Jeksenbi, 14 Tamyz 2022
Alashorda 4833 6 pikir 30 Jeltoqsan, 2021 saghat 18:12

Últ ziyalylary úrpaq tәrbiyesi turaly ne dedi?

Últ ziyalylarynyng balalardy erte damytu tújyrymdary

Qazaq halqy bala tәrbiyesine erekshe kónil bólgen. Bala qamyn erte jastan bastap oilau, bala tәrbiyesine asa mәn beru bilimdi jәne tәrbiyeli úrpaqty qalyptastyrady. Qazaq halqynyng bala tәrbiyesine erekshe mәn bergendigi talantty jandardyng kóptep qalyptasuyna jol ashsa kerek-ti.

Qazirgi jahandanu qarqyny ýdegen uaqytta bala tәrbiyesine qatysty últtyq ústanymdardyng osaldau bolyp túrghany da shyndyq. Últ ústazy atanghan Ahmet Baytúrsynúlynyng «Balany úlsha tәrbiyeleseng – úl bolmaqshy, qúlsha tәrbiyeleseng – qúl bolmaqshy»,-degen danalyghy da bar.  Ata-babalarymyz óskeleng úrpaq tәrbiyesine erekshe kónil bólip, últtyng bolashaghy retinde baghalaghan.

Bala tәrbiyesine erte jastan mәn beru arqyly túlghalanu prosesi qarqyndy jýredi. Sondyqtan da, halqymyz enbeksýigishtik, qiynshylyqqa tóze bilu, el namysyn qorghau, ata tegin bilu, sózdi qasterleu, tapqyrlyq pen alghyrlyq, salt-dәstýrdi búzbau, jasy ýlkendi syilau, kishilerge qamqorlyq kórsetu syndy qúndylyqtardy bala boyyne erte jastan sinirdi.

Qazaq jerinde bolghan sayahatshylar, zertteushiler qazaq halqynyng túrmysy men salt-dәstýrlerine qyzyghushylyq tanytyp, bala tәrbiyesine qatysty óz zertteulerinde manyzdy jazbalar qaldyrghan.

Mәselen, 1865 jyly jaryqqa shyqqan L.Meyerding «Materialy dlya geografiy y statistiky Rossii. Kirgizksaya  stepi Orenburgskogo vedomostva» enbeginde orys ghalymy N.Ya. Zeland qazaqtar turaly: «Qazaqtar sergek keng peyil. Jýzi jarqyn, meyirimdi. Tez qabyldaghysh, sabyrly. Jýike jýiesi myqty. Óitkeni, onyng barlyq oiy izgilikke, baqytqa negizdelgen. Adaldyq, uәdege túraqtylyq, qonaqjaylylyq, sana saulyghy, qiyndyq bógetterge tózimdilik erekshe kórinedi. Qataldyq pen kekshildik qazaq psihologiyasyna tәn emes, búl  halyq  óte beybitsýigish, oghan úzaqqa sozylghan qyrghiqabaqtyq jat»- dep joghary bagha bergen[1, 20].

Zerektik pen oishyldyqqa, tapqyrlyq pen batyrlyqqa baulu erte jastan bastalghan. Qazirgi tanda osy bir ózekti mәselege erekshe mәn beru kerek. Qorqynyshty  nәrselerdi estu, kóru (qatygezdikke toly oiyndar), ne bolmasa balany qorqytyp tәrbiyeleu balanyng tabighatyna qayshy nәrse. Jýike jýiesine syzat keltirip, oiy men sana saulyghyna ziyan keltiredi.

HH ghasyrdyng basynda últ ziyalylary N.Qúljanova, M.Júmabaev, A.Baytúrsynúly jәne J.Aymauytúly enbekterinde balany erte damytu mәseleleri men jeke túlgha tәrbiyesine qatysty tereng ghylymy oi-payymdaular aitylady. Nәzipa Qúljanova últtyq pedagogikanyn, onyng ishinde mektep jasyna deyingi balalardy tәrbiyeleu men oqytu salasynyng damuyna sýbeli ýles qosqan kórnekti pedagog.

N.Qúljanovanyng 1928 jyly Orynbordan basylyp shyqqan «Mektepten búrynghy tәrbiye» enbeginde balany erte jastan tәrbiyeleu joldary, balanyng jan-jaqty jetilui, anyq sóileui, qabiletin, beyimdiligin ashu turaly jazylghan. N.Qúljanovanyng osy enbegine arnayy qalam terbegen A.Baytúrsynúly bala tabighaty turaly bylay deydi: «Bala tabighaty neni sýiedi? Bala tabighatynyng sýietini: jýru, jýgiru, oinay jýre bir nәrseni shúqynyp istegen bolu. Balanyng oiyny qaysy, «júmysy» qaysy, aiyrugha bolmaydy. Oiyn ýstinde sóilesedi, talasady, tartysady: oiyn ýstindegi ónerleri oiynynan oiyn shygharady, neshe týrli oiynshyqtar jasaydy. Bala tәrbiyesindegi negizgi maqsat –  balanyng betin jasynan týzep, dúrys bilim, jaqsy әdet, kórkem minez, taza qylyq ýiretu» [2, 17]. Balanyng óz betimen qúmarynan shyghyp oinauyna jaghday jasau kerek. Talasyp-tartyssa ony kórkem minezben jendiruge әuestendiru qajet. Últ ústazy aitqan «dúrys bilim, jaqsy әdet, kórkem minez, taza qylyq ýiretu» ata-ananyng beynesinen bastau alady. Bala ata-anasynyng bolmysyn, beynesin qaytalaydy.

Halyq pedagogy N.Qúljanovanyng «Bala óne boyy erkin únatqan nәrselerin shúqylap otyryp, búrap syndyryp, mýshelep әbden tanyp, qayta salystyryp, sony ózi jasamaq. Hәm jasaydy da. Búl-balanyng taghy bir artyqsha qasiyeti, zerttep tanu qúmarlyghy. Búl – jan-jaqty jaynaghan dýniyeni tanyp, ózi de jasaugha kirisu ýshin jaratylystyng kókiregine әuelden qúighan qúmarlyghy, búl qasiyetin tanymaytyn nadandar «Tiyme!», «Syndyrasyn»,  «Shyqpa jyghylasyn»,  «Tasta, býldiresin», «Ýstindi bylghaydy», «Ári jýr, basymdy auyrtpa!» dep zarlaumen balanyng alayyn dep otyrghan qansha bilimin taghy da tamyryn qiyady»- [2,30] degen payymdarynyng  taghylymdyq maghynasy zor. Balagha qoyylatyn orynsyz shekteuler balanyng tabighy damuyn tejeydi. Jaltaq, qorqaq qasiyetterge jeteleydi. Nәzipa Qúljanova odan әri «Mektep jasyna tolmaghan bala ne ýirenedi?.... Áriyne, bala balabaqshasyz da, mektepsiz de ósip adam bolady ghoy. Biraq bala baqshanyng tәrbiyesin kórmegen bala kóp bilimnen, kóp jaqsy әdetterden  qúr qalady. Keyde sol bilimderge ómir boyy jete almaydy. Mektepke deyin bala oqymaydy deu –zor qate. Mektepten búryn ýirengen bilimderi keyin mektepte oqyp bilgenderinen  kóp artyq maghynaly bolady »- degen qorytyndylar jasaydy. [2,28].

Al, «Halqyma dep is qyldym» degen enbeginde mektepke deyingi balalardyng jas ereksheligine, bala tәrbiyesining ishinde, jan tәrbiyesine erekshe kónil bólingen. Ýsh jasar balanyng tanymdyq әreketterining tynymsyzdyghyn sipattay otyryp, «... ýsh jasardyng minezi, sózining týbi joq. Aytqandy tyndaugha tynymsyz, sózben jaghalas jýredi. Nәrsening bәrin bilgisi keledi. Tapqan zattarynyng bәrin oiyn qylady. Oiyn onyng tirshiligi. Tónirektegi nәrseden ózine qyzyqty ghana kózine týsip, yqylas tartady»-deydi. [3,68].  Balany erte damytuda jas ereksheligine, oiynnyng atqaratyn róline nazar audaru kerektigin tújyrymdaydy. Oiyn balanyng tirshiligi degen tújyrymnyng ýlken mәni bar. Oiyn arqyly bala kóptegen adamy qasiyetterdi óne boyynda qalyptastyrady.

Maghjan Júmabaev «Pedagogika» enbeginde: «Múhambet payghambar: «Sózdi әrbir adamnyn  aqylyna qaray sóile»-depti. Sol aitqanday, balagha tәrbiyeni ózining shamasyna, jaratylysyna qaray beru kerek. Jas bala jas bir shybyq, jas kýnde  qay týrde iyip tastasan, eseygende sol iyilgen kýnde qatyp qalmaq.Teris iyilip qalghan shybyqty artynan týzeymin desen, syndyryp alasyn. «Balany –  bastan» degen sózding mәnisi osy»,-dep atap kórsetedi. [4,145].   Osy aitylghan oilardyng astarynda qanshama maghyna jatyr. Qazirgi tanda, jahandanudyng qarqyny ýdegen uaqytta, ata-analardyng júmys basty bolyp, bala tәrbiyesimen qarqyndy ainalysuyna shamasy kelmegen uaqytta arbir ata-ananyng esinde bolar danalyq. Demek, balagha tәrbiyeni jaratylysyna say beru kerek.

M.Júmabaev balanyng qiyalynyn, oilauynyng damuynda oiynnyng atqaratyn róline erekshe mәn bergen. Balanyng oilauy turaly: «Adam oilau arqasynda  ghana zattarmen kórinisterding aralyghyndaghy baylamdy belgilep, olardy bar qylghan  sebepterin tabady. Keleshekte  olargha iye  bolatynyn oilap shygharady, keleshekti boljay alady. Qysqasy, oilay biletin  adam shyn maghynasymen adam», -degen. [4,111].   Balany erte jastan damytuda jan men denening dúrys qalyptasu joldarynyng últtyq negizderin ghylymy túrghyda  tújyrymdaydy.

Sonymen qatar, M.Júmabaevtyng ghylymy tújyrymdarynda balany erte jastan batyrlyqqa, batyldyqqa, tapqyrlyqqa  tәrbiyeleu joldaryn úsynady. «Pedagogika» enbeginde: «Balany qorqytpay er qylyp ósiru ýshin onyng denesin hәm janyn sau, berik qylyp tәrbie qylu kerek. Aldymen balany eshbir uaqytta qorqytpau kerek»- dep [4, 121], balany qorqytu, ýrkitu arqyly tәrbiyelemey meyirimdilikpen, tózimdilikpen, әsemdikpen tәrbiyeleu joldaryn úsynady. Búl mәsele qazirgi kýni de tym ózekti. Qazirgi tanda tehnikanyng qarqyndy damyghan zamanynda balagha týzu tәrbie beru isi  manyzdy. Teledidar aldynda balanyng úzaq otyruy (qanday mazmúndaghy sujetterdi kórip otyrghandyghyna erekshe mәn beru kerek), telefongha kóbirek qarap oiynmen әues boluy bala tәrbiyesine qauipti jaghdaylar. Meyirimge qanbaghan bala meyirimsiz bolady. Teledidar men telefon ata-ana meyirimin, tәrbiyesin bere almaydy. Qazirgi kýni jasóspirimder arasyndaghy qatygezdik týrlerining artuy da, nemese óz-ózine  qol júmsaudyng kóbengi de osy sebepterden bosa kerek-ti.

Búrynghy ata-әjelerding tәrbiyesi - bala tәrbiyesining altyn qazyghy. Jyr tyndap, ertegi tyndap ósken bala batyr bolghan. Búrynghy zamandarda adamdardyng barlyghy derlik batyrlyq qasiyetterdi iyelengendigining týp sebebi de osynda jatsa kerek-ti. Batyrlyq qasiyet mindetti týrde soghysta qana kórinbeydi. Sózinde, uәdesinde túru, eki sóilemeu, mәrttik, jomarttyq, qayyrymdylyq syndy ózge de adamy qasiyetter batyrlyqtyng belgisi.

Maghjan Júmabaev ertegining balanyng qiyalyna qanat bitirip, oilaugha, sóileuge әserining zor ekendigin jaza kelip, «Jan túrmysy órkendeu ýshin, yaghny oiy, aqyly keneyip, qúlqy týzelip, tili bay ýshin jas balagha ertegi tym qymbat nәrse. Bala ertegini jan-tәnimen tyndaydy»-dep oy týiindeydi. [4, 95].

Sonymen, qazaq halqy ata-әje, әke-ana instituttary arqyly bala tәrbiyesine erekshe kónil bólip,  balanyng dúrys jetiluine qamqorlyq jasaghan. Osy bir ózekti mәsele ghasyrlardan ghasyrlargha jalghasty. Tek qana  bodandyq búghauynda bolghan uaqytta últtyq tәrbiyege syzat týsti. Halqynyng janyn týsingen ziyalylar balany erte jastan damytu mәselelerine erekshe nazar audara bastady. HH ghasyrdyng basyndaghy Últ ziyalylarynyng ghylymy zertteulerinde erte damytu arqyly balanyng jeke túlgha bolyp qalyptasatyndyghy aiqyn dәleldendi. Olardyng  balany erte damytu turaly zertteu qorytyndylary býgingi uaqytta da ózekti. Erte damytu dep balanyng tughannan bastap mektepke barghangha deyingi damuyn aitamyz.

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Qasym-Jomart  Toqaevtyng 2020 jylghy 27 mamyrda Qazaqstan Respublikasy Preziydentining janyndaghy Últtyq qoghamdyq senim kenesining ýshinshi otyrysynda bergen tapsyrmasyn iske asyru maqsatynda 2021 jylghy 15 nauryzdaghy QR Ýkimetining №137 qaulysymen «Mektepke deyingi tәrbiyeleu men oqytudy damytu» modeli bekitildi. Modeliding  25-tarmaghynda «Tәrbiyeleu men damytu erte balalyq shaqtan bastalady, búl ghylymy tújyrymdarmen dәleldengen. Balalardy tәrbiyeleude otbasyndaghy jayly jaghday, ata-analardyng moralidyq qasiyetteri zor manyzgha iye. Sondyqtan, balalardy damytu men tәrbiyeleu ýshin otbasy men mektepke deyingi úiymnyng kýsh-jigerin biriktiru qajet»-dep atap kórsetiledi. Sonymen qatar, 26-tarmaqta «Birge oinau daghdylaryn, enbek әreketi daghdylaryn, tazalyqty, tәrtiptilikti, úiymshyldyqty, oilaudy, qabyldaudy, suret saludy jәne basqa daghdylardy mengertu oiyn nysanynda iske asugha tiyis. Oiyn – balanyng negizgi  әreketi jәne damytudyng negizgi qúraly»-dep tújyrymdalghan [5,8].

Balany erte damytu jeke túlghany qalyptastyrady. Kemel adam ózining ainalasyna, qoghamgha, odan qaldy kýlli adamzatqa izgilik әkelushi. Últtyng bolashaghy – tәrbiyeli әri bilimdi jastar. Ál-Faraby ghúlama jazyp ketkendey: «Adamgha eng birinshi bilim emes, tәrbie berilui kerek, tәrbiyesiz berilgen bilim adamzattyng – qas jauy»

Sarsembina Baqytkýl Quandyqqyzy

Paydalanylghan әdebiyetter:

  1. J.N.Sabirova M.Júmabaevtyng psihologiyalyq kózqarastary: Monografiya.-Atyrau, 2008.-125 b.
  2. N. Qúljanova Shygharmalary: (maqalar. ocherkter, pedagogikalyq oi-payymdar, audarmalar) – Almaty: «Ana tili» baspasy  JShS., 2014.-384 b.
  3. N. Qúljanova Halqyma dep is qyldym.-Almaty: Rauan, 1996.-268 b.
  4. M. Júmabaev Shygharmalary 2-tom: Almaty: Jazushy.2013.-376 b.
  5. Mektepke deyingi      tәrbiyeleu      men      oqytudy      damytu modeli /https://adilet.zan.kz/kaz/docs/P2100000137

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2282
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2051
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1735
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2788