Qazaqstan Jazushylar odaghynyng kezekti qúryltayy 24 qyrkýiek kýni Abay atyndaghy memlekettik akademiyalyq Opera jәne balet teatrynda ótkeli otyr. Biz osy qúryltay qarsanynda qos jazushygha «Qúryltaydan ne kýtesiz?» degen saual qoyghan edik. Gerolid BELGER, jazushy: Eshtene kýtpeymin

- Búlay deuimning sebebi bar. Jalpy, «Jazushylar odaghy kerek emes» deuge bolmaydy. Qalamgerlerimizdi jinap, basqaryp, jónge salyp otyratyn - osy qara shanyraq. Men búl úiymgha 1963 jyldary keldim. Ol kezde Odaqta nebәri 130 mýshe bar bolatyn. Mine, sol 130 jazushynyng barlyghyn tanitynmyn, әrbir shyqqan jana tuyndylaryn da siyasy keppey jatyp, oqyp otyratynbyz. Al qazirgi kýni Jazushylar odaghynda 800-ge tarta qalamger tirkelgen. Alayda búl tizimdegi jazushylardy kópshilik bile bermeydi. Baspasózding betin ashyp qalsang da, belgisiz bireuding aty-jónining sonynda «jazushy» degen ýlken ataq túrady. Onyng júrtty nemen quantqany, qanday kitaptarynyng jaryq kórgeni, qalay jazatyny belgisiz bolyp qala beredi. Taghy bir mysal. Biyl 42 adamgha «Alash» syilyghyn tabys etipti. Bir jylda osynshama adamgha «Alash» syilyghyn úsynu - naghyz soraqylyq. Múndayda syilyqtyng qadiri ketedi. Odan da sol syilyqty arasynan myqtysyn tandap alyp, eki-ýsheuine berse de jón edi ghoy. Mine, osynday betimen ketkendik әr jerden qylau berip jatady.

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng kezekti qúryltayy 24 qyrkýiek kýni Abay atyndaghy memlekettik akademiyalyq Opera jәne balet teatrynda ótkeli otyr. Biz osy qúryltay qarsanynda qos jazushygha «Qúryltaydan ne kýtesiz?» degen saual qoyghan edik. Gerolid BELGER, jazushy: Eshtene kýtpeymin

- Búlay deuimning sebebi bar. Jalpy, «Jazushylar odaghy kerek emes» deuge bolmaydy. Qalamgerlerimizdi jinap, basqaryp, jónge salyp otyratyn - osy qara shanyraq. Men búl úiymgha 1963 jyldary keldim. Ol kezde Odaqta nebәri 130 mýshe bar bolatyn. Mine, sol 130 jazushynyng barlyghyn tanitynmyn, әrbir shyqqan jana tuyndylaryn da siyasy keppey jatyp, oqyp otyratynbyz. Al qazirgi kýni Jazushylar odaghynda 800-ge tarta qalamger tirkelgen. Alayda búl tizimdegi jazushylardy kópshilik bile bermeydi. Baspasózding betin ashyp qalsang da, belgisiz bireuding aty-jónining sonynda «jazushy» degen ýlken ataq túrady. Onyng júrtty nemen quantqany, qanday kitaptarynyng jaryq kórgeni, qalay jazatyny belgisiz bolyp qala beredi. Taghy bir mysal. Biyl 42 adamgha «Alash» syilyghyn tabys etipti. Bir jylda osynshama adamgha «Alash» syilyghyn úsynu - naghyz soraqylyq. Múndayda syilyqtyng qadiri ketedi. Odan da sol syilyqty arasynan myqtysyn tandap alyp, eki-ýsheuine berse de jón edi ghoy. Mine, osynday betimen ketkendik әr jerden qylau berip jatady.
Núrlan Orazalinning Jazushylar odaghyn basqarghanyna talay jyl boldy. Orazalinge aitar uәjim joq. Óitkeni onyng maghan jasaghan qylpyqtay qiyanaty da, pәlendey jaqsylyghy da joq. Biraq bir adamnyng búl zamanda úzaq jyl tóraghalyq etui eshbir - zang shenberine de, aqylgha da syimaydy. Sondyqtan qúryltayda jana bastyqty saylap, jýieni janartyp, mýsheligine segiz jýzdep adam qabyldaudy dogharu kerek. Alayda qúryltaydan keyin de barlyghy jaqsy bolatynyna kýmәnmen qaraymyn. Reseyde, Kenes ókimetining qúramynda bolghan elderding barlyghynda derlik Jazushylar odaghy qúldyrap, jik-jikke bólinip, berekesi ketken. Sonyng auruy bizge de jaqyndaghan sekildi. Qúryltay ótken song bastyghy ózgersin, ózgermesin Odaq bayaghy Odaq bolmaydy. Núrlannyng jaqtastary bir tóbe, qarsylastary bir tóbe bolyp, bólinip-bólinip berekesiz kýy keshe me degen qaupim bar. Sondyqtan da qara shanyraqqa basshylyq tizginin myqty ústaytyn adam kerek, eski jýiege ózgeris engizetin jana serpilis qajet. Mine, men osyny kýter edim. Biraq senim az, kýmәn kóp.

Qalihan YSQAQ, jazushy-dramaturg: Bir-aq nәrseni kýtemin

- Men búl qúryltaydan bir-aq nәrseni kýtemin. Qúryltay óitip-býitip óter, Núrlan Orazalinning ornyna basqa bireu saylanar. Biraq qara shanyraqqa ie bola alatyn adam tabyla ma? Ángime sonda. Memleketten aqshasyn alyp qoyyp, ar jaghynda ynyranyp jata beretúghyn búrynghy zaman joq. Qazir talap kýshti. Shyny kerek, 700-den asyp týsetin jazushyny ústap túru, olardyng kiyeli ordasyn basqaru onay sharua emes. Búghan deyin osy jóninde ózge jazushylardyng pikirin bilip edim. Olardyng kópshiligi Odaq basshylyghyna kelgisi joq sekildi. Óitkeni jeti jýz jazushyny, ýlken bir shanyraqty basqaru kez kelgenning qolynan kele bermeydi. Qalamgerlerding arasynda basshylyq tizgininen ýmit etetinder de jetip artylady. Biraq, meninshe, olar ar jaghyn oilap jýrgen joq. Onday jandar tóraghanyng moynyna týsetin auyrtpalyqty sezinbeytin sekildi. Búrynghy Kenes Odaghynyng qúramyna kirgen elderding eshbirinde jazushylar bas qosatyn Odaq joq. Mine, osydan song «jazushylardyng ordasyna ainalyp otyrghan Odaq ózge elderdegidey kýy keshpey me?» degen oigha qalasyn. IYә, kezinde «shygharmashylyq odaqtardyng barlyghyn biriktirip, bir jerde otyrsaq, múnymyz da, jyrymyz da bir bolsa, jón bolar edi» degender de boldy. Olay deytinderding kózdegeni - Jazushylar odaghynyng ghimaraty. Biraq Núrlan Jazushylar odaghyn sol qiyn ótkelderden aman-esen ótkizdi. Qazirgi tanda Núrlan Orazalinning jeke basyna qatysty talay dauly әngimeler aitylyp ta, tәuelsiz gazetterde jazylyp ta jatyr. Men múny darynsyzdardyng dauy dep bilemin. Joq jerden aitys tudyratyn osynday adamdardyng ózin aparyp basshylyqqa qong kerek. Múnday júmystan olar erteninde-aq aldy-artyna qaramay, at-tonyn alyp qashar edi. Ózine artylatyn ýlken jauapkershilikti shyn sezinse, olardyng osylay eteri sózsiz. Odaqqa Núrlan sekildi jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey júmys isteytin adam kerek. Joghary jaqqa qaymyqpay shyghyp, Jazushylar odaghyna qoldau kórsetetin әdebiyet janashyrlaryn tauyp jýrgen Núrlannyng ózi.

Dayyndaghan
Sabina QAZAQBEKOVA

"Ayqyn" gazeti