Sayasy partiyalargha qarjy kózderi men shyghyndaryn jariyalaudy mindetteu kerek pe?
Juyrda kórshi Reseydegi «Edinaya Rossiya» partiyasynyng belsendileri sayasy partiyalardyng qarjy kózderi men shyghyndaryn jyl sayyn jalpaq júrtqa jariyalaudy mindetteu kerek mәsele kóterdi. Búghan deyin partiyanyng esep-qisabyn Federaldyq salyq qyzmeti men Ortalyq saylau komissiyasy tekserip kelgen eken. Al partiyalar saylaugha júmsaghan aqshanyng esebin berumen shektelip kelgen. Reseydegi sayasy prosesterding kórshi eldermen sabaqtaspay qoymaytyny sózsiz. Bizdegi «Sayasy partiyalar turaly» Zannyng 18-babynda «sayasy partiyanyng jyldyq qarjylyq esebi jyl sayyn respublikalyq baspasóz basylymdarynda jariyalanady» dep jazylghanymen, ókinishke qaray, kýndelikti ómirden ondaydy kezdestirip jatqanymyz joq. Sarapshylardyng biri sayasy partiyalargha qarjy kózderi men shyghyndaryn jariyalaudy mindetteu kerek degen oy bildirse, kelesi sarapshylardyng búghan aitar uәji joq emes. Búl taqyryp - sarapshylardyng oi-kókparynda.
Juyrda kórshi Reseydegi «Edinaya Rossiya» partiyasynyng belsendileri sayasy partiyalardyng qarjy kózderi men shyghyndaryn jyl sayyn jalpaq júrtqa jariyalaudy mindetteu kerek mәsele kóterdi. Búghan deyin partiyanyng esep-qisabyn Federaldyq salyq qyzmeti men Ortalyq saylau komissiyasy tekserip kelgen eken. Al partiyalar saylaugha júmsaghan aqshanyng esebin berumen shektelip kelgen. Reseydegi sayasy prosesterding kórshi eldermen sabaqtaspay qoymaytyny sózsiz. Bizdegi «Sayasy partiyalar turaly» Zannyng 18-babynda «sayasy partiyanyng jyldyq qarjylyq esebi jyl sayyn respublikalyq baspasóz basylymdarynda jariyalanady» dep jazylghanymen, ókinishke qaray, kýndelikti ómirden ondaydy kezdestirip jatqanymyz joq. Sarapshylardyng biri sayasy partiyalargha qarjy kózderi men shyghyndaryn jariyalaudy mindetteu kerek degen oy bildirse, kelesi sarapshylardyng búghan aitar uәji joq emes. Búl taqyryp - sarapshylardyng oi-kókparynda.
Ruslan JANGhAZY, sayasattanushy:
iyә
- Sayasy partiyalardyng qarjy kózderin jәne shyghyndaryn jariyalaudy mindetteu - kýn tәrtibindegi mәselelerding biri. Juyrda Elbasy Núrsúltan Nazarbaev Konstitusiya kýnine arnalghan keneste Ata Zanymyzgha tolyqtyrular engizilu mýmkindigin atap ótti. Búl janalyq sarapshylar qauymdastyghy tarapynan ýlken qoldaugha ie bolady degen senimdemin, óitkeni kópten beri kýtken sayasy reformalardy jýzege asyrudyng reti kelip otyr. Demokratiyalyq moderniyzasiya shenberinde - partiyalardyng sayasy jýiedegi rólin arttyru; saylau tetikterin odan әri jetildiru jәne biyliktegi tepe-tendikti saqtay otyryp, parlamentting dәrejesin arttyru sekildi mәseleler ózekti bolyp túr. Jalpy, halyqaralyq tәjiriybege kóz jýgirtsek, sayasy partiyalardyng qarjy kózderin kelesi tәrtipte jikteuge bolady:
- partiyagha ótu kezinde tólenetin jәne mýshe bolu jarnalary;
- institusionaldyq qayyrymdylyq sharalardan týsken qarjy;
- partiyanyng kәsipkerlik әreketinen týsken qarjy;
- memleketting qarjylandyruy;
- jeke qarjylandyru.
Solardyng alghashqy ekeui qysqartylyp, tómende keltirilgen ýsheui songhy kezderi úlghanda. Búl - әlemdik ýrdis.
Áriyne, Qazaqstan Respublikasynyng zannamasyna sәikes, sayasy partiyalar kәsipkerlikpen ainalysa almaydy. Alayda saylau nәtiyjeleri negizinde Parlament Mәjilisine ótken sayasy partiyalar memleket tarapynan qarjylandyrylady.
Osylaysha, sayasy partiyalardyng qarjy kózderi ótpeli kezendegi olardyng túraqtylyghyn qamtamasyz etedi. Qazaqstan halqy nemese elektorat sayasy kenistikte ózin partiya esebinde is-әreket etip jýrgen sayasy kýshterding qarjy kózderin bilui tiyis dep oilaymyn. Sebebi әrbir sayasy partiyanyng artynda naqty qarjy-óndiristik toptar túrghany barshamyzgha ayan. Elde qabyldanyp jatqan sayasy sheshimderding qisynyn týsinuimiz qajet. Nelikten keybir partiyalardyng qolynda media holdingiler shoghyrlanghan, al qalghan partiyalar ózine túraqty júmys isteytin aqparat qúraldaryn asha almay jýr? Osy sekildi mәselelerdi rettep, barlyghyna ortaq jәne birdey sayasy mýmkindikter beru - býgingi kýnning mindeti. Osyghan oray sayasy partiyalardyng qarjy kózderin jariyalaudy mindetteuimiz qajet dep sanaymyn.
Maqsat JAQAUOV, sayasattanushy:
joq
- Sayasy instituttarymyzdy damytuda arnayy zannamalar qabyldap, qoldau kórsetudi jolgha qoyyp jatqan memleketpiz. Sonyng ishinde sayasy partiyalarymyz eshqanday kommersiyalyq mýddeni kózdemeydi, yaghny kommersiyalyq emes úiym retinde ózining qúqyqtyq mәrtebesi bar. Sayasy partiyanyng mýsheleri bekitken jarghy boyynsha jarnadan týsken qarajatpen óz budjettik qoryn tolyqtyrugha qúqyly. Alpauyt elderdegidey iri partiyalardyng kiris-shyghysyn jariyalaudy talap etu mәselesi - belgili bir sayasy maqsattan tuyndaghan amal-әreket. Eger de sayasy alanda partiyalar biylikke toytarys bere alatynday dengeyi ósip bara jatsa, kóp jaghdayda olardyng qarjy kózderin izdey bastaydy. Partiyalar halyqaralyq syrtqy úiymdardyng qarjysymen júmys isteui әbden mýmkin.
Sayasy partiyanyng qarjy kózderi men shyghysyn jariyalaudy talap etu, bir jaghynan, memlekettik qauipsizdikti saqtau mýddesinen tuyndaghanymen, shyn mәninde, búdan olardyng әlsiz tústaryn izdestiru maqsaty kórinedi. Kez kelgen partiyanyng budjeti mýshelerining jarnasynan qúralyp, jasaqtalatyndyqtan ony jariyalamaugha da qúqy bar deuge bolady. Partiyanyng ómir sýruining ózi de jariyalyqpen baylanysty. Jariyalyqpen ómir sýretin partiyalardyng óz mýshelerining mýddelerin bildirip, ashyq týrde qoghammen qaynasyp, sayasy ómirge aralasatyndyqtan, ol qadaghalaudy qajet etpeydi. Óitkeni demokratiyalyq priynsiypterdi joqqa shygharghan siyaqty bolyp shyghady. Partiya - ýkimetten qúrylatyn mekeme emes, arnayy qúzyretti organ emes. Partiya óz tabighatyna say demokratiyalyq prinsipter negizinde júmys isteui kerek. Sondyqtan partiyanyng qyzmetin qarjylyq qadaghalau qajettiligi tuyndap túrghan joq. Kerek deseniz, bizdegi partiyalardy alatyn bolsaq, olardyng budjeti jariyalaytynday qauqarda da emes. Saylaudan saylaugha deyin «shyqpa, janym, shyqpamen» ómir sýretindikten ózderining aimaqtardaghy filialdaryn, kenselerin ústap túrugha da qinalyp jatady. Onsyz da jaghdayy jetispey jatsa, olardan múny talap etu qanshalyqty dúrys? Zang boyynsha Parlamentke ótken ýsh partiyagha memleket tarapynan qarajat beriledi, al qalghan partiyalardyng qoghamgha sayasy yqpaly bәseng bolyp jatsa, olargha qanday talap qoyasyz? Búl degenimiz burokratiyalyq jolmen toqpaqtau bolyp shyqpay ma? Sondyqtan búl mәseleni azamattyq qoghamdy damytu ýshin oilap tapqan keremet dýnie dep aitugha bolmaydy. Qarjylyq qauqarsyz, qaltasy tesik partiyany tekseru aqylgha qonymsyz bolmaq.
Beytarap pikir
Elnúr BEYSENBAEV, Qazaqstan halyqtyq kommunistik partiyasynyng Almaty filialynyng hatshysy:
- Sayasy partiya óz oi-pikirin ashyq aitatyn qoghamdyq úiym boluy kerek. Reseyde partiyalargha qarjy kózi men shyghyndaryn jariyalau mәselesining kóterilip otyrghan sebebi AQSh-tyng kóptegen úiymynyng Reseydegi 30 payyz ýkimettik emes úiymdardy qarjylandyryp otyr degen әngimeden tuyndaghan. Sol sebepti Resey ýshin partiyalardyng qarjy kózderin tekseru - útymdy ústanym. Al Qazaqstanda búl mәseleni iske asyru mýmkin emes. Sebebi bas partiyadan bastap, basqa partiyalar ashyq bolatyn bolsa, KHKP әrqashan da ashyq bolugha dayyn! Partiyanyng jariyalyghy - halyq ýshin jetistik. Óitkeni әrbir adam jarnagha bergen 30 tengesi men 30 myng tengesining qayda ketkenin bilui kerek. Jarnalyq qyzmet KSRO-nyng Kommunistik partiyasynan keyin jolgha qoyylmay keledi, sebebi halyqtyng jarnagha degen qúlshynysy da tómen. Partiyanyng qarajaty degen aitugha da kelmeytin bolmashy ghana, sondyqtan búny mindetteu Qazaqstangha әli erte.
Avtor: Qúbash SAGhIDOLLAÚLY
"Alash ainasy" gazeti