Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 6090 1 pikir 25 Jeltoqsan, 2021 saghat 00:30

Múghalim agha. Múghal Qúbashev!

Ústazdyng úlaghatty taghdyry

Múghal... Múghalim agha. Múghal Qúbashev!..

Toqsan jylgha juyq ghúmyryndaghy  býkil sanaly tirligi mektepke, balagha bilim beru isine arnalghan ústazdyng azan shaqyrylyp qoyylghan esimining ózi de osy bir múghalim atty qasiyetti úghymdy aighaqtap túrghanday.

«Ózim ótken ótkelder» kitabynda ústaz aghanyng ózi aghynan jarylyp aitqanday, Aqtóbe ónirindegi tarihy sonau Jibek joly zamanynan beri aty mәlim, jәrmenkeli sauda ortalyghy, kezinde sauat ashudyng alghashqy medirese-mektepteri bolghan Temir qalasynyng orta mektebin ozat tәmamdaghan ony, armanshyl shәkirt balany  arman qanaty Almatygha  jeteleydi. Maqsaty ústazdyq jogharghy bilim alyp, múghalim bolu edi. Adam oi-sanasyna ziyaly ómirshendikti daryta biletin úlaghatty túlghagha degen ynta qúrmeti  jas talapkerge qanat bitirdi.  Búl  qyrqynshy jyldardyng sony bolatyn. Últymyzdyng talay ardaqty perzentterine bilim nәrin bergen Abay atyndaghy qazaq pedagogika institutynyng qasiyetti shanyraghy alys auyldan kelgen mektep týlegin jatsynbady. Qabyldau synaqtarynan oza shauyp, sýrinbey ótken ol qazaq  tili jәne әdebiyeti fakulitetining studenti atandy. Mine, ózining bolmysyna, jýregine sonau jastyq shaq kezinen úyalaghan múghalimdik úlaghatynyng shyraghy alghash osylay jaghylghan bolatyn. Úly Múhtarday alyptyng Abay ómiri men shygharmashylyghyna arnalghan tereng maghyna men oy parasatqa toly ghajayyp  dәristerin nemese әdebiyetting әraluan janrynan irgeli ilim men tanym taghylymyn darytqan Mәlik Ghabdulliyn, Temirghaly Núrtaziyn, Qajym Júmaliyevterding leksiyalaryn tyndau, ana tilining týpsiz qúdiretin úghyndyrghan ataqty týrkitanushy Sәrsen Amanjolovtan, kórnekti tiltanushy professor Mәulen Balaqaevtan sabaq alu  til men әdebiyet salasynyng bolashaq ústaz mamanyn bilimning de ýlken әlemining aidynyna qaray yntalandyra týsti. Institut qabyrghasynda Sәbit Múqanov pen Qanysh Sәtbaev syndy alyptardyng maghynaly әngime-dәristerin de sanasyna qúya bildi. Osynday alyp ta aituly ghúlamalardyng sarqylmas ghylymy qazynasy men biliminen nәr alghan, institutty ýzdik bitirip, ústazdyq ómirge joldama alghan onyng aldynda shәkirtti mektep qabyrghasynda bilimge bauludyng qiyn da qily júmystary kýtip túrdy.

Qyryq jyldan astam uaqyt ózin mektep ómirimen taghdyrlastyrghan ústaz Múghal Otaralytegi qarapayym múghalimnen audandyq oqu bólimining basshysy lauazymyna deyinge joldardan ótti. Sol ótken jyldardyng әrbir kezenderinde óz bolmysynyng biyik te ziyaly qasiyet-ónegesin bilim beru isine adal da minsiz júmsay bildi. Al mamandyghy boyynsha pedagogtik qyzmetin oghan mektepten emes,  uchiliyshede orta bilimdi ústaz-mamandardy dayarlaudan bastaugha tura keldi. Qazaqstannyng Ózbekstanmen elaralyq kelisimining negizinde Joghary bilim ministrligining arnayy joldamasymen Qaraqalpaqstandaghy Hojeli pedagogikalyq uchiliyshesine múghalim bolyp keldi.

Mektep shәkirtine bilim beretin bastauysh synyptar múghalimin ústazdyqqa sheber bauludyng dәrisin jýrgizu jas maman Qúbashevqa pedagogikalyq teoriya men tәjiriybeni úshtastyra biluding әdistemesin jetik mengerip alugha ýlken septigin tiygizdi. Búdan songhy jyldarda Aqtóbe oblysynyng Temir jәne Bayghanin audandaryndaghy ústazdyq qyzmetinde osy alghashqy qadamynda alghan paydaly tәjiriybening ómirshendigi kóp úzamay óz jemisin bere bastady.

Orda búzar otyzgha tolar-tolmas jasta audan basshylyghy mekteptegi bilim beru jýiesin úiymdastyru isine belsene kirisken jas kadrge senim artyp mektep diyrektory etip, kóp úzamay audandyq bilim basqarmasynyng mengerushisi qyzmetine taghayyndaydy. Eki jyldyq múghalimder institutyn bitirgen bastauysh jәne orta bilim berude aghartushylyq tәjiriybeni mol jinaqtaghan kóptegen mamandardyng ornyn basatyn joghary bilimdi jas ústazdardy pedagogikalyq jauapty qyzmetterge zamanauy túrghydan keninen jәne batyl iske tartu júmysyn qolgha alghan ol úiymdastyrushylyq qabiletimen nazargha ilikti. Negizinen mal sharuashylyghymen ainalysatyn, bir qiyry men bir qiyrynyng arasy jýzdegen shaqyrym bolatyn Bayghanin audanyndaghy eldi mekenderde issaparda aptalap jýrip, kónerip tozghy jetken mektepterding ahualyn óz kózimen kórgen oqu isining basshysy әri audandyq komiytetting buro mýshesi búlardy janalaudyng shúghyl sharalaryn kýn tәrtibine qoyyp, ózi úsynghan  ózekti mәsele sheshimin tapqansha jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymedi. Bilim beruding bastapqy tabaldyryghy auyl mektepterinen bastalatynyn asqan kóregendikpen dәleldey bildi. Qazaq últynyng bolashaghy – auyl, auyl balalary ekenin bir sәtke de oiynan shygharmady. Isker de bilgir jetekshi pedagogikalyq júmystardy der kezinde jolgha qoya otyryp. mektepterding materialdyq-tehnikalyq bazasyn nyghaytudy da jedeldetip qolgha ady, múghalimderding túrmys-tirshiligin jaqsartu mәselelerin de úmytpady. Sonday-aq ol әrbir mektep bitirushining alatyn bilim sapasynyng jaqsy jәne joghary dengeyde boluyn ýnemi qadaghalaudy tabandylyqpen jýzege asyra bildi. Basshy retinde qaramaghyndaghy núsqaushy, әdiskerlerding basty júmysy ýnemi jayly da jyly kabiynette otyruy emes, mekteptegi bilim beru ahualyn tikeley baqylap, tamyrshyday dәl basyp bilip otyru degen qaghidany kóp jyldar boyy ústandy. Shәkirtterining oblystyq, respublikalyq, kerek deseniz, sol kezdegi odaqtyq pәndik olimpiadalargha qatysu dengeyi arqyly da audan mektepterining bilim beru isindegi dengey dәrejesin anyqtap otyrudy da  ózining búljymas paryzy dep sanay bilgen Qúbashevtyng ónegesi onyng qyzmettik qana emes, azamattyq biyik belsendilgin de kórsete bilgeni anyq. Auyl mektebin tәmamdap, jogharghy oqu ornyna týsken әrbir mektep týlegining artynda tirek bolyp oghan tәlim bergen ústazy túrghanyn aldymen ol sezine bildi desek te artyq emes bolar. Shәkirtke bilim men ziyaly ónege tәrbie ýlgisi bolyp daryghan ústaz úlaghatynyng jemisi de osy bolsa kerek-ti!..

Ádette, kez kelgen túlghanyng marapat-madaghy óz isine shynayy berilgen ónegesimen, qoghamgha tiygizgen paydasymen ólshemdeletini ras bolsa, Múghal Qúbashevtay el azamatynyn, naghyz aghartushy, bilimger ústazdyng eng basty marapaty 1965 jyly Qazaq KSR Oqu ministrligining búiryghymen alghan «Halyq aghartu isining ýzdigi» belgisi de emes, oghan berilgen Úly Otan soghysynyng enbek ardageri degen ataghy, Úly Otan soghysynyng enbek ardageri, Úly Jenisting 50, 60, 65, 70 jyldyghyna arnalghan merekelik medalidar bolar-au degen oidamyn. Óitkeni qarshadayynan eki jasynda sheshesinen, kolhozda qoy fermasynyng mengerushisi bolghan tóniregine jetim-jesirlerdi jinap, solargha júmys tauyp berip, asa qamqorlyq jasaghan abzal jannan, әkesi Qúbashtan on jasynda aiyrylghan bala Múghal tyldaghy sol qiyn jyldarda soghys auyrtpalyghyn ýlkendermen qatar kótergen edi. Taldyrmashtau boyyna shaq kelmeytin, tәuilikting kýn-týn degen mezgilimen sanaspas auyr júmystar belin qayystyrsa da ol asqan shydamdylyq tanytty. Qiyndyqpen betpe-bet ústasyp, tózimdi bolugha shyndaldy. Ómir ony erte eseytti, tabandy kýresker bolugha baulydy.

Al shyntuaytyna kelgende Múghal aghanyng eng basty ómirlik marapaty da baqyty – 2018 jylghy 31 tamyzda jaryq dýniyening songhy sәulesi janarynan sóngenshe ózi ayalap ósirgen úl-qyzdary, ystyq janúyasy, ómirlik  jary Úlbiybi bolghan edi.

Azamattyq ruhy biyik, úlaghatty enbegin tughan elining keshegisi men býginine ólsheusiz eleuli enbek etken, bolashaghyna asqaq ta jigerli senimmen qaraghan últ perzenti, biylghy jylghy jiyrma birinshi jeltoqsanda tughanyna torqaly toqsan jyl bolghan ústaz, esimi bas әriptermen jazyluy tiyis  MÚGhALIMGE myng taghzym!

Mәdy Ayymbetov,

jazushy, Halyqaralyq alash syilyghynyng iyegeri

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5343