Beysenbi, 18 Tamyz 2022
Biylik 3387 46 pikir 3 Jeltoqsan, 2021 saghat 13:49

«Núr Otandaghy» auys-týiis - biylik tranziytining jalghasy

Qasym-Jomart Toqaev 2019 jyly memlekettik biylik tizginin qolyna aldy. Eki jyl ishinde Preziydent biylikti nyghaytu jәne qoghamdy reformalau júmystaryn iske asyrdy.

Preziydentting qoghamdyq ómirimizge shúghyl engizgen eki janalyghyn atap ótken dúrys, ol – sayasy reformalar jәne halyq ýnine qúlaq asatyn memleket prinsiypi. Atalmysh ózgeristerding barlyghy da Preziydentting janynan qúrylghan Últtyq qoghamdyq senim kenesi ayasynda iske asty. Sayasy reformalar da birtindep iske asyp jatqanyn әdildik ýshin aitqan dúrys. Auyl әkimderin saylau, 2024 jyldan bastap audan әkimderin saylau prosesi iske asady. Mitingke shyghyp, oy erkindigin bildiru ýshin endi rúqsat emes, miting ótetini jayly yntaly top jergilikti әkimdikke eskertu jazsa jetkilikti. Saylau men sayasy belsendilikti arttyratyn partiyalardy tirkeu ýshin 40 myng qoldan 20 myng qolgha deyin týsiru, parlamenttik saylaudaghy mejeni 7%-dan 5%-gha týsiru syndy ózgerister boldy. Biraq el arasynda biylik tranziyti әli ayaqtalmady degen de sóz bar.

23 qarasha kýni «Núr Otan» partiyasynyng jiyny ótti. Búl jiyndy shyn mәninde tarihy dep atasa bolady. Sebebi jiynda partiya tóraghalyghy Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtan Qasym-Jomart Toqaevqa beriletini anyq boldy. Partiya sezinde Preziydent partiya tóraghalyghyn qabyldaydy, sezd dәstýrli formatta kóktemde ótui tiyis. Áriyne sezde tóraghany anyqtau ýshin dauys beriledi, deytúrghanmen Preziydentti kandidat retinde úsynghan Elbasynyng úsynysy tolyq qabyl bolaryna kýmәn joq.

Preziydentting partiya tóraghalyghyn qolyna aluy neni bildiredi? Elimizdegi memlekettik qyzmetkerler men sheneunikterding 71%-y «Núr Otan» partiyasynan. Yaghny búl – Qasym-Jomart Toqaevtyng atqarushy jәne zang shygharushy biylik tarmaqtaryn tolyqtay óz qolyna aldy degen sóz. Búdan bylay Preziydentke barlyq aimaq pen audan, ónir basshylary partiya Jarghysy boyynsha da esep beruge mindetti. Al Preziydentting aldynda partiyagha jana impulis beru mindeti túr. Elimizdegi koronadaghdarystan keyingi әleumettik jaghdaydyng nasharlauy men ekonomikalyq dogharys bas partiyagha degen senim kapitalyn tómendetti. Preziydent atalmysh kapitaldy naqty istermen qalyptastyrugha baryn salady deuge negiz bar.

Ótken jyly Preziydent Qazaqstan Halqy Assambleyasynyng da tizginin qolgha alghan edi. Búl da sayasy manyzy bar qadam. Osy arqyly ol elimizdegi 5 mln-nan astam etnos ókilderining de senimine ie boldy, onyng ýstine halyqtar assambleyasy Parlamentte 9 deputaty bar organ ekenin eskersek, sayasy salmaghynyng da basym ekenin týsinu qiyn emes.

Preziydentting partiya tóraghalaghyn alatyny belgili bolghannan keyin, Almaty oblysynyng әkimi A. Batalovty óz qyzmetinen bosatty. Batalov jiyrma jyl boyy atalmysh ónirdi basqardy jәne ony alyp, ornyna Q. Bozymbaevty qony shyn mәninde manyzdy sheshim. Almaty oblysy elimiz boyynsha tauar ainalymy eng kóp jәne qarjylyq túrghydan asa auqatty ónir. Qorghas kedeni arqyly ótetin tauar ainalymy birneshe mlrd dollardy qúraydy jәne shyndyghyna kelgende ónirde kólenkeli ekonomika da basym. Energetika salasyn basqarghan Bozymbaev kólenkeli ekonomika mәselesin rettep, halyqtyng әleumettik jaghdayyn jaqsartu ýshin baryn saluy tiyis. Al eng basty mindeti mlrdtap kirip, bir tiyn bolyp qazynagha týspey jatqan salyqsyz sauda jýiesin joiy qajet.

Atalmysh ózgeristerding barlyghy da elimizde biylik tranziytining ótkenin bildiredi. Elbasy jәne Preziydent arasyndaghy ózara sabaqtastyq qanday da bir sayasy qaqtyghyssyz, aqyl men parasat dengeyinde boldy deuge negiz bar.

Sonymen, Qazaqstanda biylikting ótpeli kezeni osymen ayaqtaldy ma? Toqaevtyng memleket basshysy retindegi pozisiyasynyng kýsheye týsui neni bildiredi? Biz osy súraqtardyng jauabyn belgili sayasattanushylardyng auzynan estigendi qaladyq.

Samat Núrtaza, sayasatanushy:

–  «Núr Otan» partiyasynyng jetekshiligi Preziydent Qasym-Jomart Toqaevqa ótkeni, mening oiymsha zandy ýrdis. Elbasy bastaghan partiyanyng Preziydentke berilui zaman talaby, әri partiya men Preziydentting biyligi kýsheye týsedi dep oilaymyn. Búl – tek qana pozitivti qúbylys. Sayasy ózgerister kýtemiz. Mýmkin Ýkimet auysatyn shyghar. Búl erte me kesh pe bolatyn nәrse. Layyqty adamdar ministrlikke taghayyndalyp ekonomikamyzdy, beleng alghan koronovirus auruyn jenip qoghamda túraqtylyq, ertengi kýnge degen senim payda bolsa, eng basty oryndalghan maqsat sol dep oilaymyn. Preziydent Qasym-Jomart Toqaev kelgeli halyqtyng ekonomikalyq, әleumettik-sayasy ómirinde biraz ong ózgerister oryn aldy. Mysaly, Últtyq Kenestin, Reformalar agenttigining qúryluy, audan әkimderin saylau mәselesining algha shyghuy – bizding qoghamnyng demokratizasiyalanu kórsetkishi. Búl jerde eshkim de Qazaqstandy totolitarly-diktatorlyq memleket dep sanap jatqan joq. Kerisinshe býkil liyberaldy-demokratiyalyq memleketke tәn nyshandar bizding memlekette bar. Din bostandyghy, sóz bostandyghyna arnalghan reformalar jýrgizilude. Preziydent biylikke kelgennen keyin «Jusan operasiyasy» úiymdastyrylyp, diny radikalizmge ulanghan birtalay qandastarymyzdy elge qaytardy. Búl da Qazaqstan Respublikasynyng kýsh-qayratyn kórsetti. Irakta bolsyn, Siriyada bolsyn qalghan azamattardy syrtqa tastamaydy, olardy qorghay alady degen messedj qaldyrdy.

Kazbek Maygeldinov, sayasattanushy:  

–  Jaqyn arada «Núr Otan» partiyasynyng sayasy kenesining keneytilgen otyrysy bolyp ótti. Atalmysh otyrysta Elbasy partiya tóraghalyghyn Preziydent Qasym-Jomart Toqaevqa beru turaly sheshim qabyldady. Jalpy, 2019 jyldan beri sayasy tranzit ótip jatyr. Sondyqtan búl oqighany sol sayasy tranzitting taghy da bir zandy jalghasy dep esepteuge bolady. Búghan deyin Elbasy Qazaqstan halqy assambleyasyn Preziydentke bergen bolatyn. Osy ýrdisterding hronologiyasyn qarap otyrsaq, búl býgingi Qazaqstandaghy beybit týrdegi sayasy tranzitting naqty kórinisi bolsa kerek. Toqaevtyng partiyadaghy jetekshi túlghagha ainaluy oghan, yaghni  Preziydentke berilip jatqan qúziretting keneytilgenin kórsetedi. Óitkeni, býgingi tanda «Núr-Otan» partiyasy – 2021 jyly ótken saylau jenisinen keyingi saylaualdy baghdarlamasyn jýzege asyru barysynda ónirlerde, әrbir ministrlikte 14-ten astam Respublikalyq qoghamdyq kenes qúru arqyly osy baghdarlamanyng jýzege asuyn qadaghalap otyrghan sayasy organ. Mine osydan-aq,  Preziydentting qúziretining kýsheygenin kóruge bolady. Ýkimetpen qosa, osy baghdarlama birlese jýzege asyp jatyr. Búl qosymsha qadaghalau qúraly payda boldy degen sóz. Odan keyin, әriyne, Preziydentting «Núr Otan» partiyasynyng tóraghalaghyna ótui aldaghy uaqytta sayasy nauqandarda Toqaev partiya tóraghasy retinde óz kandidaturasyn da  úsynugha  mýmkindik alyp otyr. Negizgi ózgeristerdi biz qazirgi tandaghy Memleket basshysy eki jyl boyy jýrgizip otyrghan auqymdy sayasy reformalardyng odan әri jalghasatynynan kóre alamyz.

Eldegi kóppartiyalyq jýiening damuyna Preziydent basa nazar audaryp otyr. Mәselen, saylau turaly zangha ózgerister engizildi. Partiyalardyng saylau nauqanynyng nәtiyjesine oray Zang shygharushy organgha ótu mejesi 7 payyzdan 5 payyzgha tómendetildi, «barlyghyna qarsymyn» degen saylau paraqshalarynda jazu payda boldy. Sonymen qatar, jastar men әielderge 30 payyz kvota berilgeni siyaqty ózgeristerding ózi Preziydentting jýieli týrdegi kóppartiyalyqty damytugha qosyp jatqan ýlesi.

Preziydent Qasym-Jomart Toqaev el biyligine kelgeli eki jyldan asty. Negizgi ózgerister eng aldymen, «halyq ýnine qúlaq asatyn memleket» qaghidatyn atap ótuge bolady. Múndaghy Preziydentting basty maqsaty halyq pen biylik arasyndaghy dialogty nyghaytugha arnalghan. Osy baghytta 2019 jyly Preziydent janynda Últtyq Kenes qúryldy. Onyng qazirge deyin alty otyrysy ótti. Kenes qúramyna elimizding belsendi qogham qayratkerleri qosyldy jәne Últtyq qoghamdyq kenes ayasynda úsynylghan kóptegen sayasy ózgerister shyn mәninde jýzege asty. 30-dan astam zangha ózgerister engizildi. Sonyng ishinde «Beybit sheruler turaly» zangha ózgeris engizilip,  «Pedagog mәrtebesi turaly» zang qabyldandy.  Elding әleumettik әl-auqatyn arttyrugha, pandemiya kezindegi auyrtpashylyghyn tómendetuge baylanysty, túrmysy tómen otbasylardyng nesiyesin keshiruge baylanysty jarlyqqa qol qoyylghan bolatyn. Sonymen qatar, el azamattarynyng ózderining zeynetaqy qorynyng qanday da bir bóligin qoldanugha rúhsat berildi.

Eng manyzdy oqighalardyng biri – jer mәselesining sheshilui. Qazaqstan jeri sheteldikterge satylmaytyny turaly tolyqtay jer komissiyasynyng sheshimi qabyldanghan bolatyn.

Býgingi kýngi sayasy ózgeristerding ong baghyty retinde auyl, audan әkimderining tikeley saylauy turaly sheshim qabyldandy. 800-den astam auyl әkimi tikeley saylaudan ótti. 2024 jyldan bastap audan әkimderi, odan әri oblys әkimderine deyin tikeley saylau ótetin bolady. Búl Preziydentting jergilikti ózin-ózi basqaru jana konsepsiyasynyng qabyldanuyna oray jasalyp otyrghan sharalar. Osynday batyl reformalar jýrgizu arqyly Preziydent Qasym-Jomart Toqaev eldegi qoghamdyq-sayasi, әleumettik-ekonomikalyq baghyttaghy ong ózgeristerge tikeley septigin tiygizip otyr. Biz sondyqtan Toqaev qolgha alghan sayasy reformalar tek qana ong nәtiyjegege jetkizedi dep senemiz.

Abai.kz

46 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2756
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2127
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1799
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2893