Býkil qazaqstandyq latyn jazuy ómirge kele me?

Biz Tәuelsiz elmiz. Tәuelsiz elding eshkim ne syrttan, ne ishten aralasugha qaqy joq jazylmaghan zany – tarihy ata tek jazylymy, jergilikti últtyng avtohondyghyn tanytatyn jer-su ataulary jәne tili men dinine qaramay barsha túrghyndaryna ortaq últtyq jazuy. Osynyng songhy ekeui halqymyzdy ekige jaryp otyr. Jәne búrynghy metropoliyagha (Kremlige) jaltaqtau biylik tarapynan tyiylmay keledi.

Jer-su ataulary jәne barshagha ortaq últtyq jazu tek qazaqqa qana kerek pe? Joq! Óz otanym – Egemen Qazaqstan dep tanyghandargha da kerek. Qazaqtyng 28 әrpi 42-ge ainalyp, jazuqúldyq pen әripqúldyqty bastan keshtik. Endi odan arylayyq desek, Resey qyr kórsetip, ishimizdegi besinshi koloniyasyn iske qosty.

Latyn negizdi Jana jazugha barsha qazaqstandyqtar kóshui kerek. Odan tek qazaq әlipbiyin bólip alyp, ala qoydy bóle qyrqugha bolmaydy. Biz Abai.kz, osy mәsele jayynda kóptegen maqalalardy jazdyq. Alghash bolyp Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng basshysy Úlyqbek Esdәulet aghamyz: «Orys әlipbiyin qoldanyp kelgen barsha qazaqstandyqtar latyn jazuyna kóshu kerek», - degen saliqaly oy aitty. Qazir bizding respublikada qazaqtan ózge orys әlipbiyin qoldanytyn 4 diasporanyng mektebi men ókilderi bar. Olar: orys, ózbek, úighyr men tәjik. Qalghan jasandy diasporalyq qúqyghy joq 130 últ tek orys әlipbiyin tól jazuym dep tanidy.

Latyn jazuyna qazaqpen birge últtyq mektebi bar orys, ózbek, úighyr men tәjikterde kóshuge tiyis. Búghan qatysty 42 әriptik jalpy últtyq latyn núsqasyn úsynghan avtorlar men újymdyq jobalar ómirge keldi. Olar bir últ bir QWERTY degen konsepsiya úsyndy. Búny ne deputattar korpusy, ne biylik kerek etpey otyr. Barsha últtyng basyn qostyq dep keude keretin Assambleya da búghan qúlyq tanytpay, ólenin aityp, búrala biyleuden jalyqpauda.

Qazir qazaq tilshileri q-q, v-b, w-u, e-e, r-r, t-t, y-y, u-ú, i-i, o-o, p-p, a-a, s-s, d-d, g-g, k-k, l-l, z-z, n-n jәne m-m syndy 20 әripterdi naqtylap aldy. 8 әrip tónireginde dau әli óristeude. Olar: ә, n, gh, ý, ó, sh, j jәne y әripteri. Osy ә, n, gh, ý, ó, sh, j jәne y syndy әripterdi QWERTY-lik qazaq tilining әri orpoefiyalyq, әri orfografiyalyq tabighatyn, syr-symbatyn esh búzbaytyn ә-ae, n-ng/nx, gh-h, ý-ue, ó-oe, sh-c, j-zh jәne iy-j dep jazu jayly aqylgha qonymdy júrt birden qúptaghan úsynystar aityldy.

Erbol Tileshov toby úsynghan júrt jyly qabyldaghan ә-ae, ý-ue jәne ó-oe boyynsha Sәbiz-Saebiz dep jazyluyn bilmegen adam ózinshe saebiz dep oryssha oqiynyn bile túra, orys tildi bir qujaq neme RF aitaqtauymen aidy aspangha shygharyp, kórshi últtyng TMD әlemine keng taraghan «zb» degen boqtyq sózine ónin ainaldyruy dýniyeni tónkerip ketti. Qazaqshasy shamaly biyliktegiler jyndanyp kete jazdady. Osylaysha Elbasymyz 2017 jyly kótergen últtyq tól dybystardy QWERTY-lik «bir dybys – eki әripke» negizdeu konsepsiyasynan qazaqty bas tartugha mәjbýrledi. Búl endi «bilgen han aqymaq pa, bilmegen qarasha aqymaq pa-nyn» keri.

Nege Elbasymyz osy qiytúrqy mәselening artynda kim túrghanyn tekserip, ózining QWERTY-lik «bir dybys – eki әripke» negizdeu konsepsiyasynan qazaqty bas tartugha mәjbýrlegender kimder ekenin qolgha almay otyr?

Nege qazaqtyng latyn negizindegi «Qazaqstandyq tól jazu» iydeyasy jerge túnshyqty. Nege qazaq jerinde jeke jazugha ie bolyp otyrghan orys, úighyr, ózbek pen tәjik ýshin olargha ortaq 42 әriptik әlipby úsynbaymyz? Álde, eski әdetpen orystan qorqamyz ba?

Negizi biz jogharyda sóz etken 20 әipten bólek qazaq әlipbiyine kirmeytin orystyq, úighyrlyq, ózbektik jәne tәjiktik v-v, f-f, h-x әripterining basy ashyq. Osylaysha, últtyq latyngha tәn 42 әripting 31-ning basy basy býtin ashylady. Qalghan h (ózbek pen tәjik ýshin), yo, y, s, sh, , e, ya, ch, i jәne yu siyaqty 11 әripting 10-yn orystyng N.F.Yakovlev latyn әlipbiyin jetildirip júrtqa úsynugha tiyispiz. Búl baghytta orystildi tilshi qandastarymyz óz ýlesterin eselep, qosady dep senemiz. Qazir olar ana tilin shala bilgendikten últtyq latyn jazuyna qatysty bәrinen shettep qalyp otyr. Búl ýrdis «latyn jazuy e qazaq tildiler ýshin eken ghoy?!» degen oidaghy basqa orystildi qandastarmyzgha da tәn. Eger jalpyúlttyq latyn jazuy qolgha alynsa, olar búl mәseleden esh tys qalaydy.

Bir tildi orystildiler, ana tilimen qosa, ne qazaq, ne orys tilin ghana mengergen  qos tildi sany 25-100 myng arasyndaghy últttar jәne ýsh tildi jete mengergen úighyr, ózbek jәne tәjik tildiler ýshin ortaq әlipby qalyptastyru kýn tәrtibinde túr. Qazaqstandy ótirikten-ótirik 130 últ pen úlysqa bólmey, bir tildi, qos tildi jәne ýsh tildi otandastarymyzdy tól últtyq jazugha beyimdelgen jalpygha ortaq qazaqstandyq latyn jazuyna kóshiruimiz kerek. Óitkeni, Qazaqstanda tek bir jazu – bir últ iydeyasy ýstemdik qúrugha tiyis.

Elbasymyzdyng 2017 jyly alashqa ruhany sauyn aitqan atatýriktik QWERTY-lik «bir dybys – eki әripke» negizdeu konsepsiyasynan qazaqty bas tartugha mәjbýrlegen orynsyz dúrys pighyldaghy túnghysh núsqany jetildirmey jelkesin ýzgender jauapqa tartylugha tiyis. Búl núsqanyng jalpy últtyq h (ózbek pen tәjik ýshin), yo, y, s, sh, , e, ya, ch, i jәne yu siyaqty 11 әriptik qazaqstandyq әlipbiyge ainaluynan qoryqqan, әri Elbasymyzdyng kórgen iydeyasynan qoryqqan RF barlauy aldymyzdy orap ketti. Sonyng nәtiyjesinde әli kýnge Sәbiz-Saebiz bolyp jýrmiz. Túnghysh núsqany әueli býkilqazaqtyq, odan keyin sonyng negizinde jalpyqazaqstandyq әlipbiyge ainaldyrmay esh algha baspaymyz. Bir toyda eki qalyndyq bolmaydy. Tәuelsiz elge bir ghana jazu qajet.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz