Dýisenbi, 27 Mausym 2022
Kórshining kólenkesi 2109 2 pikir 3 Qantar, 2022 saghat 18:42

Shynjandaghy auys-týiis daghdarysty týzey ala ma?

Songhy kýnderi әlemdik әleumettik jelidegi negizgi sayasy taqyryptardyng biri - Shynjani ólkesining basshysy Chjen Chengunning ornyna Ma Shinrýiding keluI bolyp túr. Osy «attyng jaly, týiening qomynda» bolghan auys-týiisten ýmittenetinder de, kerisinshe búny kólgirsu sayasaty  deytinder de   jeterlik. 

Ótken jyldyng 25 jeltoqsanynda AQSh-tyng qos palatasy birauyzdan qoldaghan, qúqyghy taptalghan úighúr, qazaq t.b. shaghyn halyqtardy qorghaugha baghyttalyghan, Qytay biyligine qarsy «Shynjani zanyna» ( «Úighúrlardy mәjbýrli enbekten qorghau zany»  (The Uyghur Forced Labor Prevention Act)  preziydent Bayden qol qoydy. Endi búl zang resmy kýshine endi. Zang kýshine engen kýnning ertesi Shynjani ólkesining basshysyn auystyruy neni bildiredi? Basshylyqqa tehnokrat túlghanyng kelui – Shynjanidaghy jaghdaydy ózgertip, Batys pen Qytay arasyndaghy tiresti rettey ala ma?  Pekinning búnday qadamgha baruyna ne sebep? Tómende osy sýraqtargha jauap izdep kórelik.

Qytaydyng býgingi soyqandy ambisiyasynyng ósuine – Batys elderi ózderi mýmkindik jaratty. 2001 jylghy 11 qyryqýiektegi AQSh-taghy terraktiden son, AQSh negizgi jauyn Tayau Shyghystan, anyghy músylman әleminen izdey bastady.  AQSh-tyng búl geostrategiyalyq sayasaty 2016 jyly AQSh biyligine Donalid Tramp kelgenge deyin jalghasty.  Sol 2001 jyldyng sonynda Pekin biyligi uәdeni ýiip-tógip, sol kezdegi Batystyng kónil-kýiin útymdy paydalanyp, Dýniyejýzilik sauda úiymyna (WTO) kirip ýlgeredi. Batys elderi Qytaydyn  naryqtyq ekonomika  sharttaryna mýlde tolmaytynyn  bile túra 15 jyldyq beyimdelu merzimin berip, kóz júmyp, úiymgha resmy mýshelikke qabyldady. Berilgen 15 jyldyq beyimdelu merzimi tolghan 2016 jylghy audit qortyndysy: «Qytay әli ekonomikasy naryqtyq ekonomikagha ótpegen» bolyp shyghady.  Qytay biyligi aldady, Batys aldandy.  Batys osy jyldary «terrormen» kýres sonynda ketti. Ekonomikalyq mýdelerin algha shyghardy. Erkindik, adamdyq qúqyq siyaqty qúndylyqtary kómeskide qaldy. Esesine Qytay, Resey siyaqty avtoritarly elder Batystyng «terrorizm, ekstremizmmen» nauqandaryn belsendi qoldap, «naryq, tabighy resurus» ekonomikalyq stategiyasyna ýn qosyp, óz elderindegi sayasy hәm ekonomikalyq jaghdaylary ýshin paydalandy. Elderindegi músylman azshylyqtardyng «qynyr-qisyghyn» tezge saldy.

«Terrorizm, ekstremizm» nauqany Qytayda, anyghy Shynjanda tóragha Shiy-den búryn  Szyan,  Hu  biylikteri túsynda birtindep bastalghan. Onyng sharyqtau kezi Hu Szinitao biyligi túsynda, 2009 jylghy 5 shildede, Ýrimjide bolghan qandy qyrghyn bolatyn. Shynjandaghy býgingi kýrdeli ahualdy Shiy-den ghana kóretinder kóp. Áriyne Shy ony ushyqtyryp, «genosidke» jetkizdi.  Dese de búl Qytaydyng últtyq strategiyalyq sayasaty ekenin, onyng birinshi kezeni Szyan Szeminige, ekinshi satysy Hu Szinitaogha, ýshinshi kezeni,  ushyqqan sәti Sy Szinipiyngha tәn ekenin biluimiz kerek.  Ásirese ýshinshi kezeni Qytay ambisiyasynyng sharyqtaghan, Shynjandaghy  joba-josparlar Shy tóraghanyng «Qytay armanynyn» jaryqqa shyghuymen túspa-tús keldi. Býgingi Qytay biyligining asqynghan últshyldyq pighyly men әlemge qojalyq ambisiyasynyng asqynuynyng astarynda kýrt ósken ekonomikalyq quaty jatyr degenge senemiz.

2001 jyly Qytay Ýkimeti ebin tauyp DSÚ-gha mýshelikke ótken son, Qytay tauarlary әlemnning búrysh-búryshyna DSÚ-nyng jenildigimen aghyla bastady. Qytay Ýkimetining eksportty yntalandyratyn iykemdi әdis-tәsilderi, investorlargha jasalghan jenildikter, tym arzan enbek kýshi jәne ýlken naryq Qytay ekonomikasynyng tez ósuine jol ashty.  Ýkimetting qamqorlyghyna bólengen Qytay kәsiporyndary birtindep sheteldik bәsekeles zauyt-fabrikalardy bankrotqa jibere bastady nemese satyp alyp jatty. Qytay naryghynyng tiyimdiligi men investorlardy bauraytyn orta  sheteldik kәsiporyndardy Qytaygha tarta  bastady. Qysqa uaqytta Qytay – «әlem fabrikasy» atandy. Eksporttyng artuy Qytaygha orasan mol shetel valutasyn (dollardy) aghyltty. Qytayda  әlemdegi eng mol dollar rezervi payda boldy.  Qytay Japoniyany arytqa tastap, әlemdik ekinshi ekonomikagha kóterildi. Endigi nysana әriyne әlemdik birinshi ekonomika AQSh-ty baghyndyru bolatyn. Ekonomikalyq quattyng artuy –  Qytaydyng ishki-syrtqy sayasy jobalaryn iske asyrugha mýmkindik berdi. Qytay ishki sayasatta: «bir el, bir partiya, bir senim, bir arman, bir últ» ústanymyn qolgha ala bastasa, syrtqy sayasatta odaqtastaryn kóbeytip, ózining ekonomikalyq, geosayasy mýdelerin týgendep, AQSh jetekshilik etetin bir polyarly әlemdi – eki polyarly etip qúryp, әlemdi AQSh-pen bólisudi stategiya etip qoyghany bayqaldy. AQSh-tyng týptep kelgende Qytaymen bólise almaytyny, bólise almasy dәl osy tús bolsa kerek. AQSh-tyng Qytay ambisiyasyna bolghan qarsylyghy  Donalid Tramp túsynda syrtqa shyqty. Qytaydy sabasyna týsirip, tәubesine keltiru ýshin 2018 jyly esep aiyrysa bastady. Aldymen ekonomikalyq jaqta ketken esebin týgendeuden bastady. AQSh biyligining esebi boyynsha, Qytaymen bolghan tensiz saudanyng kesirinen AQSh jylyna 500 mlrd dollar zardap shekse, Qytaydyng jana tehnologiya men patentterdi qoldy etuinen de jylyna 500 mlrd dollar ziyan tartyp kelgen.  Sóitip, AQSh  ózi semiritken Qytay biyligimen dәl býgin  betpe-bet kelip otyr. AQSh ýshin әlemdi biyleytin eki qojayyn bolmauy kerek. Keshegi ekonomika, tehnologiya ýshin bastalghan tires, býginde sayasy tireske, bәlkim erteng qaruly qaqtyghysqa ainaluy mýmkin ekenin eshkim de joqqa shyghara almaytyn siyaqty.  Al, AQSh qabyldaghan «Shynjang zany» Shynjangha qatysty myna salalargha birden әser etpek:

1. Jogharda sóz etkendey әlemning irili-úsaqty zauyt-fabrikalary, óndiris oshaqtary Qytaygha aghyla bastady. Sonyng qatarynda kýnnen energiya alatyn qúral-jabdyqtardyng denin Qytaydaghy kәsiporyndar óndiredi. Qytaydaghy sol óndiris oshaqtarynyng negizi Shynjang aimaghynda ornalasqan. Yaghni, әlemdegi kýn energiyasy tehnologiyasynyng basym bóligi Shynjannan eksporttalady. Úighúr, qazaq t.b. azshylyqtardy mәjbýrli enbekke jekti degen aiyp, Shynjandaghy kýn energiyasyn óndiruge arnalghan tehikany óndiretin, eksporttaytyn kәsip oryndargha da qatysty;

2. Shynjang maqtanyng otany, sapasynyng jogharlyghymen de tartymdy. Qytayda óndiriletin maqtanyng 90%-y Shynjangha tәn. Sol maqta jәne maqta-mata ónimderining 90%-y eksportqa shyghady. Shynjandaghy negizgi tabys kózderining biri osy maqta. Mәjbýrli enbek, әsirese, kәmiletke tolmaghan jasóspirimderdi enbekke jegu aiyby búrynnan bar. Songhy jyldardaghy sayasy repressiya búl jaghdaydy ushyqtyra týskeni anyq. Ótken jyly әlemdik maqta-toqyma ónimder qauymdastyghy Qytay biyligin ashyq syndady, әri Shynjanda óndiriletin maqta-toqyma ónimderinen bas tarta bastady. Áygili Worms sauda jelisi de sórelerinen Shynjanda óndirilgen maqta-toqyma ónimderin alap tastauda;

3. Tabighatyna, jerine baylanysty Shynjang óniri - qyzanaq óndirisining órkendi alqaby. Qyzynaqtan jasalghan tomat eksportynyng kólemi de ýlken. Mәjbýrli enbekke jekkeni ýshin Shynjang tomatyna da shekteu qoymaq;

Maqta-mata, toqyma búiymdary, kiyim-keshek jәne tomat ónimderinen qúralghan eksporttan   Shynjang bujetine jylyna 20 mlrd dollar týsse, kýn energiyasy tehnikasyeksporttan búdan mol tabys tabady.  AQSh osy jolghy kýshine engen «Shynjang zany» negizinde Shynjanda óndiriletin jogharda atalghan ónimderdi importtaugha týbegeyli shek qoymaq. Qytaydy sheginuge mәjbýr etken – Shynjannan eksporttalatyn tauarlardyng ghana emes, tútas Qytaydyng damyghan elderge eksporttalatyn maqta-mata ónimderinnen tigilgen sapaly kiyim-keshekterding qúramynda «Shynjanda óndirilmegenin, mәjbýrli enbekting qan-teri sinbegenin»  dәleldeuding ózi mashaq. Búl shart tolyq iske qosylar bolsa, Qytay zauyt-fabrikalary ýlken zardap shekpek. Búdan bylay Qytaydaghy úighyr, qazaq t.b.  shaghyn últtardyng mýdesi minberlerde ghana emes, naqty ekonomikalyq  sanksiya jolymen, auyr bodaular arqyly qorghalmaq.

Nәtiyjesinde, AQSh-pen aradaghy tiresuding saldary Qytay ekonomikasyna kýn sanap auyr soqqy bolyp  tiyip, Shynjanidaghy Pekinning ospadar sayasaty Qytaygha qarsy Batystyng odaq qúrar negizgi prinsiybine ainalyp ýlgerdi.  Shynjang ónimderine arnalghan sanksiya – búl odaqtyng naqty dәleldi jemisi bolary anyq. Aldaghy kýnderi, AQSh-tyng pozisiyasyn qúptap, úighyr, qazaq t.b. halyqtardy mәjbýrli enbekke jekpeuding aldyn alu ýshin, odaqtastary Shynjang ónimderin importtaugha shek qoyatyn zan-jarlyqtar  shygharuy bek mýmkin.  Jaghday sayasy tirespen ghana shektelmey, Batystyn  әr soqqysy, Qytaydyn  barlyq jandy jerine dәl tiyip, ony auyr sezine bastaghan Pekin biyligi attyng basyn tartugha mәjbýr bolghan kórinedi. Búl jolghy Shynjandaghy kadrlyq ózgeristi «aldarqatu, uaqyt ozdyru» dep eseptegen kýnning ózinde de osy qadamgha barugha sharasyz  boldy deuge  negiz bar.  Endigi jerde, syrttan qúiylar búrynghyday telegey-teniz  $-dyn  bolmasy anyq.  Alyp elding kýrt ortayghan qazynasyn toltyru óte qiyngha, qymbatqa týseri belgili. Qysqa merzimde jinaqtalghan   mol qarjy Qytay biyligining әlemdik ambisiyasyn tym erte pash ettip, onyng sony ózine shoqpar bolyp tie bastady.

Dese de  Qytay biyligi ekonomikalyq quatynyng arqasynda qysqa merzim  ishinde  Aziya, Afrika jәne Ontýstik Amerika ónirinen ózine jaqtastar tartyp ýlgerdi. Álemdik qauymdastyq arasynda dauysyn Qytaygha berip, adaldyghyn dәleldep jýrgender jeterlik. Áriyne, búlar negizinen avtoritarly, jemqorlyqqa baylanghan, senim statusy tómen elder qatarynan. Al, AQSh bastaghan Batys qoghamynyn, órkeniyetining basty qúndylyghy «demokratiya, erkindik»  әrqashan olar ýshin basty qúndylyq. Shynjandaghy jaghdaydy basty oryngha qoyy da, osy jolda bastarynyn  biriguining negizinde de osy qúndylyghy jatsa kerek.

Shynjang mәselesi – Gonkongtegi  taptalghan adam qúqyghynan әlde qayda auyr da kýrdeli. Qytay biyligine taghylghan aiyptardan qútylu, odan jaltaru da onaygha soqpaytyn kórinedi. Yaghni, «genosid jasady, últty joi ýstinde, adamzatqa qarsy qylmys, mәjbýrli enbek, kanslager ústady» degen aiyp taghyluda.  Búl óte auyr aiyp. Ásirese әlemdik jetekshi iri elderding biri, BÚÚ-nyng túraqty mýshesi sanalatyn Qytay Ýkimeti ýshin búl tipti de auyp aiyp. Endi ózining «kinәsiz» ekendigin әlem qauymdastyghy aldynda dәleldeui kerek.  Búghan deyin aiyptaugha qarsy jazghyrudan asyp eshqanday toytarys nemese aqtala almaghan Qytay biyligining aldaghy uaqytta aiypty teriske shyghara aluy ekitalay.  Býginde, Qytay biyligining eng әlsiz túsy – Shynjan  krizisti bolyp túr.  Batys qoghamy ýshin Shynjandaghy apat - bir kezderi ózderi bosansytyp alghan «adam qúqyghy, erkindik» qúndylyqtaryn joqtaudyn, ornyn toltyrudyng bir mýmkindigi boluy mýmkin. Ári osy arqyly Batystyng bolashaq ústanymy aiqyndalmaq.  Búl belgili dәrejede avtoritarly, ozbyr elder ýshin eskertu de bolmaq.

Al, osy jolghy Shynjang biyligindegi tosyn kadrlyq ózgeris – Qytaydyng búl ónirge ústanghan sayasatyna ózgeris әkele me, әlde  kóz aldau taktikasy ma?  Búnyng naqty jauabyn dóp basyp aitu qiyn. Degenmen Qytaydyng ótken-ketken tarihyna jәne býgingi halqaralyq jaghdaygha zer sala otyryp birneshe baghytta túspal ghana jasaugha bolady:

1. Pekin biyligining Gonkongtegi qalyptasqan demokratiyalyq jýieni kýshpen baghyndyruy – әlem qauymdastyghyn Qytay biyligining ozbyrlyghyna kózin jetkizdi. Tayvanigha jasalyp jatqan qoqan-loqysy әlemning Qytay biyligine degen senimin joghalta bastady. Shynjang krizisti – Pekin biyligining býgingi bet-beynesi ashyp tastady. Qytay biyligining әlem qauymdastyghy aldyndaghy imidji týsti. Sony jaqsylyqqa barmasyn bilgen Shy jýiesine qarsy biylik elitasyndaghy kýshter qysymynan Shynjandaghy kadrlyq ózgeris bolghan boluy mýmkin.  Endi, Shynjandaghy qalyptasqan jaghdaydy júmsartu mindeti, taza sayasattyng batpaghynan alys jýrgen tehnokrat Ma  Sinruyge týsip, ótken  asyra silteulerdi búrynghy basshylyq jibergen qatelik retinde týsinik qalyptastyrugha tyrysuy mýmkin. Áriyne búghan ishki auditoriya ilansa da, әlemdik qauymdastyq sene qoymasy anyq;

2. Ma Sinruydi әkelu arqyly Pekin Shynjanda jylymyq ornatyp, ondaghy júrtty jana «ómirge baulityn» kosmetikalyq ózgerister bastauy yqtimal. Ensesi týsken, ruhy jasyghan júrttyng senimin kóteru nauqany jýrip, úighyr, qazaq t.b. halyqtar óz kezeginde tendik pen әdildikti silaghan  partiyagha alghys aita bastaytyn kýn alda;

3. Ma Sinruy arqyly Qytay biyligine taghylghan aiyptardy juyp-shaigha kýsh saluy yqtimal. Búl qatelikke jauapker - partiya ortalyghynyng sayasaty emes, jergilikti basshylardyng asyra silteuinen tughan qatelik retinde baghalanyp, osyghan qatysty túlghalardy (Chjen Chengundar ) «qúrbandyqqa» shala otyryp, Pekin әlem aldynda aqtalugha tyrysu mýmkin.  Degenmen  Qytay biyligining búl qadamgha bara qong mýmkindigi tym az.  AQSh-pen ashyq beldesuge shyqqan Shy tóragha, ataq-abyroyyn saqtap qalu ýshin de kez-kelgen qúrbandyqqa baratyny belgili. Sondyqtan búl jolghy Shynjandaghy kadrlyq auys-týiister tek jәy ishki-syrtqy qysymdy bәsendetu operasiyasy ghana boluy yqtimal.  Ondaghy tirlikting syrtqy formasy azdap ózgergenimen, Shynjandaghy sayasattyng mazmúny ózgere qoymaydy;

4. Qytay kompartiyasynyng ishki stategiyalyq sayasaty, әsirese shaghyn últtargha, avtonomiyaly aimaqtargha baghyttalghan strategiyalyq sayasatynda týbegeyli ózgeris bolmay, Shynjan, Tiybettegi t.b. últtyq aimaqtardaghy jaghday onalyp, qysym ayaqtalmaydy, zang oryndalmaydy. Ortalyq Ýkimettin  sayasaty  týzelmey – jergilikti jaghday onalmaydy;

5. Ma Sinruyding kelui әriyne, ýlken týbegeyli jaqsylyq әkelmese de, Shynjandaghy biylik pen úighúr, qazaq, qyrghyz júrty  arasyndaghy siresken tondy jibitip, jylymyq әkelui de yqtimal. Ondaghy lagerlerdegi tútqyndardy jappay bosatpasa da, beybereketsiz tútqyndau toqtap, ondaghy asyra silteu qúrbandary iriktelip bostandyqqa shyghuy mýmkin. Ári búl «aghattyqty» búrynghy basshylardyng qyzmetinde jiberilgen qateligi retinde týsindiriletin nasihat payda boluy da yqtimal;

6. Jana basshygha tapsyrylghan mindet – bәlkim Shynjannyng ekonomikasyn kóteru, bilim-ghylymyn damytu, sol arqyly sayasy shiylenisti júmsartyp, jana zaman, jana qogham ornaghanday orta tudyryp, úighyr, qazaq t.b. júrttyng shermende halin ózgertuge tyrysuy kózdeui basty baghytqa ainalar. Endigi kezende zan, ekonomika, ghylym-tehnika – Shynjannyng tynys-tirshiligining negizi retinde dәriptelui de yqtimal (meyli búl uaqytsha nemese úzaq merzimdi strategiya bolsyn).

Shynjandaghy úighyr, qazaq t.b. músylmandardyn  býgingi taghdyry әlemning nazarynda.  Shynjanda jýrgizilgen zúlym sayasattyng saldaryna әlem qauymdastyghy aldynda, meyli qanday formada bolsa da Pekin biyligi jauapty, әri endi búl jauapkershilikten qútyla almauy mýmkin. Qytay biyligining Shynjandaghy ospadar, qatygez sayasatyn ózgertip, tyghyryqtan shyghar jol tabu ya tappauy – aldaghy  qareketining shynayy ne jalghandyghyna baylanysty. Qytay kerek kezde shegine biletin, sol  sheginisten de layyqty payda taba  biletin epti júrt. Sondyqtan, jenil-jelpi kometikalyq ózgeriske  sene salmay, әlipting artyn bayqau kerek.  Pekinnin  Shynjanda jýrgizgen qatygez sayasatyn tek  Sy Szinipin tóraghagha tәueldeu jetkiliksiz. Anyghynda Shynjangha, úighyr, qazaq, qyrghyz t.b. músylmandargha  baghyttalghan sayasat – Qytaydyng songhy ýsh kezekti  Szyan Szemini  (1989-2002) bastap,  Hu Szinitao ( 2003-2012) qostap,  Sy Szinipin jalghastyryp, ýdetip kele jatqan Qytaydyng últtyq stategiyalyq ishki sayasy jobasy. Sondyqtan, Qytay ortalyq biyligining Shynjangha baghyttalghan strategiyalyq sayasaty týbegeyli ózgermey – Shynshandaghy jaghdaydyng týbegeyli onaluy mýmkin emes. Songhy janalyqqa qaraghanda Shynjandaghy  ornyn bosatqan Chjen Chengun, Qytay  sayasy burosy jinalysynda tóbe kórsetti. Onyng Tiybette, Shynjanda jýrgizgen qatygez sayasatyn tútas Qytayda  iske asyrudy josparlap, ony jýzege asyrudy Sy tóragha osy Chjen Chengunge tapsyryp jatsa tang qalmanyz.Tek myna qystyq olimpiyada yrdu-dyrdusyz ótse bolghany...

Baqan Berikjan

Abai.kz

2 pikir