Aqyn jýrgen úly әlem - agent.

Siz ben bizding kýndelikti kórip, aralasyp jýrgenimiz qazaq tildi orta, ghalamtordy ashsanyz bir top jurnalister men aqyndar, oqyrmandar...

Aqyndar shabyty kelse ishki emosiyasyn agentting «kók búltyna» óleng jazyp úshyrady. Solardyng blogqa jazghanyna qarap, әiteuir jansyz dýniyege kóz ilestirip jan sarayynyzdy ashqanday bolasyz. Kýndelikti júmysqa baryp-kelip uaqyt ótip jatyr. Týngi óleng jazu shabyty bir bólek.

IYә... búl adam sanasyn oyatudyng әlsiz bir ghana úshqyny. Sol ortagha qaray beyimdelip ketkenbiz, qoldaymyz, maqtaymyz. Sol ortada ómir sýrip jýrgenimizge riza bolyp qazaqy ruhymyzdyng tanymdyq dengeyin sonymen shekteymiz de qoyamyz.

Aqyndar arasynda ózimen-ózi kýn keship jýrgen tym qarapayymdary, arqasy bar asaulary, әr sózge mәn beretin salmaqtylary, adamgha shynayy jany ashyp, qolynan kelgenshe jan ayamay kómektesetinderi, aqylgóisip, kósemsip, bósip sóileytinder, danyshpansyp, bolmaytyn sózdi qúrastyryp aqyl aitatyndar, ósekshiler men kóre almaytyndar, «aqynbyz» dep mastanyp, amandaspay kókiregin kóterip kergiytinderi de bar әriyne. Ánshi, kompozitorlarmen júmys jasaytyn kәsiby aqyndar da kezdesedi. Bizding bәsekeleser ortamyz osy ma dep oilaysyng keyde.

Aqyn jýrgen úly әlem - agent.

Siz ben bizding kýndelikti kórip, aralasyp jýrgenimiz qazaq tildi orta, ghalamtordy ashsanyz bir top jurnalister men aqyndar, oqyrmandar...

Aqyndar shabyty kelse ishki emosiyasyn agentting «kók búltyna» óleng jazyp úshyrady. Solardyng blogqa jazghanyna qarap, әiteuir jansyz dýniyege kóz ilestirip jan sarayynyzdy ashqanday bolasyz. Kýndelikti júmysqa baryp-kelip uaqyt ótip jatyr. Týngi óleng jazu shabyty bir bólek.

IYә... búl adam sanasyn oyatudyng әlsiz bir ghana úshqyny. Sol ortagha qaray beyimdelip ketkenbiz, qoldaymyz, maqtaymyz. Sol ortada ómir sýrip jýrgenimizge riza bolyp qazaqy ruhymyzdyng tanymdyq dengeyin sonymen shekteymiz de qoyamyz.

Aqyndar arasynda ózimen-ózi kýn keship jýrgen tym qarapayymdary, arqasy bar asaulary, әr sózge mәn beretin salmaqtylary, adamgha shynayy jany ashyp, qolynan kelgenshe jan ayamay kómektesetinderi, aqylgóisip, kósemsip, bósip sóileytinder, danyshpansyp, bolmaytyn sózdi qúrastyryp aqyl aitatyndar, ósekshiler men kóre almaytyndar, «aqynbyz» dep mastanyp, amandaspay kókiregin kóterip kergiytinderi de bar әriyne. Ánshi, kompozitorlarmen júmys jasaytyn kәsiby aqyndar da kezdesedi. Bizding bәsekeleser ortamyz osy ma dep oilaysyng keyde.

Qalqaman aghamyzsha aitsaq, «Aqynnyng aqyndyghyn syilama, adamdyghyn syilanyz». Jýreginizge iman núryn úyalatyp, byqsyghan oidan arylyp, ózinizding jan-dýniyenizge janalyq, túla boyynyzgha qarapayymdylyq engiziniz degim keledi aqyndargha.

Kezinde Lúqpan Hakimge súraq qoyghan eken, «osynshama әdeptilikti qaydan ýirendiniz», dep, ol «әdepsizderden ýirendim», depti. Sol aitqanday, bir jaqsysy agenttegi «qughynbaylardyn» ózinen de jaqsy nәrse ýirenuge bolady. Múndayda olargha qosyla shulamay, tynyshy ózinizge qajetti aqparatty sananyzgha sinirip alyp otyra bergeniniz jón.

Monitordyng arghy jaghynda otyrghan adamdar әrtýrli. Bireu múnyn aitady, bireu syryn aitady, solardyng kónil-kýiine say óleng jazasyz, ol jýregine dóp tiyip oilandyryp jatady. Bireuleri «sol oqigha sizding basynyzdan ótken be?», dep súrap jatady. «Maghan arnap óleng jazynyzshy, deytinder de bar arasynda. Oghan óleng jazu ýshin onyng ishki әlemine enuing kerek. Oqyrmannyng qas-qabaghyna qarap múnayyp, solargha qarap quanyp otyramyz. Keyde osyndaydan da sharshaysyn, tipti basqa bir әlemge ketip qalghyng keledi.

Aytpaqshy, ortamyzda rasymen de sypayy, salamatty jolmen jýretin, namaz oqityn, ishpeytin, shekpeytin taza kiyinetin, artyq qylyq kórsetpeytin «brend» aqyndar bar. Olardy «halal aqyndar» dep qaljyndap qoyamyz. Ásirese, ol toptaghylar Astanada jaqsy orta qúryp, qalyptasyp keledi. Anda-sanda qymyzhanadan tabylady. Jinalyp alyp qymyz iship, tangha óleng oqityndary bar. Tipti, ol ortadan әnshilerdi de kóruge bolady keyde.

Qarap otyrsanyz agentte ne kóp aqyn kóp. Qaysysy shyn aqyn, qaysysy úly aqyn ekenin adam ajyratyp bolmaydy. Aldy alpysty alqymdaghan, sony keyingi tolqyn aqyndar. Solardyng ishinde әli bala bolsa aitar oiy salmaqty, bilimderi jan-jaqty, kózge úryp túratyn ótkir oily aqyndar bar. Olar qay ortadan tәrbie alyp jýr? Tanqalasyn. Jas aqyndardyng әli bala bolsa da ózindik qoghamgha qosar ýni bar, oilary tap-taza, móldir-túnyq, ólenderi tastay. Qolmen qúiylghan mýsindey.

Onyng ishinde Serikzat aghamyzdyng tilimen aitqanda, «jasamys aqyndar» da bar. Sonday-aq әrkimning óz oqyrmany bar, óz jankýieri bar degendey...Oqyrman demekshi, olardyng aqyndargha degen oilary tap-taza, túnyq jәne ólendi jany sýiip qabyldaydy. Birazymen әngimelesip kórdim, aitatyndary - «aqyn ólenderinde jarq etken janalyqtar az, mahabbatty jyrlaydy, ana, Otan, el degen taqyryptarda jazsa eken. Keybir aqyndar Alla degen sózdi betimen qoldana beredi. Ólenderi qasiyetti bolsyn dep japsyra beredi me eken týsinbeymiz, ólenderin oqyp otyryp ne aitqysy kelgenin úqpay qalamyz, bir saryndy, birin-biri qaytalaytyn aqyn kóp», - deydi jankýierlerimiz. Búl neni kórsetedi? Búl bizding auditoriyamyz agenttegi blogpen shekteuli jәne olardyng ortaq taqyryby - mahabbat múny degen sóz.

Sonymen...

Aqyndarda ne bar ózi? Baghytymyz dúrys pa?

Qazir óleng oqudy qoydym deydi bir agham, nege deseniz, bәrining jyrlaytyny bir saryn, bir әuen. Taqyryptary bayaghy taptauryn mahabbat. Ólenge janasha stili, janasha modernisttik saryn, janasha format әkelu kerek. Ony jәne osy otyrghan BIZ JASAUYMYZ KEREK deydi. Sózining jany bar. Orta agha buyn aqyndardyng ózderi de osynday pikirde.

Negizi qazaq múngha jaqyn bolghandyqtan, bizding әdebiyetti múng jaulap alghan. Bar uayymymyz - jauapsyz mahabbat, ghashyghyna jete almau, saghynysh, armandau... Jylauyq ólen. Búl ne nәrse? Qazaq poeziyasynyng jalpy qúrylymy qayda baghyt alyp barady?

Bәrine birdey jylauyq aqyn dep aidar taghugha bolmaydy. Ishinde kónening tilimen kósemning sózin tergen, adam janyn úghynyp, tabighatpen ýilestirip jaza alatyn, ata-ana, jer, til men diny taqyryptardy da jaqsy jazatyn aqyndar da bar aramyzda. Bayyrghy Abaylar sóilegen tilmen, óziniz búryn-sondy estip kórmegen sózderdi qoldanyp, ghajap buyn qúraytyn, tili shúrayly qandas aqyndar da bar.

Keshegi agha-apalarymyzgha eliktep, eski sarynmen әiteuir bir obrazdy alyp, qiyaldan qúrap shyghamyz. Sózderdi úiqastyrsanyz boldy, aqynsyz deydi el. Týngi tolqynda ólenimizding radiodan oqylyp jatady. Onyng ózi tyndarmandy bir rahatqa bóleydi. Bar jaryqqa shyqqanymyz sol, oghan da shýkir deymiz. Aqyndy tanytyp, shalghay auyldardaghy halyqty susyndatatyn joldyng biri búl da.

Ólenning baq synar jeri nemese men «mýshayrist» emespin...

Mýshayra degen ol tipti, shaldardyng oiynshyghy bolyp ketken. Mýshayranyng ólenin shaldar týzep, shaldar jazsyn jazghanda.

Qazirgi jas buyndardyng sanasy sol mýshayrany jaryp shyghugha shamasy jetpeydi emes, tipti asyp týsedi. Átten, anghal da kónilshek, odan qalsa ataqúmar. Maqtap qoysa jýlde men ataq ýshin satylyp ta jatady. Olardyng ózin kókeleri «shatyr» bolam dep mәjbýrlep alghan. Adal oimen baghyn sarapqa salghysy kelip baruyn barady-au aqyn, biraq jýldeni tegin berem degen «jemtartarlardyn» aldynda dәrmensiz kýy keship qala beredi. Ol jýldeni shyn moyyndalyp aldy ma, joq kókesi kómektesti ma әiteuir alady. Alghan song aqynnyng ózi de úyalady, ishine ishtey qynjylys, kompleks qalyptasady. Sóitip aqyndardyng arasynda bólinushilik payda bolady. Ýlken qoghamdyq dert osy. Qysqasy aqyndardyng baghyn kabiynetinde qarnyn syipap otyrghan abyz kókelerimiz ashady. Aqyndy «myqty aqyn» qylatyn halyq emes shaldar.

Qyzdardyng jaghdayy tipti qiyn. Kәdimgidey qatysayyn dep qújat úsynsan, sóz emes, alyp berem, maghan sen, ólening jaramasa týzetemiz degen әngime aitady shaldar. Sol aitqan sózderining astaryna ýnilmey-aq ta qoyynyz. Kimdi kim qalay aqyn qylyp jýr? Ólenindi týzetip, jýldeli bolyp elding betine qalay jarqyrap tura qaraysyng sodan keyin. El ony biler-bilmes, biraq óz ortang ol jayly ne deydi? Eki ortada ózing jýrgen ortannan adasasyn. Dostaryndy joghaltasyn, adamdyq qadiring ketedi.Namysyna tyrysyp óitip ataqty aqyn bolmay-aq qoydym, «mýshayrist» emespin deysing aqyr sony. Sondaghy әdebiyet, óleng dep jýrgendegi bar jighan arymyz ben barymyz osylay ólshene me? Mine osy bizding әdebiyet. Súmdyq qoy!Oqyrmanymyz aman bolsyn deymiz ishtey, osylay jabyrqaghanda arqadan qaghyp alatyn...

Eng bolmasa әdeby orta taza bolsashy... sayasatty bylay qoyyp. Mýshayra, aitys, jarys, sóz sayys degening ózara bólis, ózara ymy-jymy birdene. Aldyn ala belgilep alghan kimning oryn alatynyn. Sondaghysy ótkizdik degen aty ghana,olar kimge esep beredi. Jýldegerding ólenin kim oqyp kórgen, azar bolsa memleket bir, eki kitap shyghartar. Kitaptyng ózin jýgirip jýrip aqynnyng ózi shyghartady. Ol qanshama qarajat. Sol ýshin de mýshayragha qatysugha mәjbýr. Onyng óleninsheneunik túrmaq, bazardaghy halyqtyng ózi oqymaytyn bir belgisiz jerge jariyalay da, sol kýii úmytylyp qalady. Atynnyng tanys bolmaghany jaqsy, janadan aqyn shyghypty dep elding kózine birden týsesing deydi shaldar. Sóitip atyn da estimegen, týrin kórmegen bir aqynsymaqtyng qolyna beremiz jýldeni. Ol bayghústyng tarihta aty nemen qaldy belgisiz(osynday atymen tarihta qaluy kerek pa?). Ony múnyn tek óz ortasy ghana úghynyp, óz ortasy ghana kýiinip jatady. Ádebiyetting barar jer, basar tauy osy ghana. Búdan kelip sana shekteledi. Aqyndardyng sanasynda «aqyry oryn alyp enbeging elenip jatqan joq, әrkim óz tanysyna tartady, maghan bәribir, baghymdy mýshayramen synamay-aq qoydym, «mýshayrist» emespin» degen sarsangha týsip, sharshaghan oy qalyptasqan. Mýshayra qatysasyng ba dese, «jemqorlyqqa» qatysasyng ba degendey atynan ýrkip qashady. Birdenege qatysyp, baghyndy synaghyng keledi. Sening mýshayradaghy baghyndy synaytyn kim?

Júrttyng kәdimgi úly aqyny dep eseptep jýrgen, aqyndyghynan aramdyghy basym, aqyly jetip túryp byqsyghan dýniyelermen ainalysatyn, paryqsyzdargha qarap, ýkilegen әdemi jyr dәpterindi eriksiz qoldy bir siltep jaba salasyz... Ei, úsaqtalghan dýniye-ay!

Aytysker aqyndardy mýshayragha qatystyrmaydy da. Sonda aitysker aqyn emes pa deydi, bir aitysker agham ótkende. Baq synaytyn orta qayda? Syndy da, múndy da blogtardan ghana estiymiz. Áyteuir bir tylsym tereng ýnsizdik. Eshkim eshkimdi maqtamaydy da, eshkim eshkimdi jamandamaydy da, әiteuir ýnsiz úghamyz da qoyamyz.

«Shabyttyn» múnyn tipti qozghamay-aq qoyayyn biraz aqyn jylap qalar... Joghary jaqtyng bekitip qoyghan әdil qazysy biyl kimning taghdyryn shesher eken deysiz ishtey. «Shabytqa» jyl sayyn shaptalghan qazylargha biraz aqyndardyng kónili tolmay, ishterinen byqsyp janady.

Osy aqyndardyng jylyna bir ret keletin «Shabyttyn» nege basqasha stilide ótkizbeske!? Ony ótkizerdegi jyr tyndarmandary taghy osy auditoriyamen shekteledi. Auditoriyany keneytip, «Shabyttyn» jýldesin negizi oqyrmandar tandauy tiyis. Bir jyl boyyna kimning kim ekenin biletin әdil qazy emes, oqyrman-halyq.

Halyq qaydan bilsin «Shabyt» festivali ótipti ghoy, e-e, kim alypty, a, sol ma? Alsa aldy da dep qoyady el «Shabyt» bitkesin qazaqbayshylyqqa salynyp. Kerisinshe halyqtyng osyndayda kózin ashuymyz kerek emes pe, al biz osyghan beyimdelip, kónip  alghanbyz. Ýn shyqpastan meyli, dep qol siltey salu qanymyzda bar. Ony kәdimgi elding ortasyna aqyndy shygharyp qoyyp, tegin týrde, bir apta boyy keng auditoriyany alyp nege kópshilik dauysqa, talqygha salmasqa! El jinala ma, jinalady. Jarnama jasap ta keregi joq. Jankýierlerding ózi-aq jinap beredi oqyrmandy. Shirkin biraz aqynnyng tynys ashylar edi. Júrttyng ruhyna dem bolar edi jyrlary. Jyl boyghy sarapty osylay jasasaq kýshti bolar edi.

Naghyz ólendi sýietinderding biri - sheneunikter...

Jurnalist kelmese qozghalmaytyn sheneunikterge aqynnyng qajeti de joq dep oilaysyz ba? Olar aqyndardy tanymaydy. Olardyng kimning kýiin kýittep, kim ýshin jyr jazyp jýrgeninen de beyhabar. Halqym aman bolsyn, әrkim keregin ilip alar dep «blogqa» jazyp jýre beredi. Meninshe búl aghymgha ilesip, «blog aqyny» bolyp kete beruge bolmaydy. Basqa sheshim shygharu kerek aqyndargha. Aqyndardyng bәrining tizimin alyp, apta sayyn on shakty akynnan sheneunikterding ortasyna jiberu kerek. Apta sayyn bolmasa da ay sayyn jinap alyp óleng oqyp otyrsa til damidy, sana janghyrady, qoghamdaghy problemalardyng sheshiluine septigi tiyedi. Bizde mynanday da orta bar eken ghoy degen oy qalyptasady olarda. Sheneunikterding әdeby ortany izdeuge qúlqy da, uaqyty da joq. Tipti, óresi de jetip, oiyna da kirmegen әli. Sana úiqyda. Óleng jazu erikkenning isi degen pighylmen miyghynan kýlip, әrmen qaray júmysyn jasap jýre beredi. Halyq pen biylik arasy alshaqtap barady. Halyq múnyn biylikke jetkizer orta osy aqyndar dep oilaymyn.

Ózim qyzmet atqaryp otyrghan jerdegi basshylar men újymdaghy әriptesterim orys tildi orta bolsa da әdeby ortany únatady. Óleng jibershi dep otyrady. Tipti kabiynetine baryp óleng oqyp berseng riza bolatyndar bar. Olar resmy ortada jýrse de әdeby ortany saghynady. Ruhany lәzzat alady. Tanghalasyn, olar ólenning qúdiretine bas iyedi. Osyndayda agenttegi aqyndardy ertip әkep óleng oqytqyng keledi.

Ádeby orta olardy resmy týrde, qolyna papka ústap, qol qoydan basqany bilmeytin, suyq adamdar dep qabyldaydy. Ol dúrys emes. Olarda da jan bar, jýrek bar, sezim bar. Olardyng da ortasynda óleng jazatyndar, dombyra tartatyndar jetkilikti.  Orys tildi ortadan qashamyz, qate sóilep qoyamyz ba dep úyalamyz. Sol úyaluymyzdyng kegin qazaq tilin bilmeydi degenge әkep tireymiz. Áriyne búl bir jaghynan tildi basyndyrmau sayasaty. Olar óleng týsinbeydi dep oilaymyz. Tipti mensinbeydi dep oilaytyndar da bar. Olar sizdi mensinu ýshin siz olar mensinetindey týr jasanyz. Oy olardyng kóligi keremet, ýii bar bizdi qaytsin, qarabayyr degen úghymnan aulaq bolu kerek adam. Siz bәrin tabighy týrde qarapayym qabyldanyz.

Songhy týiin nemese «patshasy aqynyn izdegen el  - baqytty».

Astanadaghy Últtyq kitaphana janynan «Jansusar» degen aqyndardyng әdeby ortasy qalyptasyp, jan-jaqtan kelgen aqyndardan jyr tyndap, aralasyp jap-jaqsy bolyp qalyp edik (onda da auditoriyamyz sol agenttegi әdeby orta), qazir biraz toqyraugha úshyrap túr ma qaydam, men sol ortagha sheneunikterdi tartqym kelgen. Biraq memlekettik júmystyng kýrmeuinen shygha almay, ókinip qalasyng bara almay. Bir-eki ret júmystan qashugha tura keldi sol ýshin. Osynday dýniyelerdi júmys uaqytynan tys jasasanyzdar qúba-qúp bolar edi, әri auditoriyamyz keneyer edi... Aqyndardyng qúny men sapasy artar edi, bәseke kýsheyer edi. Kimning kim ekeni tanylar edi. Tipti әr ministrlik aqyndargha talasyp, qoldau kórseter me edi... kim bilsin?

Osynday kókirek kózin asharlyq shynayy dýniyeni tegin jasaugha bolady ghoy dep oilaymyn. Senbi kýni týsten keyin nemese jeksenbi kýnderi úiymdastyryp, sheneunikterdi shaqyryp, nemese olarmen kelisip alyp júmys ornyna barudy úiymdastyryp (әdeyi orys ortany) ólenmen ruhtandyrsaq jaqsy bolar edi. Keyin kitapqa degen qarjy jaghyn sheneunikter oilastyryp shesher, aqyndardyng enbegi sol kezde elener. Mýshayra men «Shabytqa» әdil bagha beretin orta osy bolar edi...

Ólenderding jýretin joldary - ghalamtor, blog, radio, gazet-jurnaldar... Baq synar jeri - mýshayralar, «Shabyt», aitys-jarystar... Oqyrmandary - qazaqtildi orta ghana. Nege? Sheneunikter men biznesmender neni oqyp, nening kýiin kýittep jýr? Qoghamnyng múny men jyryn jogharghy jaqqa jetkizushiler sóz qúdireti emes pe deysing osyndayda. Aynalyp soghatyn problema bayaghy til. Tildi qalay damytasyn, eger qazaq tilin jetik mengerudi qajetsinip otyrghan, sóz jetkizer auditoriyanyz sizdi tanymasa. orys tildi ortagha erkin ene almasanyz.

Óleng sózining jýrek týbinen oryn alu, almauy oqyrmangha ayan. Sany men sapasyna, sәni men mәninen mәn bermek týgili aqyndar kim dep jogharyda otyrghandargha súraq qoysanyz, óziniz úyalasyz. Bizde aqyn bar ma qazir deydi shimirikpesten. Sheneunikterding «aqyntanu» bilimi mektep qabyrghasymen shekteuli. Bar atyn atap, týsin týstep tanyry - Abay, Múqaghali. Onyng ólenderin de jarytyp jattamaghan. Tipti, bizdin  qazirgi qoghamdaghy aqyndardyng bar-joghyn da bilmeydi. Qoghamgha mynau mynanday dep naqty kósip aitar eshqanday sheshimi joq shyrmatylghan tolqyngha ýnsiz ilesip, jýiesiz bey-bereketsizdikpen ketip baramyz. Syrt kózge keremet bolyp kóringen AQYN degen halyqtyng ishi múny osy, materialdyq jaghyn aitpaghanda. Osylardyng bәrin jinaqtap, iriktep, taldap, aqyndardyng jeke shoghyryn qalyptastyratyn zamandy kim ornatar eken dep әli jýrmiz. Qay jerde qansha aqyn jýrgeni de belgisiz. Olardyng eng bolmas tizimin jinap, jazyp alugha «Jazushylar odaghynyn» qatysy bar ma, joq pa bilmedim. Álde janadan sonday qogham qúru qajet pe? Qysqasy aqyndar kózge ilikkeni iligip, ilikpegeni ilinip-salynyp, әiteuir bir kólenke qaltarystarda enbegi elenbey, sózdi shyghyn qylyp, jan-jaqta shashylyp jýr.  Qysqasy, «Patshasy aqynyn izdegen el  - baqytty, aqyny patshasyn izdegen el - beyshara»,  degen maqalagha sayyp otyr bizding búl jýrisimiz.

Astanamyzdy ruhany týrki ortalyghyna ainaldyratyn, ortaq oy bólisip, bolashaqqa naqty qadam jasaugha yqpal etetin, «jasamys buyndar» jas buyndargha kórgen-týigenin aityp, qoghamdaghy jaghdaydy jogharghy jaqqa (sonday-aq basqa qalalargha da shyghyp otyratyn) naqty sheshimdermen jetkizip halyqpen tyghyz baylanys ornata alarlyqtay jandy әdeby orta qúrsaq degen oi.

«Abay-aqparat»