Senbi, 23 Qarasha 2024
Bәse... 4533 13 pikir 22 Jeltoqsan, 2021 saghat 12:14

Resey preziydenti jәne sóz jýzindegi federasiya

Resey preziydenti Putin kýni keshe Resey subektileri turaly arnayy zangha qol qoydy. Qújat resmy zang aktilerin kórsetetin internet basylymdarda ilindi. Atalmysh qújat boyynsha Reseyde endi tek qana bir preziydent bar, al aimaq basshylary "basshy" dep atalady. 

"Resey Federasiyasynyng subekt basshylary atalmysh zang boyynsha endigi tanda aimaq basshysy dep atalady jәne aimaq basshylary Resey Federasiyasynyng basshysy lauazymymen, yaghny preziydent dep atala almaydy" delingen qújatta. Demek, Reseyde endi tek bir ghana preziydent bar degen sóz. Ol Putiyn.

Atalmysh qújatty әzirleu sәtinde Tatarstan oghan óz qarsylyghyn birdirgen bolatyn. Sebebi Tatarstan basshysy búghan deyin preziydent lauazymymen atalghan edi. Jana zangha dauys beru barysynda Tatarstan parlamenti qújatqa óz qarsylyqtaryn bildirdi, olar búl Resey konstitusiyasyna qarsy dedi.

Tatarstannyng statusy ózge Resey qúramyndaghy respublikalargha qaraghanda bir saty joghary edi. Ol boyynsha 1994 jyly Resey men Tatarstan arasynda arnayy kelisim jasalghan bolatyn. Alayda 2017 jyly atalmysh kelisimning uaqyty ótti, al Kremli ony ary sozudan bas tartty. Kremli 2017 jyly Tatarstan basshysynyng "preziydent" atta lauazymyn 2020 jylgha deyin saqtaugha uәde etti. Reseyde lauazym atauyn ózgertuge 2020 jyly kirisetini aitylghan, alayda koronavirustyq shekteulerge baylanysty ol keyinge qaldyryldy. 2020 jyly Tatarstanda Minnihanov qayta preziydent bolyp saylandy.

Jana zang boyynsha endigi tanda Resey Federasiyasynyng preziydenti subekt basshylaryn qalaghan uaqytynda alyp tastaugha qúqyly. Zanda "senim kapitaly tausylsa" dep kórsetilgen. Sózsiz ol kapitaldy Putin ózi anyqtamaq. Zang boyynsha endi aimaqtar basshylaryn qansha merzimge saylaytynyn ózderi sheshedi. Al bir merzim bes jyl bolyp bekitildi. Aymaq basshylyghyna jasy otyzdan asqan jәne ózge elding azamattyghynda bolmaghan jandar týse alady.

Aymaq basshysy ózge jerden qarjy tabu mýmkindigi bar júmysta istey almaydy. Oghan sheteldik kompaniyalardyng qúramyna kiruge de tyiym salynady. Búryn aimaq basshylaryn jemqorlyq faktileri nemese kózqarastar janjaldary boyynsha alyp tastasa, endi Putin kez kelgen sebeppen alyp tastaugha qúqyq aldy. Sonymen qatar zang boyynsha aimaq basshysy ózge elding azamattyghyn alsa ne ózge elde úzaq uaqyt bolsa ony óz qyzmetinen Resey Federasiyasynyng preziydenti alyp tastamaq.

Jana zang boyynsha endi aimaqtaghy atqarushy biylikti "Ýkimet" dep ataydy. Búghan deyin ol respublikalardaghy tituldy últtyng tiline say atalghan edi. Al endi onyng barlyghyna tyiym salynyp, bir ghana termin tandalyp alyndy. Búl sol respublikadaghy tituldy últtardyng qúqyghyn eskermeu jәne óreskel búzu degen sóz. Qújat osylaysha qol qoyylghan kýnnen bastap óz kýshine endi.

Qújatqa qarap, Putin federasiyany sóz jýzinde qaldyryp, is jýzinde unitarly el jasaugha tyrysyp jatqanyn týsinuge bolady. Konstitusiyany ózgertu arqyly Putin Resey aumaghynyng bólinuine tyiym saldy jәne qúramyndaghy respublikalardyng referendum arqyly shyghuy mýmkin emestigin kórsetti.

Ka Myrza

Abai.kz

13 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377