Beysenbi, 20 Qantar 2022
Dat 11526 84 pikir 7 Jeltoqsan, 2021 saghat 15:52

Úighyr audanynyng atauyn ózgertu kerek, Bozymbaev myrza!

Tәuelsizdikting 30 jyldyghynyng qúrmetine Úighyr audanynyng aty ózgerui kerek!

Bekjan Túrys, QR Enbek sinirgen qayratkeri, «Qúrmet» ordenining iyegeri:

- Ras, kópúltty memleketpiz. Biraq osy uaqytqa deyin de aityldy, qanshama ret jazyldy, әr oblysta jappay últ atymen atalatyn audan joq. Qazaq elimiz, kók týrkining úrpaghymyz, biraq týrik últymen atalghan audan joq. Olay bolsa, kenestik kezendi sóz etpey-aq qoyalyq, keyingi otyz jylda Úighyr audanynyng atyn ózgerte almauymyzgha ne sebep?

Jappay dýrlikkennen qúday saqtasyn, biraq úighyr men qazaq ishinara dýrdaraz bolyp qalatyny da, oghan bizding «mәrtebeli» QHA-nyng kóp jaghdayda ýnsiz qalatyny da ras qoy, ras! Endi, mine, taghy bir eskertkishting eskiyzi sopang etip shyghyp, qazaqtyng namysyna «sýikenip» ótti. Eshtenege tanghalugha bolmaytyn kezende osy núsqa ótip ketse ne bolmaq?

Juas attyng shabynan týrte berse, týbi bir teppey qoymaydy, Múqaghalidyng aruaghy kýnirense, Hantәnirding etegindegi tynysh jatqan el de qozghaluy bek mýmkin! Búl - jay boljam. Qazaqtyng sanasyn selt etkizetin boljam biraq.

Oblys әkimi Q.Bozymbaev osyny eskerse, eskere otyryp Tәuelsizdikting 30 jyldyghynda oray (úighyr aghayyn renjy qoymas) erkindik alghan egemen qazaqty quantyp audan atyn ózgertuge bel sheshe kirisse degen ótinishim bar. Óitkeni osy mәselege songhy nýkte qoyylatyn da kez keldi.

Úighyr audanyndaghy balalardyng ómirin sayasilandyrmayyq!

Ramazan Stamghaziyev, Qazaqstannyng Enbek sinirgen әrtisi, «Qúrmet» ordenining iyegeri:

- Qaradala ónirine gastrolidik saparmen jii baramyz! Sonyng birinde mektepting kishkentay ghana balasy maghan súraq qoydy. «Ramazan agha, Úighyr audanynyng atyn qashan ózgertesiz?...». Maghan dәl osynday súraq qoyylar dep oilamap edim. Álgi býldirshinning kózinde móltildep jas túr. Audannyng atynyng auysuyn besikten beli shyqpaghan bala ansasa, jetisken ekenbiz dedim ishtey. Balanyng kónilin aldap, shama-sharqymsha jauap ta berdim.

Tәuelsiz elde 30 jyl ómir sýrip, óz ata-babamyz nayzanyng kýshimen qorghaghan jerding suyn iship jýrip, sol balalardyng balalyq balghyn shaghyn sayasilandyryp jiberu qanshalyqty әdiletti? Azat elde túryp, ol balanyng әlgi tilegin estuding qanday auyr ekenin auyzben aityp jetkizu mýmkin emes. Sol kýidi sezingen adam 30 jyldan beri audannyng atyn auystyrmay, qanshama úrpaqtyng bolashaqqa degen senimine balta shapqanymyzdy shyn týsiner edi.

Úrpaqtyng sanasyna tuys etnos Úighyrdyng audanynda emes, qazaqtyng tól jerinde jýrgenin sezindire almasaq, mynau tәuelsizdikting qúny qaysy?

Kesheli beri Úighyr audanynyng atauyn Qaradala dep ózgertu kerektigi jayly mәseleler kóterilip jatyr.

Men búl mәseleni balalarymyzdyng balalyq ómirin әri qaray sayasilandyrmau ýshin qoldaymyn! Osy sózim el Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevqa jetui ýshin jazbamdy bólisip jiberulerinizdi súraymyn!

Qaradala ónirinde audannyng atyn ózgertuge qarsy adam joq

Jәnet Kerimqúlov, Audannyng Qúrmetti azamaty, QR Bilim beru salasynyng ardageri, Audandyq Mәslihat deputaty, «Úrpaq paryzy» QB tóraghasy:

- Qúrmetti Qanat Aldabergenúly! Oblysymyzgha basqan qadamynyz qútty bolsyn!

Bizding audangha at basyn búra qalghan jaghdayda aldynyzdan shyghatyn alghashqy súraq: Audannyng «Úighyr» atyn «Qaradala» dep, ózgertu jayynda bolatynyna imanymyz kәmil. IYә, búl ózgeris ne ýshin qajet?

- Áueli, sonau Saqtardan qalghan saltymyzdyng saltanat qúruy ýshin.

- Ghúndardan qalghan ghúrpymyzdyng ghúmyrly boluy ýshin.

- Ýisinnen múra ýrdisting ýkilenui ýshin.

- Týrkiden túmar tegimizding tegeurindiligi ýshin.

- Kýni keshegi Alash arystarynyng armandaryn Aqiqatqa ainaldyru ýshin, eng bastysy tarihy әdilettilikting jýzege asuy ýshin qajet.

- Qaradala túrghyndarynyng bolashaqtaghy kiykiljinsiz ómir sýrui ýshin qajet.

- Jas úrpaqtyng sanasy jat pighylmen lastanbauy ýshin kerek.

- Tatulyqqa tayaq laqtyrghysy keletinderding auyzdaryna qúm qúng ýshin qajet.

- Qorday qaqtyghysynyng qaytalanbauy ýshin qajet.

- Penjim oqighasynyng oryn almauy ýshin qajet.

- Elimizding enseli, erimizding belsendi, jerimizding jemisti, úrpaghymyzdyng kelisti boluy ýshin qajet.

Audanymyzda búghan qarsy bolatyn pende joq. Búl iske qarsy bolu Qazaq elining Tәuelsizdigin, Egemendigin moyyndamau degen sóz. Onday jat pighyldy adamdargha bizding memleketimizde oryn joq!

Meninshe, búl iste biylikting bir ghana batyl qadamy jetedi. Ozbyr orystyng 300 jyldyq qúldyghynan, súrqiya Sovetting 70 jyldyq jendettiginen qútylghan Tәuelsizdigining 30 jyldyq torqaly toyyn jerimizding tarihy atauy Qaradalamen qarsy ala almasaq onyng nesi Tәuelsizdik?!

Qadirli Qanat Aldabergenúly! Osy últ ruhyn janghyrtatyn kiyeli de qasiyetti missiyany, tarihy Aqiqatty jýzege asyru ýshin Alla-Taghala bizding oblystyng tizginin sizge ústatqanyna senimdimin.

Qamysty bos ústasang qolyndy tiledi

Dildә Mamyrbaeva, Halyqaralyq «Alash» syilyghynyng iyegeri, QR Mәdeniyet qayratkeri:

- Qúrmetti Qanat Aldabergenúly! Jetisudyng tórindegi qyzmetiniz qútty bolsyn! Tilektespiz! Biz Sizden osy kýngi súraytyn alghashqy súraghymyz: «Úighyr audanynyng aty qashan ózgeredi?»

Amandyq Batalovtyng memleket halin, kópshilikting osy tilegin eskermey ketkeni ózinizge mәlim. Sondyqtan osy ónirge keler aldynda búl súraqtyng aldynyzdan shygharyn bilip, jauabyn júptap kelgen bolarsyz. Qalay degenmen de sayasattyng qúdyghynan su iship jýrgen adamsyz ghoy.

Kóp tilegi, narazylyghy osy kýnge deyin nege eskerilmey keledi? El tynyshtyghyn, últ arazdyghyn qozdyrmayyn desenizder múny pyshaq keskendey tyiyp tastaugha bolmay ma? Ne bóget? Ne sayasat, ne iydeologiya?

Oryndy jauap nege berilmeydi? Aytylghan sóz, tilek nege qúrdymgha ketip jatyr? Búl tilekti oryndaudyng dәl qazir uaqyty kelip, kezi jetip otyr. Qamysty bos ústasang qolyndy tiledi, sayasattaghy bostyq últtyng jýregin tiledi.

Qolynyzda biyliginiz bar kezde, ortanyzgha sóziniz ótimdi bop túrghan shaqta el tilegin oryndamau úyatty is bolady. Isti sózben jappayyq. Aytqanymyz azamattyn, halyq qyzmetshisining moynyna amanat!

Abai.kz

84 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5872
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7129