Býgin – Qazaqstanda qaraly kýn. Memlekettik mekemelerding mandayshalarynda jelbirep túratyn tular týsirilgen. El ishi jabyrqauly. Qabaqtary jýdeu. Keshe ghana jaynap jýrgen jýzderdi múng basyp, kýmәn, kýdik, ýrey jaylaghan. Óitkeni әskery saladaghy qyrshyn jastar, kóshede óz jónimen ketip bara jatqan beybit adamdar, sәbiyler lankesterding qolynan qaza tapty. Búndayda: «Bekem bol, berik bol, ainalayyn, aghayyn-tuys, bauyrlar!» – degennen ózge ne dersin?.. Áytse de erteng de Qúdaydyng tany atyp, kýni shyghady. Qayghygha qayysa bermey, beldi bekem buyp, ertendi de oilaghan abzal bolar. Osy rette oigha kelgen birer sóz...

Últtyq arnadan shyghatyn «Ashyq alan» baghdarlamasynyng jýrgizushisi keshe studiya qonaqtaryna: «Aldaghy uaqytta elimizde qanday reformalar jýzege asuy kerek?» – degenge sayatyn súraq qoydy. Spiykerler búl súraqqa ne dep jauap berdi – tap qazir esime týsire almay otyrmyn. Esime týsire almauyma qaraghanda, eshkim mandytyp eshtene aita almasa kerek. Bir jaghynan olar tap býgingidey alasapyran kýnderdi bastan keship jatqan elding azamattary bolghandyqtan ne dey ghoysyn? Onyng ýstine biz 30 jyl boyy nәtiyjesiz reformalardan kóz ashpaghan memleketting halqymyz. «Ekonomikanyng kýrdeli salalaryn innovasiyalau», «Jol kartasy», t.b. dep keletin tolyp jatqan reformalardan týk shyqpaghan song Qazaqstan júrty reforma degenning ne ekendigin úghynudan da qaldy.

Sóz joq, tayau kýnderden bastap tosyn janalyqtargha toly iygilikti ister, elding ensesin kóterer batyl әreketter jasalady dep oilaymyz. Ol ýshin mýldem jana kelbettegi Ýkimet qúramy bekitilip, júmysty bastap ketui kerek. Jana Ýkimetke búrynghy jyltynbaylardyn, әr qyzmetting basyn shalyp jýre beretin quayaqtardyng birin jolatpaghan jón. El olardyng endi qaytyp betin kórgisi kelmeydi. Preziydent Toqaevtyng dәl ózi siyaqty memleketshil, qarjylyq toptardyng alqauyna kenelip, aram tamaq ishpegen, bylghanbaghan azamattardyng Atqarushy biylikke keluin qalyng búqara asygha kýtip otyr. Isker, memleketshil, jany da, ary da taza azamattardan Ýkimet jasaqtalsa, búl degeniniz aldaghy reformalardyng bastauy bolmaq. Óitkeni halyqqa qyzmet jasaugha jan-tәnimen berilgen Ýkimet mýsheleri ghana barlyq baghdarlamalar men jobalardy el iygiligine jaratyp, jolgha qoya alady.

«Ár kәllada bir qiyal» demekshi, osy kýni kim bolmasyn, «anany alay istese», «mynany bylay istese» dep, jambastap jatyp alyp aqyl aitugha sheber. Al sonyng bәrin jýielep, bir izge týsirip, kópting talap tilegin memleketting iygiligine úlastyra alatyn kýsh Atqarushy biylikting qolynda bar.

Kózimiz kórip, ishimiz sezip otyrdy, kýni keshege deyin lauazymy joghary, pәrmendi oryndargha «ózining adamdaryn» yaghny senimdi komandasyn әkeluge Memleket basshysynyng múrshasy da, mýmkindigi de bolmady. Endi bar biylik Qasym-Jomart Kemelúlynyng dәrgeyine kóshken siyaqty. Eger joghary jaqtaghy jaghday dәl biz oilaghanday bolsa, onda Memleket basshysy, Qauipsizdik kenesining tóraghasy eki tizgin, bir shylbyrdy qolgha alyp, iske kirisui qajet. Úzaq jyldardan beri Ýkimette, Parlamentte, Halyqaralyq bedeldi úiymdarda qyzmet atqarghan Toqaev ainalasyna otanshyl, adal, óz isin tereng mengergen azamattardy toptastyryp, kadrlyq rezerv retinde ústap kelgen shyghar degen senimdemiz. Ol azamattardyng jәne: «Mәskeude túrghan jyldarymda qazaq tilin úmytyp qalyppyn», – dep ótirikti soghatyndardyng sortynan emes, ana tilining uyzyna jaryp ósken azamattar bolatynana da sengimiz keledi.

Jurnalist – el men biylikting arasyndaghy elshi. Biz el ishinde jýrip elding sózin, últtyq arman múratyn biylikke jetkizuge úmtylamyz. Terrorshylar men búzaqylardyng lanynan ish jiyp qalghan el qazir tezdetip qalypty ómirge oralsaq dep tileydi. «Preziydent Toqaevqa qoldau bildireyik, osy kisi bizdi mynau qiyn-qystau zamannan alyp ótedi» dep, Memleket basshysyna ýmit artuda.

Halyq – aqyl-oydyn, sabyrdyng qazynasy. «Halyq aitsa, qalt aitpaydy». Eshkimning tapsyrmasynsyz, eshkimning ýgit-nasihatynsyz «Toqaevtyng ainalasyna toptasayyq, birigeyik» dep jatqan el azamattarynyng estiligine riza bola otyryp, Memleket basshasynan sayasy erik-jiger kýtetinimizdi aitqym keledi.

Dәuren Quat

Abai.kz