jerden jeti qoyan tapqanday»   Bilim ministrining nazaryna dep  arnap jazypsyn. Ondaghy maqsatyng kitapty shyghartpau ghoy. Esinizde bolsyn búl oqulyqty óz qarajatyma shyghardym, súranys bar taghy shygharam. Keremet sarapshy bolsang oqulyqtyng sapasyna janyng auyratyn bolsa, oily oqyrmandaryna, kezinde men synaghan QazÚTU-ing ghylym doktory, tarihshy Chatybekova Kamilyanyn, Ch,Musinnin, G.Kannyng birneshe myndaghan danamen jaryq kórgen «Qazaqstan tarihy» oqulyqtaryn nege synamadyn, ol oqulyqtardan alynghan bilimning ruhany ziyanynyng qasynda mening kitabym otansýigishtikke baulityn, taptyrmaytyn oqulyq. Qazaqstanda   menikindey oqulyqtaghy oqighalardy jazuda ghylymy ainalymgha alghash engen әdebiyetter men derek kózderine 560 silteme jasalghan, onyng 70 payyzynan  astamy múraghat derekterinen túratyn, ótken tarihy oqighalardyng «aqtandaqtaryn» qalpyna keltirgen oqulyqty tauyp kórsetshi.

Al oqulyq pen oqu qúraly  turaly aitqanyng bylshyl. «Oqulyq-últ kitaby degen ne janalyq» Últtar kóp qoy sonda qay últtyng oqulyghy? Qazaqta «tól» degen jalpylama úghym bar, oghan qozy da, laq ta jatady. Sol sekildi oqu qúraly degen jalpylama aitylghan ortaq týsinik. Múny ózing týsinbey jatyp qazbalaudy «tyrnaq astynan kir izdeu» deydi.

Oqulyqtyng qúrylymyna soqtyghyp, nege bәri birdey  kólemde emes «ishek sekildi shúbatylghan úzaq» degen min taghypsyn. Tarihy oqighalardy men jasagham joq, 20-30 jyldardaghy oqighalar (barlyghy 20 jyl merzimdi qamtidy) búryndary az zerttelip, kóbi qyzyl iydeologiyanyng yqpalymen jasyrylyp, «aqtandaq» bolyp keldi. Uaqyt súranysyna say ol kezendegi Qazaqstannyng kenestik dәuirdegi tarihynyng ózekti manyzdy problemalaryn jas úrpaqqa tolyq týsinikti etip beru ýshin, Boranbay aitqanday shaghyn bet arnap atap ótu mýmkin bolmaghandyqtan, jan-jaqty qamtyldy.  Sondyqtan ol kezendegi manyzdy oqighalardy bir qalypqa salu әdiletsizdik bolghan bolar edi.   Al Boranbay jәne onyng jerlesteri negizsiz synap otyrghan, «nege barlyq tarihy oqighagha birdey bet arnamadyn»  degen «aqylsymaq» uәjderin ózderi paydalansyn. Bar bilgenderi sol bolsa talasym joq, ózderi solay «inkubatordyng balapanynday» birdey  etip bәrine birdey  bet arnap jazsyn.

Al Boranbay myrza «ishekshe shúbatylghan» dep aidar taghyp múqatqan kezendegi tarihy oqighalardyn  jazylu retine kóz jetkizu ýshin kitaptyng mazmúnynan ýzindi berip otyrmyn. Ony sen ýshin emes, oqyrman ózi baghalasyn dep berip otyrmyn.

3-taqyryp.

1.3.   Kenes ókimetining eldegi jýrgizgen alghashqy sayasy sharalary

Jalpyqazaqtyq ekinshi sezd. Alashordanyng qúryluy

2.3.   Qazaqstannyng azamat soghysyna tartyluy. "Áskery kommunizm"

sayasaty. /1918-1920jj./

3.3.   Avtonomiyalyq Qyrghyz (Qazaq) Sovettik Sosialistik

Respublikasynyng qúryluy (QazAKSR). Qazaq   jerlerinin

QAKSR-in   qúramyna   birigui.

4.3. Jana ekonomikalyq sayasat. (JES). 1921 jylghy asharshylyq.

Jer-su reformasy.

5.3.  KSRO-ning qúryluy. Ortalyq Aziyanyng últtyq-memlekettik

mejelenui.

4-taqyryp.

20-jyldaryng II-shi jartysy men

30-jyldardaghy Qazaqstan

1.4.  Qazaqstanda jýrgizilgen "Kishi Qazan" baghyty jәne auyldy

jappay kenestendiru

2.4. Dәstýrli sharuashylyqty jappay kýshtep újymdastyru

Shabyndyq  jәne egistik jerlerdi qayta bólu, jerge

ornalastyru   sayasaty.  Iri  qazaq baylaryn tәrkileu.

3.4.  Industriyalandyrudyng Kenestik núsqasy.  Týrksib.

4.4.  Auyldyng taptyq jiktelui. Asharshylyq nәubeti

5.4.  Mәdeny qúrylysty iydeologiyalandyru jәne bayyrghylandyru

(korenizasiya) sayasaty.

6.4. "Internasionalizm" negizinde jýrgizilgen últ sayasaty.

7.4.   Komsomol-jastar men әielder arasyndaghy sayasy júmystar.

8.4.  Totalitarlyq jýiening halyqty jappay qughyn-sýrginge

úshyratuy. Oppozisiyany sayasiy "auytqushylyqqa" aiyptau

nauqandary. Búqara jәne onyn  sayasy qúqyghy.

Osy atalghan taqyryptar Úly Otan soghysy jyldaryna deyingi 20 jyldan astam merzimdi qamtidy. Al berilip otyrghan oqulyqtaghy búl jospar, ol Bilim ministrligi bekitken baghdarlamagha sәikes jasaldy. Tek súraqtardyng ataluy ózgertilip, týrlendirilip negizgi mәni eskerilip ghylymilandyrylyp berilip otyr.

«Tәuelsizdikting 18 jylyna aitar  túshymdy pikir bolmaghan ba» dep jón-josyqsyz tiyisip, meni bir Tәuelsizdikke qarsy adam retinde kórsetuge tyrysqansyn. Tәuelsizdik jyldary bolghan oqighalar turaly jazyldy, al tolyq jan-jaqty zertteytin Astanada arnayy ghylymy institut júmys isteude, kóptegen tarihy oqighalar әli zerttelu ýstinde.

Maqaladaghy «Álde «Qazaqstan tarihynyn» eng sheshushi  sәti osy ma?» -degen qotyr sóilemdi qalay týsinemiz?  Sheshushi kezeng bolady, al sheshushi sәt degeniniz sauatsyzdyq emes pe?

Boranbay myrza, túnghysh Preziydentting ana sózin, myna sózin jazbadyng dep men preziydentting túnghysh ekenin bilmeytindey, shaghystyra jaghympazdana jazypsyn. Neni jazam neni jazbaymyn onda júmysyng bolmasyn. Osy maqalany jazudaghy maqsatyng meni qaralap, bilim ministriligine tipti Preziydent әkimshiligining ishki sayasat bólimine deyin aryz aityp shaghynypsyng onyng olardy maghan qarsy qong ghoy aram oiyn,  ishtering qyzghanyshtan kýiip bara jatsa «túz jalandar». Qazir pluralizm zamany sen ansap otyrghan núsqaumen tarih jazghyzatyn kenes dәuiri kelmeske ketkenin úmyttyng ba? Oily oqyrmandaryng mening búl oqulyghymdy oqymay aq qoysyn.

Búl jerde jazushy Boranbay «Bizding Sizderden súraytynymyz, dәl osy tújyrym  bizding memlekettik sayasatymyzben  qabysady dep aita alasyzdar ma?» - dep jazghanda kimnen súrap túr sony bilgim keledi. O dýniyelik bolyp ketken belgili ghalym Sәken Ózbekúlynan ba?  Ol azamattyng aruaghyn mazalamay aq qoy, jauapty ózim berem. Qoyyp otyrghan súraghynda «biz» depsing olaryng kimder S.Jýsipbekov, D.Salkynbek sekildi jerlestering be? Boranbay myrza ótken tarihy oqighalar sayasattyng pәrmenimen jazylghanyn bilesin, al órkeniyetti elder kerisinshe tariyhqa jýginip sayasat jýrgizedi. Ony bilmegening qalay, sayasat degen sózdi qoldanudy bilesin. Búl pikirimning sayasatqa qabysatynyn Elbasynyng ózi atap kórsetip berdi. Shyryldaghan shyndyqty halqymyz tek tәuelsizdigin alghan sәtten bastap qana oqyp, biluge mýmkinshilik aldy.  Býginde óz  tarihymyzdy  jan-jaqty bilu jәne zerdeleu, tәliminen ýirenu, odan sabaq aludyng kele­shek ýshin manyzy zor bolyp otyr. Osy ótken tarihy oqighalardyng manyzdylyghy turaly ózining "Jadymyzda jattalsyn, tatulyq dәiim saqtalsyn" degen enbeginde Elbasy N.Nazarbaev: "Yaghny ótkenimizdi tútas kýiinde, eshqanday boyamasyz, qospa­syz, qaz-qalpynda qabyldaghanymyz lәzim. Al ótken jyldar shejiresin ýnemi әri búrmalausyz zerdelep otyrudyng jóni bólek. Múnyng ózi ótkendegi tәjiriybening jaqsysynan ýirenu ýshin, eski qatelikterdi qaulata bermes ýshin,  jamannan jiyrenu ýshin qajet"-dep bagha bergen bolatyn.¹

Mine, sonday kókeykesti shytyrman oqighalargha, sayasy nauqandargha toly tarihy kezen-ol HH ghasyr onyng ishindegi Kenester Odaghynyng sosializm qúrudy is jýzine asyrudy qolgha alghan jyldar. Tarihshy ghalymdardyng osy kezendi jan-jaqty zerttep, onyng taghlymynan úrpaq iygiligine jaratatyn qúndy janalyqtar ashugha talpynulary da zandy qúbylys bo­lyp esepteledi, óitkeni búl kezenning tarihy manyzdylyghy onyng tәuelsiz Qazaqstannyng ótkendegi, aldaghy taghdyrymen tikeley baylanystylyghynda ekenin bilesing be?.

Stalindik totalitarlyq biylik modelining Kenester Odaghynda ýstemdik qúruy, ondaghy halyqtardy qorqytyp- ýrkitip, ýreylendirip, últtardyng tabighy beynesin joygha tyrysqan kazarmalyq sosializmdi ómirge әkelgen edi. Jalghan internasionalistik qaghidalarmen qarulanghan әmirshil jýie óz sayasatyn jýrgizuge layyqty, ony qoldap-qolpashtaytyn jasandy iydeologiyanyng qyzmetine sýiendi. Biy­lik basyndaghylargha halyq múnyn jetkizu mýmkindigi bolmady. Shyndyq búrmalandy. Tarihtaghy sol búrmalaushylyqtyng zardaby kýni-býginge deyin osy halyqtyng qoghamdyq damu jolyna ziyanyn tiygizip keledi.

Qazaqstan tarihynyng "aqtandaq" betteri az bolmaghan, ol turaly qyzyl iydeologiyanyng dәureni jýrip, dәuirlep túrghan kezinde ashyq aitylmady, bәri de býrkemelenip kórsetildi. Aytugha, jazugha talpynghandar jazalandy. Kenester dәuirindegi әkimshil-әmirshil jýiening biyligi kezinde tarihy oqighalargha, qoghamgha, sol kezdegi tirshilikke, basshy qyzmetkerlerding is-әreketterine, kisilikke, kósemdikke, әdildik pen zorlyqqa beriletin bagha kesilip-pishilip, óni ainaldyrylyp, ózgertilip berilgendigi býginde eshkimge qúpiya emes-ti. Boranbay  myrza osy ótken tәjiriybeni ansap, sol arqyly Bilim ministrine, Preziydent әkimshiligining ishki sayasat bólimine jýginip, meni múqata  alar ma ekensin? Ol kitapty oqyghandar  shymkenttikter men «Týrkistan» gazetining oily oqyrmandarynan basqalary azyn-aulaq kemshiligine mәn bermey jaqsy jaghyn asyra baghalauda.

Toqtar Áubәkirovting gharyshqa úshqanyn bilmegen adam qanday tarihshy dep keudelenipsin. Ol kompiuterge terilgende  qazan aiy jeltoqsan bolyp qate ketken.  Meni týzetpek bolghan ózing nege oqyrmandy shatastyrasyn, gharyshqa úshqan kýni 10 qazan emes, 2 qazan al 10 qazanda ol gharyshtan jerge qayta oralyp qondy. Úshu men qonudyng aiyrmashylyghy bar shyghar jazushy myrza.

Osy sekildi A.Baytúrsynovtyng «auyl mektebinen sauat ashyp, Torghaydaghy eki klastyq orys-qazaq uchiliyshesin ýzdik bitirip, odan son  Orynbordaghy múghalimder dayarlaytyn seminariyany 1895 jyly tәmamdaghan», degen  sóilemde «...odan son  Orynbordaghy múghalimder dayarlaytyn seminariyany» degen sózder basylmay qalghan eken. Boranbay myrza meni sógip «biraz jerge aparp tastadyn».

Ary qaray ol atalmysh maqalanda «Bir ghajaby, avtor halqymyzdyng tarihyndaghy iri tarihy oqighalardy, túghyrly túlghalardyng ómir tarihyn, erlik isterin de naqty bilmeydi» dep jazushylyq qiyalgha berilip, ay dalagha laghyp jazumen birge, maghan jala japqan. Onyng dәleli Bauyrjan Momyshúly turaly  kólemdi maqala («Nómir birinshi «últshyl» atanghan qazaq»  «Júmadaghy jýzdesu qoghamdyq sayasi, kórkem-әdeby tәuelsiz basylym» 15.10.2010 №41 (591); «Ýsh qonyr» №20  1 jeltoqsan 2010 jyl; «Ákenning bar ma mende qalghan qúny?» «Obshestvennaya pozisiya» №38  (75) 27 oktyabrya 2010g )  degen atpen atalghan basylymdarda jaryq kórgen, sony oqysyn. Sonda ol aitylghan sózderdin, aiyptap taqqan jalan, maghan esh qatysy joq ekendigine kózderiniz jetedi.

P.A.Stolypin  «Ministrler kenesining tóraghasy bolghan. Ony premier  -ministr» dep shatastyrugha bolmaydy» dep  bilgishsinip aitqanyna qaraghanda sayasattyng әlemdik tәjiriybesinen maqúrym, sayasy sauatsyz órenning qanday ekeni  bayqalady. Basqa aitarym joq.

«Tarihshy E.Quandyq osy fotosuretting izimen kele jatady da, E.Kýzembaevqa  kelgende shyndyqtan shyghyndap shyghyp» E.Kýzembaevty alyp tastap Hasen Qoja Ahmetti qosqan» dep aiyptapty. Búl joly da kompiuterde kitapty tergen adam  Kýzembaevty bayqausyzda qaltyryp qoyghan. Ol qatelik týzetildi.

Boranbay myrza men sening basybayly tarihshyng emespin ne aitsang sony jazatyn ol bir. Ekinshi Kýzembaevtyng esimi  sen jazghanday «E» әrpinen bastalmaydy,   esimi Qayyrkeldi. Ýshinshi ol sen aitqan surettegiler qasqayyp túrghandar beseu emes, tórteu.

«Alash Orda» ýkimeti bolghandyghy turaly mәlimet barlyq tarihy oqulyqtarda jazylghan. Ýkimet memleketting basty qúrylymy ekenin, memleketsiz ýkimet bolmaytynyn úmytpaghaysyn.

Keyki batyrdy eki ret ajal qúshtyrghan sening aram oiyn. Bir aqparat kózinde ony komissar A.Tokarev atyp óltirdi delingen. Endi sol ólgen Keyki batyrdy, odan keyin qolyn bútarlap, basyn kesip aluy mýmkin ekendigine shek keltiru ony búrmalap basqa mazmúnda beru aramdyq emes pe? Andyghandar ony qapylysta 1923 jyldyng nauryz aiynda Jylanshyq ózeni  boyyndaghy Jalauly jaylauynda qolgha týsirdi degen jansaq aqparat qate ketkenin moyyndaymyn. Ol týzetildi. Búl jerde eki derek kózi qatar ketken.

Al gazette sureti basylghan J.Qasymbaevting oqulyq kitabyn ómiri qolyma ústap kórgem joq. 180-197 betterdegi mәlimetterdi kóshirsem nege oqyrmannyng kózi jetetindey etip sol kóshirilgen jerin salystyryp jazbaghansyn.

Oqulyqqa enbey qalghan materialdar, tolyqtyrudy qajet etetin taqyryptar, dәleldey jәne naqtylay týsudi kerek etetin tústary әli de jeterlik... degen oqyrman aldynan ótken eskertu sóz jazghan sóilemdi nege oqymaghansyn.

Esenghazy Quandyq

tarih ghylymdarynyng doktory, professor.

A.Baytúrsynov atyndaghy «Sanlaq»

medalining iyegeri

Almaty qalasy,

2012 jyl,  tamyz aiy