Keshegi totalitarlyq sayasat túsynda el-júrtymyzdyng ruhany tarihy, jer-su ataulary halyqpen sanaspay jappay ózgertilgeni barshamyzgha ayan. Osy jýie bizding últtyq onomastikamyzdyng ózindik bolmysyna, últtyq ereksheligi men toponimikalyq jýiesine keri әserin tiygizdi. Onyng naqty aighaghy - oblysymyzdyng ortalyghy Oral qalasyndaghy Krestiyanskaya, Urdinskaya, Popovich, Pionerskaya, Korotkaya, Krymskaya, Krasnaya, Kavkazskaya, Krasnodarskaya kóshelerining ataulary men audandarymyzdaghy Usihino, Makarovo, Pokatilovka, Fedorovka, Yanaykino, Belugino, Pavlovo, Berezovka siyaqty eldi mekender. Dәl osy tektes ataulardyng bizding últtyq bolmysymyzgha qanday qatysy bar ekendigi әrkimdi oilantary haq. Sebebi eldi meken, kóshe, alang attarynan tәuelsiz memleket ekendigimiz kórinip túruy tiyis, óitkeni tәuelsiz memleketting birden-bir belgisi últtyq qúndylyqtarymyz bolyp sanalady. Sonymen qatar qalamyzdaghy Svetlaya, Ohrannaya, Profsongznaya, Monetnaya, Verhnyaya ataularyn iyemdengen kósheler mәn-maghynasyz, toponimikalyq jýktemesi joq kósheler retinde qalanyng onomastikalyq kelbetin búzyp túrghandyghy jasyryn emes. Eldi mekender, kósheler, jer-su ataulary - tәuelsiz memleketimizding bir belgisi, últtyq nyshany, yaghny tarihymyzdyng bir bólshegi bolugha tiyis.
Qazaqtyng últtyq bolmysyn, belgili bir dәuirding tarihyn toponimderding shyghu tarihyna qarap bile alamyz. Songhy jyldary Batys Qazaqstan oblysy boyynsha birtalay auyl-aymaqtargha egemendigimizge say ataular berilip, keybir maghynasy joyylghan geografiyalyq nysandar men kóshelerdin, bilim ordalarynyng ataulary tәuelsizdik talabyna say ózgertildi. Býgingi tanda Elbasymyzdyng Tilding tól zandylyghyn búzyp túrghan ataulardy ózgertu qajet degen qaghidasyn basshylyqqa ala otyryp, aityluy, jazyluy búrmalanghan ataulardy óz ana tilimizding zandylyghyna sәikestendiru júmystary jýrgizilip keledi.
Kez kelgen ónirdin, ólkening jeri men suynyng atauynan tereng maghyna men qúpiya syrdy angharugha bolady. Bizding Aqjayyq ónirindegi jer-su ataularynyng basym bóligi ana tilimizding bayyrghy sózderinen qoyylghan. Kóptegen eldi meken ataulary qat-qabat tarihpen tyghyz baylanysty, yaghny bizding ónirding ataulary oblystyng tarihynan syr shertip túrady, әr jerding aty ózining zatyna say qoyylghan. Sondyqtan jer-su ataulary aishyqty bolyp keledi.
Biylghy jyly Aqjayyq, Shynghyrlau, Zelenov audandarynyng birqatar eldi mekenderining ataulary ózgertildi. Mysaly: Boldyrev - Ýshtóbe, Pravda - Úrysay, Balagan - Janatan, Stepnoy - Órken, Chernoyarov - Qarajar bolyp ózgertildi. Bir ghana Aqjayyq audanyn mysal retinde alar bolsaq, Jayyqty jaghalay ornalasqan eldi meken ataulary - Kalmykovo, Kotelinikovo, Antonovo, Krasnye yary, Harikino siyaqty otarlau túsynda ornyqqan ataulardan arylyp, últtyq kelbetimizge say Alma­ly, Atameken, Tompaq, Shabdarjap atau­laryn iyemdendi. Degenmen, barlyghy kónildegi­dey deuge әli erterek, Bórli, Terekti, Zele­nov, Tasqala audandarynda, qala aumaghyndaghy 14 auyldyq kentte uaqyt talabyna say retteuge zәru ataular barshylyq. Búl ataular da kóp keshikpey tól tarihy ataularyn qayta iyemdeneri sózsiz.
«Qazaqstan Respublikasynyng әkim­shilik-aumaqtyq qúrylysy turaly» Zanynda atqarushy jәne ókilettik biylikting tómennen jogharygha deyingi mindetteri aiqyn kórsetilgen. Alayda qay dengeyge bolmasyn biylik óz ókilettigin sol atauy ózgertiluge tiyisti jerlerdegi halyqtyng pikirimen sanasyp qana jýzege asyrady delingen, yaghny osy sharalardyng bastauyn­da halyq túr degen sóz. Mine, osy zang negizindegi basymdyqty bizding oblystyng onomastikalyq kartasynan anyq kóruge bolady. Bayyrghy jergilikti últ ókilderinen túratyn audandarda búl mәsele týbegeyli rettele keldi jәne olardyng sheshiluine esh kedergi bolghan da emes. Óitkeni onomastika mәselesi - qoghamnyng tolghaqty mәselelerining biri. Degenmen, búl jerde taghy bir biz eskere bermeytin mәsele bar. Mәselen, elimizding soltýstik ónirlerinde keybir eldi meken túrghyndarynyng deni ózge últ ókilderi bop keledi ghoy. Olardyng ózderi ýirenisip qalghan, qala berdi, kelmeske ketken kenestik jýieni eske salsa da óz tughan tilderinde atalyp, dybystalatyn ataudan ajyraghysy kelmeytini aidan anyq. (Pavlodar men Petropavl ataularyna qatysty daudy eske týsiriniz). Osy jaghy bolashaqta dýniyege keler «Últtyq onomastika turaly» Zanda eskerilse eken.
Onomastikanyng kelesi bir ózekti túsy - antroponimika. Osy mәsele boyynsha adam aty-jónderining qújatta jazyluyn qamtamasyz etu maqsatynda oblys mektepterinde «Qazaqy dәstýrge say qújat aldyng ba?» taqyrybynda aksiya ótkizilu dәstýrge ainaldy. Aksiyanyng maqsaty - «Últy qazaq azamattarynyng tegi men әkesining atyn bir retke keltiru» turaly Preziydent Jarlyghyn nasihattau. Mәselen orystyng «a» qosymshasynyng qazaq esim­derine jalghanuy qújatta da kórinis taba bastaghanyna talay jyl boldy. Mysaly: Janara, Aseliya, Ayguliya, Gýlnara jәne t.b. Sóitip, últtyq esimder óz mazmúnynan, shyrayynan aiyryla bastady. Osy ýrdisten jastardy alshaqtatu, qauipti qúbylysqa ainalmauyn qamtamasyz etu jәne kenes dәuirinen kele jatqan tegimizdegi -ov, -ev, -iyn, -ichterden aryludy nasihattauda búl aksiyanyng mәni zor.
Oblystaghy eldi mekenderdin, geogra­fiyalyq nysandardyng (obekti­lerdin), mәdeny mekemeler men oqu oryndarynyn, kóshelerding ataularyna jәne kórneki aqparattardyng mazmúnyna birqatar audandar men Oral qalasy túrghyndarymen monitoring jýrgizilip, jýrgizilgen zertteu júmystary boyynsha saraptamalyq materialdar jinaqtalyp shygharyldy. Sonymen qatar Batys Qazaqstan oblysynda­ghy auyldyq okrugter men kentter, ózge de eldi mekender ataularynyng jәne olardyng orys tilindegi transkripsiyasynyng anyqtamalyghy baspadan shygharyldy.
Mine, saralanghan osy mәselelerdi retteu «Onomastika turaly Zan» qabyldap, Qazaqstan Respublikasynyng «Til turaly Zanyna» ózgerister engizudi qajet etedi. Óitkeni onomastika mәselesi - el tәuelsizdigining ruhany kózi, el ensesin kóteretin sayasy mәni bar mәsele. Naghyz tәuelsiz el bolghan uaqytta til mәselesine qalay bolsa solay qarau últymyzgha syn. Osyghan oray әlem moyyndaghan myna bir qaghidany ústanuymyz qajet, ol tәuelsiz elding tәuelsiz tili boluy tiyis degen qaghida.
Sondyqtan ghasyrlar qoynauynan synyn búzbay quatyn kemitpey, әri men nәrin joghaltpay taza da kórkem kelbetimen jetken últtyq qúndylyqtarymyzdy bolashaq úrpaqqa jetkizu barlyq til janashyrlarynyng paryzy.
Bizding maqsatymyz - tәuelsiz memleketimizding sipatyn bildiretin, últtyq tarihymyzdy aishyqtaytyn ataular ar­qy­ly últtyq onomastikalyq kenistikti qalyptastyru, bir sózben aitqanda, úrpaqty últ­tyq ruhta tәrbiyeleu jastardyng sanasynda eldik pen erlik dәstýrlerin qalyptastyru bolmaq. Óitkeni Batys Qazaqstan jeri - dәstýrge bay, tarihy ónegege, syrgha, shejirege toly ónir.
Sonymen, jer-su ataulary - ghajayyp tariyh. Osy orayda «Ádet-ghúryptyng qaymaghy búzylmaghan qazaqtarda ómirding bir salasyn qamtityn tarihy oqighalarmen baylanys­ty eldi meken, jer-su ataulary men adam attarynyng atadan balagha jalghasyp jatatyn jaqsy dәstýr bar» degen Sh.Uәlihanovtyng pikiri oigha oralady. Olay bolsa, osy dәstýrdi jalghastyru, ony úrpaq qajetine jaratu baghytynda júmyla enbek eteyik.
Ózim sýiip oqityn «Ana tili» gazetining betinen osy onomastika taqyrybynda jazylghan әr ónirdegi әriptesterimning maqalalaryn ýzbey oqyp otyramyn. Bayqap otyrsaq, onomastika taqyrybynda qayta qaraudy qajet etetin, tolyqtyratyn tolghaqty mәseleler az emes eken. Oghan qosa tayauda atalghan basylymnyng «Ay saualy» atty jana aidarynan «Onomastika turaly Zang kerek pe?» degen saualdy kózim shaldy. Oghan oqyrmandardyng jappay jauap jazghanyn da oqydym. Demek, búl kýn tәrtibindegi taqyryp desek bolady.
Bir kezdegi eshkimning namysyna tiymey asa bir saqtyqpen jýrgizilgen tarihy ataularymyzdy qalpyna keltiru mәselesine endi býgingi kýnning kózimen qarauymyz qajet. Óitkeni seng qozghalyp, tong jibigen shaqta tól tarihymyz ben mәdeniyetimiz arqyly qazaq órkeniyetining kóshin ilgerilete alsaq, kelesi úrpaqqa jarqyn jýzben qaray alarymyz anyq.

Gýlnәr JÁRDEMQYZY,
Batys Qazaqstan oblysy
Tilderdi damytu basqarmasy
onomastikalyq júmys jәne
kórneki aqparattardy
baqylau bólimining qyzmetkeri

«Ana tili» gazeti