Júma, 31 Qantar 2025
Áne, kórding be? 4991 23 pikir 13 Jeltoqsan, 2021 saghat 17:04

Aqordadan orden jaughan kýn...

Áne-mine 16 jeltoqsan kele jatyr. Qazaq ýshin eng qasterli, eng qasiyetti kýn. Tәuelsizdik kýni. Onan song yldym-jyldym jyl jabar bastalady. Kýntizbe 2022-ge auysady.

Jeltoqsan aiy tughannan Aqorda bastap, ainalasy qoshtap, nebir ataq-marapattar, orden-medalidar aspannan qarsha borap, sol marapattardan dәmelisi bar, beyqamy bar, júrt biraz dýniyege qaryq bolady. Búl jyldaghy dәstýrge ainalghan.

Biyl da solay. Tipti dóngelek datagha dóp kelip otyr. Tәuelsizdikting 30 jyldyghy qúrmetine Aqorda eldegi birqatar adamdy orden-medalidarmen marapattapty. Sany jýzdep, tipti myndap sanalatyn úzyn-sonar tizimdi (Tәuelsizdikting 30 jyldyghy medallimen marapattalghandardy qosa aitqanda) býgin tizip bitpespiz.

Dese de, Aqordanyng resmy sayty sýiinshilep, attaryn atap, әidiktep jazghan tizimdi qarap otyryp, búrynghy hәm qazirgi shendi-shekpendilerdin, eks-preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng ainalasynda jýrip tanylghan birshama adamnyng bar ekenin kózimiz shalyp qaldy. Qaranyz:

«Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti – Elbasy Núrsúltan Nazarbaev» deytin orden bar. 2001 jyldyng mamarynda bekitilgen eken. Jiyrma jyldan asyp barady, mine. Osy uaqytqa deyin 30-gha juyq lauazymdy biylik ókili marapattalghan. Sheteldik memleket basshylarynan búl ordenmen Resey preziydenti Vladimir Putiyn, Belarusi basshysy Aleksandr Lukashenko jәne Qyrghyzstannyng eks-preziydenti Sooronbay Jeenbekov marapattalghan.

Mine, býgin búl ordendi QR Konstitusiyalyq kenesting tóraghasy Qayrat Mamiy, «QazMúnayGaz» AQ Basqarma tóraghasy, Manghystau oblysynyng eks-әkimi Alik Aydarbaev, «Bazis Holding Sompany» JShS Diyrektorlar kenesining tóraghasy, «Forbes» tizimindegi millioner, Qazaqstannyng eng yqpaly 50 bayynyng qataryndaghy Aleksandr Belovich keudelerine taghypty.

I dәrejeli «Barys» ordenimen:

«ENRC PLC» negizin qalaushy, әigili jóit Aleksandr Mashkevich, Mәjilis deputaty Darigha Nazarbaeva, «Otandastar qorynyn» preziydenti Núrtay Ábiqaev, «Zeniyt» Oral zauytynyn» diyrektory Vyacheslav Valiyev, «Qazhromnyn» preziydenti Arman Esenjolov, әlginde ofshorda aty әshkere bolyp, el ishinde eks-preziydentting kónilqostysy atanyp jýrgen baletshi Ásel Qúrmanbaevanyng әkesi, «Qazaq Últtyq agrarlyq zertteu» uniyversiytetining rektory Tilektes Espolov, búrynghy deputat Quanysh Súltanov t.b. marapattalypty.

II dәrejeli «Barys» ordenimen marapattalghandar qatarynda:

Senat tóraghasy Mәulen Áshimbaev, Ishki ister ministri Erlan Túrghymbaevtar bar.

III dәrejeli «Barys» ordeni:

«Nur Otan» tóraghasynyng birinshi orynbasary Bauyrjan Baybekke, búrynghy Bas prokuror Rashid Týsipbekovke, «Núrsúltan Nazarbaev» qorynyng atqarushy diyrektory Qanat Júmabaevqa, Mәjilis deputaty Bekbolat Tileuhangha, «BI Group» iyesi Aydyn Raqymbaevqa, «Qazaqmys Holding» diyrektorlar kenesining tóraghasy Eduard Ogaygha, «Samrúq-Qazyna» basshysy Almasadam Satqaliyevke, EÚU rektory Erlan Sydyqovqa, «Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyn» birinshi orynbasary Zauytbek Túrysbekovke búiyrypty.

II dәrejeli «Dostyq» ordenin Adam qúqyqtary jónindegi uәkil Elvira Ázimbova men «kaspi.kz» egesi Mihail Lomtadzeler keudesine taghypty.

Búlardan bólek «Qúrmet», I jәne II dәrejeli «Danq», I, II, III dәrejeli «Aybyn» ordenderi de ýlestirilgen. Aqorda aqparatynsha, III dәrejeli «Enbek Danqy» ordenimen úzyn-yrghasy 105 enbekker marapattalsa, jalsy sany 553 adam Qúrmet gramotasymen marapattalypty.

Otyz jylda el damuyna ýles qosqan el azamattarynyng etken enbekterin elep jatsa qúba-qúp! Alayda, kóbine osy bir bolmashy medalding ózi ataqúmar, atqúmar adamdardyng úsaq saudasyna týsip ketetini ókintedi. Al búl marapatqa layyq pa, joq pa, ol jaghy marapatty ýlestirushilerdi de, oghan ynta-shyntasymen úmtylghandardy da oilandyra qoiy ekitalay...

«Eng qyzyghy janaghy otyz jyldyqtyng medalin alghashqylardyng biri bolyp alatyn da jogharydaghy Maminning «qaharmandar» otryady bolatyny dausyz», - dep jazdyq osydan biraz kýn búryn.

Dәudey ordenderdi keudelerine taqqan jogharydaghy azamattardyng esim-soylaryna qarap, «sәuegeyligimiz» naqtaldy degenimiz emes, biraq sózimiz sóz boldy. Óitkeni, Tәuelsizdikting 30 jyldyghy degen qasiyetti data ataqqúmarlyq auruy asqynghan Qazaqstan biyligindegi az top ýshin keudelerine alqa taghudyng taghy bir mýmkindigi ghana sekildi kórinedi.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

23 pikir