Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
Ghibyrat 5669 4 pikir 31 Jeltoqsan, 2021 saghat 14:59

Ol bizge naghyz jankýier bolghan agha edi

Tәuelsizdikpen birge Úly kóshting de bastalghanyna 30 jyl tolyp otyrghan býgingi kýndey atyn saghynyshpen eske alatyn bir túlgha bar.

Ol – qazaqtyng kórnekti jazushysy Didahmet Áshimhanov. Biz Didash aghany arghy bette jýrgen kezimizde bildik. «Tabaghatay» jurnalynda jariyalanghan «Joq, olay emes!» atty túrpaty bólek әngimesimen «Didahmet Áshimhanov» degen jazushy bizding jýregimizge mәngi ornap qaldy. Mine, sodan beri otyz jylgha tayady, biz sol әngimeni әli úmytqan joqpyz!

Azattyqtyng aq tany atyp, Tәuelsizdikting kók tuy kógimizde jelbiregen sol bir quanyshtyng ýstine quanysh qosylyp jatty – dýniyening tórt búryshyna taryday shashylghan qazaqtar attyng basyn Atajúrtqa búryp, elge el qosyldy. Ajyrap qalghan aghayyn qayta qosyldy, shette tughan qazaqtyng tabany qasiyetti qazaq jerine tiydi...

Sol jyldary alystan oralghan sol aghayyngha degen niyet te, kózqaras ta erekshe edi.

Aldymen, 1990 jyly 25 qazanda Salyq Zimanov, Soltan Sartaev, Qayrat Saparghaliyev, Sabyr Qasymov bastaghan zanger túlghalar jaghynan jazylyp qabyldanghan Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasynyng «Memlekettik egemendigi turaly» deklarasiyasyna «Qazaq SSR-i Respublikadan tys jerlerde túratyn qazaqtardyng últtyq-mәdeni, ruhany jәne til jónindegi qajetin qanaghattandyrugha qamqorlyq jasaydy» dep jazyp qoyghan eken;

Kelesi jyly – 1991 jyly 11 qarashada Elbasy Núrsúltan Nazarbaev  Qazaq KSR Ministrler Kenesine «Basqa respublikalardan jәne shetelderden selolyq jerlerde júmys isteuge tilek bildirushi bayyrghy últ adamdaryn Qazaq KSR-inde qonystandyru tәrtibi men sharttary turaly» №711 qauly shyghartypty;

1991 jyly 31 jeltoqsanda Túnghysh Preziydent Núrsúltan Nazarbaev  «Qazaq radiosynyn» efiyrinen Ózi sóz alyp, «Alysta jýrgen aghayyndargha aq tilek» atty ataqty Joldauyn jariyalady...

Demek, osylay myqty dayyndyqpen bastalghan Qazaq kóshining qarqyny qatty boldy. Atajúrtqa oralghan aghayynnyng aldynan әrkim әr týrli jolmen shyghyp, qúshaq ashyp jatty.

Atajúrtqa oralghan aghayynnyng shoghyry kóbeyip, bir qauym el bolghan 2000 jyldary «Habar-2» arnasynan jarty saghattyq «Otan – Oralman» atty baghdarlama ashylyp, ony jazushy Didahmet Áshimhanov aghamyz tikeley efirden jýrgize bastady.

Telearnalar renjimesin, men qazirge deyin «Otan – Oralmanday» sapaly baghdarlama kórgen emespin. «Endi kim shyghar eken, qanday әngime bolar eken?»-dep, biz onyng әr shygharylymyn kýtip otyratynbyz. Baghdarlama bastalghan sәtten bastap, ekrangha tesilip otyryp, tapjylmay kóretinbiz.

«Otan – Oralmannyn» qansha jylgha jalghasqany esimde joq, biraq Didash agha bes qúrlyqtan oralghan qazaqtyng sorpa betine shygharyn qaldyrmay súhbatqa shaqyrdy. Qandastarymyzgha qatysty jylt etken janalyqty qalt jibermey júrt nazaryna úsynumen boldy. Qazaq kóshining jetistigi men jetpey jatqan túsyn sol barysty basynan keshirgen túlghalardyng auzymen týgel aitqyzyp otyrdy.

Jana atalghan baghdarlamanyng sapasy turaly aityp qaldym ghoy. IYә, barlyq nәrsening sapasy joghary bolu kerek. Ol әr dәuirde, әr mezgilde әr týrli boluy mýmkin.

Al, «Otan – Oralmannyn» bizding jýregimizden óshpestey oryn alyp, osy kýnge deyin úmytylmay kele jatuynyng bir ghana sebebi bar.

Ol – jýrgizushi Didahmet Áshimhanov aghamyzdyng aqjarma peyilining jarqyrap kórinip túratyndyghy edi. Súhbatqa kelgen qonaghyna degen yqylasy  bólek edi. Bir adamgha qoyghan súraghyn ekinshi adamgha ómiri qaytalamaytyn. Tipti, ol azamatpen búrynnan etene tanys, syralghy dostay sóilesetin. Jýregine endep  kirip, ishi-bauyryn týgel aqtarta biletin. Efirge әr salada qyzmet etek әr týrli adamdar shaqyrylady. Sonyng bәrin aspandatyp tanystyryp, mereyin asyryp, kónilin tolqytyn әketetin.

Keyde baghdarlamagha shyqqan qonaqtar ókpesin aqtaryp, «Bizdi kelimsek dep, kemsitip jatyr» nemese «Bizdi Bәlenbay Týgensheev óitti-býitti...» degen sózder aityp jatady. Kesip-piship, montajdap jiberetin emes, tikeley efiyr. Ne aitsan, sol beti ketedi...

Múndayda Didash agha «Ol dúrys emes!» dep, jymiyp qoyyp, maydan qylshyq suyrghanday etip, tegistep, jayma-shuaqtatyp jiberedi.

Dәl sonday qyzyq oqighanyng bireui esimnen ketpeydi.

Birde  «Otan – Oralmannyn» qonaqjay tórine qazaqtyng asa kórnekti aqyny Jәrken Bódeshúly kelip jayghasty.

Ol kezde Jәrken Bódeshúly marqúm Qaldarbek Naymanbaev Tóraghanyng Birinshi orynbasary bolyp jetekshilik etetin Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynda qyzmet isteytin. Kezinde shekara búzyp Qazaqstangha kelgen, kóp jyl Kókshetaugha jer audarylyp, baqylauda jýrgen qazaqtyng asa talanytty әri taghdyrly aqynyn sol Qaldarbek aghamyz qol astyna júmysqa alyp, qamqorlyq jasap jýretin.

Ne qyzmet isteysiz dep súrasaq, «Sony ózim de bilmeymin, kýnde kelem, óleng jazyp otyryp-otyryp qaytam...» deytin Jәrken jaryqtyq.

Dәl sol sәtte Dýniyejýzi qazaqtarynyng ekinshi qúryltayy ashylghaly jatqan. Osynau tarihy qúryltayda qanday sheshimder jasalady eken dep, biz de elendep jýrgemiz. Shamasy, Didash agha Jәrken Bódeshúlyn sol Qúryltay qarsanynda telearnagha shaqyryp, alda ashylatyn qúryltay jóninde sóiletkisi kelgen bolsa kerek.

Efir bastaldy. Jýrgizushi «Býgingi qonaghymyz Qazaqtyng kórnekti aqyny, jyrau, Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng qyzmetkeri Jәrken Bódeshúly» dep, әngimeni bastady.

– Qúrmetti  Jәrken Bódeshúly, Alla qalasa, sanauly kýnderden keyin Dýniyejýzi qazaqtarynyng ekinshi qúryltayy ashylady. Aytynyzshy, osy qúryltayda qanday manyzdy sheshimder qabyldanady?

Birinshi súraq – osy boldy.

– IYә, ekinshi qúryltay ashylady. Qanday sheshimder bolatynan sol qúryltayda ózderiniz kóresizder, jasap jatyr! – dedi Jәrken aqyn.

– Kishkene tartynqyrap aitsanyz?

– Ony men bilmeymin! Ashylghanda kóresizder...

Jәrken Bódeshúlynda ón-súryq qalmady. Bet-auzy jybyrlap, eki kózi ejireye bastady.

Dәl osy sәtte telefon shyr ete týsti.

– Onda kórermenderding súraghyna kezek bereyik...» dep, Didash agha qonyrau shalghan kórermendi tikeley efirge qosty.

– Men Qytaydan kelgen oralman edim. Azamattyq aludyng joldary jenildey me? Sony bileyin dep edim...

– Sol qújat jinap tapsyrasyz, azamattyq beredi..., – dep, sholaq  qayyrdy Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynda qyzmetkeri.

Qayrat Qúl-Múhammed aqynnyng ýiinde otyrghamyz. Alakól asyghynan kelmeytin, óleng jazudan basqa sharuamen bilinkiremeytin Jәrken aghanyng týrin kórip, bir jaghynan kýlsek, bir jaghynan abyrjy bastadyq..

Ile-shala ekinshi qonyrau shyr ete týsti.

– Áy, Jәrken, men «Bәlenbay» degen qúdanmyn ghoy. Sen sayasatty qoy, bizge óleng oqyp bershi!

Ózi de әreng otyr eken. Aldynda túrghan bir buda qaghazdy qolyna aldy da, Jәrken Bódeshúly óni gýl-gýl jaynap, ólendi art-artynan búrqyratyp oqy jóneldi.

Arghy bet pen bergi betting arasyn saghynyshqa toltyrghan ghajayyp ólenderge tamsanyp Didash agham otyr. Sanda-sanda «Keremet!», «Bәrekeldi!!» dep, qol soghyp qoyady.

Sóitip, aqyn Jәrken Bódeshúly ózine berilgen uaqyttyng qalghanyn óleng oqumen tauysyp, efirdi japty...

Ertesi Jәrken aghamyzgha jolyghyp, «Dayyndalyp barmadynyz ba?» desem, «Oy, qaydan bileyin, óleng oqytady eken dep jetip barsam, qaydaghyny súrap, zәremdi úshyrdy ghoy...»-dep, qaryq-qayq kýledi.

***

Áli esimde, Didahmet aghamen Jazushylar odaghynda tanystym. Odaqtyng aldynda bir-eki adammen әngimelesip túrghan jerinen kórip, arnayy baryp sәlem berdim.

– Agha, men Qytaydan kelgen bauyrynyz bolamyn, aty-jónim – Auyt Múqiybek. Sizding «Joq, olay emes!» degen әngimeniz biz jaqta basylghan, sony oqygham...

– Rahmet, ainalayyn, men sening arghy betten kelgenindi aitpasang da bilip túrmyn.

– Qalay bildiniz, agha?

– Kózinning ishinde jylylyq bar, sodan bildim...

– Jaqsy, agha, aman bolynyz!

– Ózing de aman bol, Aynalayyn! Kelip alghandaryng jaqsy bolghan!

Osylaysha, Didash aghanyng didaryn jaqynnan kórip, qol berip amandastym. Qazaqta «Jýzi jyly», «Jýzing jyly eken...» degen sózder kóp aitylady ghoy, al «Kózinning ishinde jylylyq bar» degendi birinshi ret estuim eken. Biraq, sonday jylylyqtyng eki esesin Didash aghanyng ózinen de sezip, quanyp qaldym. Ásirese, «Kelip alghandaryng jaqsy bolghan!» degen sózi janyma mayday jaqty. Qytaydaghy býgingi jaghdaydy eske alsaq, shynynda Atajúrtqa el aman, júrt tynyshta kelip alghanymyz jaqsy-aq bolghan eken...

Sóitip, Didash aghany keyde alystan kórip, key jaqynnan kezdesip amandasyp jýrdim.

Birde Almatydaghy Ghalymdar ýiining zalynda Qazaqtyng kórnekti qogham qayratkeri, birtuar úly marqúm Aytan Nýsiphanúlynyng alpys jyldyghy ótti. Jinalghan júrtta ekep joq. Sol jinalysta Didahmet aghanyng sóz alyp, «... Aytan aghanyng ótinishimen biz «Týrkistan» gazetining ishinen «Qonys» degen bet ashtyq. Sol-aq eken, gazetting taralymy kýrt óse bastady. Maqala degeniniz basyp qaldy. Oqysan, birinen-biri ótedi. Baspau mýmkin emes! Amalsyzdan «Qonysty» eki betke kóbeyttik. Shynyn aitayyn, biz «Týrkistan» gazetinen aiyrylyp qala jazdadyq, «Qonys» gazetimizdi týgel alyp qoya jazdady...» degeni әli esimnen ketpeydi.

***

Túmanbay agha jetpis jasqa shyqqanda «Agha bolghan, nana bolghan bir aqyn» degen kólemdi maqala jazdym. Túmaghanyng aqyndyghynan góri adamdyq bolymysyn kóbirek tolghadym. Qazaqtardyng Resey men kenestik jýiening ozbyrlyghynan altynshy jәne otyz ekinshi jyldary Qazaqstannan Shyghys Týrkistangha aughanyn, Qyzyl qytaydyng qyrghynynan Shyghys Týrkistandy panalaghan qazaqtardyng qayta Qazaqstangha kóshkenin, jergilikti qazaqtardyng Gimalay asyp, Týrkiyagha bosqanyn, al Qazaqstan Tәuelsizdik  alyp, dýniyening týkpir-týkpirine taryday shashyraghan qazaqtyng Atajúrtqa aghylghanyn, tarihy Otanyna oralghan bizdi Túmanbay Moldaghaliyev sekildi jyly jýrekti,  keng peyildi aghalarymyzdyng qúshaghyn ashyp qarsy alghanyn, qolynan kelgen kómegin jasaghanyn jazgham. Jәne ony «Týrkistan» gazetine bastyrsam degen oimen Didahmet aghama aparyp bergem. Bir-eki saghattan son, Didash agham jarqyldap, bizding kabiynetke jetip keldi. Serik Núghyman, Qúl-Kerim Elemes ýsheuimiz otyrghamyz. Qolynda mening maqalam. Eki agham atyp túryp, amandasyp jatyr. «Auytjan, maqalandy oqydym. Túmaghanyng aqyndyghy turaly jazbaghan adam joq. Tipti, Múhtar Áuezovtan bastap, býgingi bizge deyin, bizden keyingilerge deyin jazyp keledi. Sen Túmaghany aitu arqyly, býkil qazaqtyng ghasyrlyq taghdyryn kóteripsin, ainalayyn! IYә, qazaq – osy Túmaghalarmen qazaq! Bir-eki emile qatesi bar eken, sony týzetip, bizding «Týrkistan» gazetine ber!» degeni aghynan aqtarylyp.

Qasymda túraghan eki agham elendep qaldy. «Bershi, biz de oqyp shyghayyq!» dep jatyr. Tóbem kókke jetkendey quandym.

Sonymen, Didash agha qyzyl siyamen syzghan qatelerdi týzetip, maqalamdy «Týrkistan» gazeti Bas redaktorynyng orynbasary Janabek Shaghataygha aparam ghoy. Ertesi bileyin dep barsam, Janabek agha «Maqalannyng Túmanbaygha qatysty jerin ghana basam, qalghanynyng keregi joq!» deydi.

«Keregi joq, baspay-aq qoyynyz!» dep, maqalamdy qaytaryp aldym.

Sebebi, Túmanbay Moldjaghaliyev pen Didahmet Áshimhanov sekildi bolymysy bólek túlghalar bolmasa, basynan ótpegen kóp adam shettegi qazaqtyng jan dýniyesin, tipti tadyryn týsine bermeydi. Janabek Shaghataydyng «...qalghanynyng keregi joq!» degeni – «Qazaqtyng taghdyrynyng keregi joq!» degendey sezildi maghan!

Aytpaqshy, sol maqalamdy «Qazaq Ádebiyetine» berip edim, ol da baspady. Sosyn,  saqtap qoyyp, keyin «Kósh, Kóshke kim ósh?!!» atty kitabyma kirgizdim.

***

Jar izdep jýrip, 2010 jyly Gýlbayandy taptym. Túmagha men Kýltay tәtem bas bolyp, Rayys Áripjan aghamyz qostaghan tuystar qúdalyqqa bardy. Kóp ótpey, ýilenu toyymyz boldy. Sol jaqsylyqqa jerlesterimmen, tuystarymmen, dostarymmen birge, ózim jaqsy kóretin on shaqty aqyn-jazushy aghalarym men inilerimdi de shaqyrdym. Sonyng ishinen tek Didash agham jengemizben, Janarbek Áshimjan Samalymen keldi. Qalghandary qútty bolsyn da aitqan joq! Didash agham aq tilegin aqtaryla aityp, qanyshymyzdy bólisip, qasymyzgha kelip betimizden sýidi.

Jaqsylyghyna quana bilgen, qayghyndy bólise bilgen jangha ne jetsin, Didash agham naghyz bauyrmal, kópshil, qarapayym azamat edi.

***

Qansha jerden qazaq bolghanynmen, eki elde ómir sýrip, eki týrli idiologiyamen tәrbiyelenip ósken adamdardyng bir-birimen til tabysyp, ortaq oilanyp, sinisip ketui onay emes.

Onyng ýstine, Atajúrtqa oralghan aghayynnyng quanyshymen qosa, qújattanu, júmysqa túru jaghynan tartqan azaby da az bolghan joq.

Tipti, «Búlar kezinde el basyna kýn tughanda qashyp ketken....» dep kinalaytyndardy da, beti jyltyrap qúshaqtap amandasqanymen, jeme-jemge kelgende «Búlar kim edi?!»-dep, boyyna toghytpay, tobyqtan qaqqysy keletinderdi de kóp kórdik...

Dau joq, Didahmet Áshimhanov suyrylyp shyghyp, «Otan – Oralman» baghdarlamasy arqyly sonyng bәrine jauap berip, aldyn kesti.

Jaqsynyng jaqsylyghyn aitu, enbegin baghalau – adamgershiliktin, zor mәdeniyettilikting belgisi. Biyl Úly kóshting bastalghanyna otyz jyl toldy. Otyz jylda million jarym qazaq kelip, Atajúrtyna qonystandy. Ánsheyinde batyr atalarynyng toyyn jasaghysh bizding jerlesterimiz osynau data qarsanynda dýrildetip sharalar úiymdastyrugha, jazghysh qauym alystan oralghan aghayynnyng aldynan  qúshaq ashyp shyqqan  túlghalardyng enbegin jarqyratyp kórsetuge jәne Úly kóshting jetistigi men әttegenayyn týgendeuge jaraghan joq! Eng qúryghynda, sol baghdarlamanyng qonaghy bolghandardyng bireuining bir auyz jyly sóz aityp, qazaqtyng Didahmet Áshimhanov degen arda tughan azamatyn, onyng aghayynnyng arasyn jaqyndatugha dәneker bolghan zor enbegin eske alatyn jónderi bar edi.

Áriyne, men Didash aghanyng «Otan – Oralman» habaryna shaqyrylghan  emespin, biraq aghayyndarymnyng sol efiyge shyqqanyna quanyp, qol soqqan jigitpin. Otyz jyldyntyng songhy kýni bolsa da Didash aghamnyng sol eren enbegin  eske alyp, osy maqalany men jazyp otyrmyn.

Dau joq, Didahmet Áshimhanovtyng qazaq әdebiyeti men kósemsózine sinirgen enbegimen el esinde mәngi qalatyn túlgha!

Biraq, onyng osynau qayratkerlik qyry kim-kimge bolsa da ýlgi bolarlyq dýnie ekeni taghy anyq!

Jatqan jering jaryq bolsyn, Didash agha!

Men Sizdi saghynyp jýrmyn!

Auyt Múqiybek

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1661
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2036