Barys kýsh-quat simvoly!

Halyqaralyq kýntizbelik jyl boyynsha da, shyghystyq dәstýrli halyqtyq kýntizbelik bilim boyynsha da әrbir Jana jyldyng hayuandar әlemine tiyesili iyesi bar. Grigorian kýntizbesinde kelip jetken jetken, shyghys kýntizbesinde kýtip otyrghan Jana jylymyzdyng iyesi – BARYS! Dәstýrli kýntizbelik tanymymyzda 2022-2023 jyldary, odan keyin 2034-3035 jyldary qayta kelip, әr on eki jylda bizben qayta qauyshady.

Ár jyldyng óz ereksheligi, óz sipaty bar. Mýshel esebimen baylanysty anyzda manghaz týie 12 hayuangha denesinen ózderine únaghan mýshesin bólip bergen. Anyzdyng birinde týiening qúlaghyn – tyshqan, baqayyn – siyr, keudesin – barys, ernin – qoyan, moynyn – jylan, shudasyn – úlu, jalyn – jylqy, jonyn – qoy, bóksesin – meshin,  tódesin – tauyq, sanyn  – iyt, qúiryghyn – donyz iyemdengen. Al, anyzdyng ekinshi núsqasynda týiening qúlaghyn – tyshqan, baqayyn – siyr, tirsegin – barys, ernin – qoyan, shókkendegi órkeshin – úlu, kózin – jylan, tóbesin  – jylqy, tisin  – qoy, jýnin  – meshin, moynyn – tauyq, tabanyn – iyt, qúiryghyn  – donyz iyemdengen.

Anyzdyng bir núsqasynda barys týiening keudesin, ekinshi núsqasynda tirsegin iyemdenip, 12 mýshelding jiyntyghy týiening denesin ústap túrghan eken-mys.

On eki jyldyq jyl sanaugha qatysty halyq arasynda ólenmen taraghan júmbaq jelisi de týiening jyl jiyntyghyna qúralghan:

Júmbaq:

Bir kezde on eki hayuan basyn qúrap,

Barlyghy bir ornynan tapty túraq.

Adaly aramymen kezektesken.

Ózinen әrkimder jýr jasyn súrap.

Sheshui:

Ólenning úzyny bar, qysqasy bar,

Sózding de aita alatyn últasy bar.

Qaraghym, sen bilmeseng men aitayyn,

Týiede on eki jyldyng núsqasy bar.

Shyghys jәne qazaq halyqtarynyng dәstýrli tanymynda týie 12 jyldyq mýshelden, jyl sanaudan qúr qalmaghan, týie 12 jyldyq mýshelding jiyntyghy, 12 jyldyq jyl sanau jýiesining simvoldyq núsqasy. Al, «týie boyyna senip jyldan qúr qalypty» tanymy arqyly halqymyz balalardy shiraq, enbekqor bolugha tәrbiyelegen.

Qazaq halqynyng kýntizbelik biliminde «barys jyly» ózgerister aldyndaghy jayly, tynyshtyq jyly bolady dep kýtilgen. Halyq jylgha sipatty hayuanattardy tanudaghy halyqtyq bilimimen bergen. Barys ózining zoopsihologiyasynda qorshaghan әlemin kózimen baqylyp, barlap, dybyssyz aq iygeredi.

Kýieu tam kesenesi qabyrghasyndaghy barys beynesi. Manghystau etnografiyalyq ekspedisiyasynan.

Manghystaudyng qasiyetti jerlerinin, әuliyelik kulit nysanynyng biri, sәulet óneri eskertkishining biregey núsqasy Kýieu tam kesenesi (12-13 ghasyr) qabyrghasyna oiyp salynghan kókke úmtylghan barys beynesining aspan denesi aimen birge salynuy totemdik simvoldar men islamdyq simvoldardyng astasyp jatuynyng  dәleli. Jana tuylghan aidyng ózine jayly orynda shalqasynan tuylyp salynuy bayyrghy ata-babalarymyzdyng halyqtyq kýntizbelik bilimindegi barys jylynyng sipatyn tany biluinen de habar bergendey kórinedi.

Altyn Ordalyq Sarayshyq monetalarynda barys basynyng qayyrylyp nemese alysqa qaraghanday moynyn sozyp, ayaghyn kóterip, qozghalysta shekilui, әri aspan denelerimen birge shekilui  – olardyng kókke úmtyluyn, alyp kýsh iyesinin, tabighattaghy biyleushi kýsh ekendiginin, yaghny biylik atributy bolghandyghynyng belgisi.

Sarayshyq monetalaryndaghy barys beynesindegi totemdik simvoldar. Zeynolla Samashev qazbasy.

Erte týrkilik jәne ortaghasyrlyq kezende barystyn  simvoldyq mәnining joghary boluynyng týp-tamyry, arhiysemasy terende jatyr. Erte temir dәuirindegi saq taypalarynyng úghymynda qasiyetti ang sanalghanynyng zattay dәleli  – «Altyn Adam» kiyimindegi barys qúimalar! Barys beynesi Jetisu, Shyghys Qazaqstannyng jerleu oryndarynan tabylghan arheologiyalyq eskertkishterinde kóp kezdesedi.

Halyq úghymynda «qasiyetti» dep tanylghan «nysandargha» jan-januarlar әlemining «miftengen ókilderi», halyqtyng tirshilik qamy jýiesinen manyzdy oryn alghan januarlary da jatady. Qanatty aidahar beyneleri әlem halyqtaryna ortaq bolsa, qanatty pyraq, qanatty barys, jelmaya siyaqty mifologiyalyq beyneler qazaq halqynyng dәstýrli dýniyetanymdaghy kólikting erekshe bir kórinisi. Qanatty barys – tektilik, batyldyq, shapshandyq, alghyrlyq, tәkapparlyqtyng simvoly, baghzy zamannan tabighat pen adamnyng qamqorshysy, qas-qaghym sәtte qaharmanynyng qasynan tabylady, kózinen shashylghan ot jaudy shegindiredi! Qanatty barys osy ónirdi meken etken tau barysynyng qiyal-ghajayyptyq beynesi.

Qoja Ahmet Yasauy kesenesi qaqpa esigining sol jaq bólining toqpaqshasy, esik fragmenti.

Qoja Ahmet Yasauy kesenesining jamaghathana (Qazandyq) bólmesining eki jaqqa ashylatyn qaqpa esigine ornatylghan eki ong jaq, sol jaq qola toqpaqshasynyn  jogharghy topsasynda kózi janyp túrghan ýsh barystyng basy, al toqpaqshanyng ón boyyna «ósip-órkendeu simvoly» – qauyz ashqan qyzghaldaq beynesi oiyp týsirilgen.  Barys basy men qyzghaldaqtyng bir kompozisiyada beriluining ghúryptyq mәni zor.  Toqpaqshanyng jiyeginde ainala «Jeti jýz toqsan toghyzynshy (1396-97) Qúdaydan ghana ýmitti, miskin qúl ‘Izz  ad-din ibn Tadj ad-din al-Isagy jasady. Búl esik quanysh ýshin әrqashan qútty bolsyn, dostargha ashyq jәne dúshpangha jabyq bolsyn», - dep jazylghan. Qola toqpaqshanyng esikting ón boyyndaghy qyzghaldaqgýl órnegimen astasyp beriluining mәni ósip-órkendeu tanymynda jatyr.

Qoja Ahmet Yasauy kesenesine syigha tartylghan Ámir Temirding búiryghymen ‘Izz  ad-din ibn Tadj ad-din Isfahany jasaghan túghyrly qola shyraghdannyng birinde arystan basynyn,  aspaly qola shyraghdannyng birinde barys basynyng beynelenui alyp otty kýsh iyelerining simvoldyq mәnin aighaqtay týsedi.

Halqymyzdyng «barys tanymy» tabighat pen adam arasyndaghy baylanys, tabighatty dәstýrli iygeru tәjiriybesinen qalyptasqan.

Barys jyly halyqtyq úghymgha say tynyshtyq, jayly ózgerister jyly bolghay!

Ádebiyetter:
Qazaqtyng etnografiyalyq kategoriyalar, úghymdar men ataularynyng dәstýrli jýiesi. QRMOM ensiklopediyasy. 5 tomdyq. Ghylymy redaktor Núrsan Álimbay. – Almaty: Adam Damu Integrasiya, 2017. – 845 b.
Qoja Ahmet Yassauy kesenesi. /Qúrast. Á.Q.Muminov, M.B. Qoja, S.Mollaqanaghatúly, M.J.Sadyqbekov, J.M.Núrbekov. Óndelip tolyqtyrylghan 3-basylym. – Almaty: «Effekt», 2011. – 208 b.
Toyshanúly A. Týrik-monghol mifologiyasy. – Óskemen: Shyghys aqparat, 2016. – 298 b.
Samashev Z., Burnasheva R., Bazylhan N., Plahov V. Sarayshyq tiyndary. – Almaty, 2006. – 184 b.
Avtordyng etnografiyalyq ekspedisiya materialdary.

Tәttigýl Qartay,

Ál-Faraby atyndaghy QazÚU professory,
etnograf

Abai.kz