«Diplommen auylgha» baghdarlamasyn aitqanda, aldymyzgha qara salmaymyz. «IYnemen qúdyq qazghan» jastardyng barlyghy derlik qazaqtyng qaratóbel auylyna «auyl qaydasyn!» dep attanyp bara jatqanday kórinetini ras. Negizinde, qazirgi kýnning siqy mýlde bólek. Jasyrmayyq. Sayyp kelgende, «diplommen auylgha» joldama alghandardargha qaraghanda, «diplomsyz qalagha» aghylyp jatqan jastar kóp. Al olardyng mәseleleri әli kýnge sheshimin tapqan joq. Júmyssyzdyq...

«Diplommen auylgha» baghdarlamasyn aitqanda, aldymyzgha qara salmaymyz. «IYnemen qúdyq qazghan» jastardyng barlyghy derlik qazaqtyng qaratóbel auylyna «auyl qaydasyn!» dep attanyp bara jatqanday kórinetini ras. Negizinde, qazirgi kýnning siqy mýlde bólek. Jasyrmayyq. Sayyp kelgende, «diplommen auylgha» joldama alghandardargha qaraghanda, «diplomsyz qalagha» aghylyp jatqan jastar kóp. Al olardyng mәseleleri әli kýnge sheshimin tapqan joq. Júmyssyzdyq...

Qazaqta «senimsiz el sónedi, senimdi el ónedi» deydi. Biz osynau búljymaytyn baylamdy bolashaq túrghysynan aityp otyrmyz. Bolashaq degende býgingi memleketimizding búlaq qaynary, búlqyndy kýshi jastar jayyn sóz etpekpiz. Senim kerek der edik...Týsinbeseniz, taldap, tarazylap berelik. Býgingi jastardyng túrmysy mәndi, tirshiligi sәndi emes. Biz, búl arada әke-sheshesining qoltyghynyng astynan qanat qaghyp, júmsaq kreslony kórkeytip emes, jylytyp otyrghan jastardan búryn, «eki qolgha bir kýrek» tappay, diplomy «kýresinde» jatqan jastardyng janayqayyna qúlaq týrelik. Al, sonda senim degenimiz ne? Oqyrman qauymnyng oiyna ornyqty qonuy ýshin bylaysha jilikteyik. IYә, ógey elde emes, óz elimizde ómir sýrip otyrghan jayymyz bar. Shýkir, taghdyry-talayly qazaq Tәuelsizdik aldy. Tizgin ózimizde. Qalay tartsaq ta, tóbeden tónip túrghan sústy kompartiya joq... Býgingi tirligimiz erteng týzeler-au degen ýmitimizding de ýziler týri kórinbeydi. Biraq, bar mәselede sonda. Jalghyz ýmit azdyq etedi. Demek, tirlikting aghash arbasy erteng temir túlpargha ainalmasyna senim bolmasa, syz jerde otyrghan adamnyng kýiin kesherimiz aidan anyq. Al qazirgi jastardyng basyndaghy aumaly-tókpeli hal, syz jerde otyryp, salqyn tiygen adamnyng kýiine qatty úqsaydy.

«Bәrin ait ta birin ait, júmyssyzdyng jyryn ait». Búl túrghyda «jastar qaytse jaridy?» degen saual oralady oiymyzgha. Sózding shyny kerek, Ýkimet jastar sayasatyn jýieli jýrgize almay otyr. Jastar qoghamnyng qozghaushy kýshi degen tór úghym tek sóz jýzinde aitylyp, is jýzine kelgende basy da ayaghy da qoyyrtpaqtalyp ketip otyr. Býgingi qoghamnyng say-salasyna ýnilip kórelikshi kәne! Aytalyq, nasha shegip, naghyz  ózin-ózi óksitetin kim - jastar, júmyssyzdar - jastar, týrmeni auzy-múrynan lyqa toltyryp, әrtýrli aghymnyng jeteginde jýrgen - jastar, býgin basy qosylsa, erteng -aq shanyraghy shayqalyp jatqan - jastar, qyl ayaghy baspanasyz bosyp jýrgen de - jastar. Ataqty әleumettanushy Pitirim Sorokinning teoriyasy boyynsha, әleumettik tensizdikke (ekonomikalyq, sayasi, kәsibi) qoghamnyng keybir toptary, әsirese, jastar tap bolatyny aqiqat. Sozbaqtay bersek saghyzday sozylatyn, janyndy qajap jep, jýikendi júqartatyn jayt ekeni barlyghymyzgha ayan. Osy rette aldymen әlemdik jariyadan oqyrmangha qyzyqty kóriner derekterdi algha tartsaq. Halyqaralyq enbek úiymynyng mәlimetine qaraghanda, әzirgi kýni dýiim dýniyede 15 pen 24 jas aralyghyndaghy azamattardyng 13 payyzy, shamalap aitqanda 75 mln. tepse temir ýzetin jas júmyssyz. Úiymnyng myna bir deregi tipten týrshiktiredi. Olardyng sózine sensek, búlardyng 6 mln-y júmys tabudan birjolata kýder ýzgen eken. Aytalyq, byltyrghy «Arab kókteminin» alasapyranynan keyin Soltýstik Afrikadaghy jastardyng 27,9 payyzy júmyssyz qalypty. Júmyssyzdyqtyng payyzy Shyghys Aziyada da onyp túrghan joq. Úiym dereginshe, ekonomikasy serpindi damyp kele jatqan Shyghys Aziyada da jastar arasyndaghy júmyssyzdyq eresek adamdarmen salystyrghanda 2,8 esege joghary. Al Orta Aziyadaghy onyng ishinde Altaydan Atyraugha deyin sozylyp jatqan keng baytaq Qazaqstandaghy jastar júmyssyzdyghy qanday dengeyde? Býgingi tanda elimizdegi júmyssyzdardyng 71 payyzyn auyl jastary qúrasa, sol jastardyng 76 payyzynyng joghary bilimi joq, tek mekteptik orta bilimi bar eken. Demek, olardy bir mamandyqqa oqytudyng ózi bolashaqta Ýkimetting kýn tәrtibinde talqylanyp, tarazylanuy kerek. Ótken jyly júmyssyz jastardyng (15-24 jastaghy) jalpy sany 12,2 payyzdy, nemese 57,9 myng adamdy qúrady. Búl bir deniz. Elimizde jyl sayyn 600 mynday týlek JOO-lardy bitirip shyghady. Demek, jyl sayyn kem degende 600 myng júmys orny qúrylyp otyruy tiyis degen sóz. Biraq, osy mәsele týbegeyli sheshimin tappay otyrghany jasyryn emes. Bitirushilerding kópshiligi - Almaty qalasynda ekeni aityp aitpay-aq belgili. Sandardy sóiletsek, 21-29 jas aralyghyndaghy jastardyn, olardyng ishinde jas otbasylardyng 85 payyzynyng ýi-kýisiz jýrgenine kóz jetkizemiz. Búl eki deniz. Ýshinshiden, әzirgi kýni  qúrylysta - 10 myngha tarta, auyl sharuashylyghynda - 10 myn, mәshiyne jәne jabdyqtau tehnologiyasynda - 8 myngha juyq, qyzmet kórsetu salasynda - 7 myngha jaqyn bilikti kadr­lar jetispeydi. El bolashaghyna eng qajetti salalarda bilikti kadrge degen súranystyng óse beretini de eshkimge jasyryn emes. Osy jerde bar qajyry men qayratyn, qoldaghy qarajatyn jalghyz diplomgha  salghan jas maman mamandyq boyynsha júmys tappay sandalyp jýrgeni eriksiz kónil qúlazytady. Aytpaqshy, sóz orayy kelip túrghanda aita ketelik, búdan biraz búryn Mәjilis deputtary «almatylyq jastar arasyndaghy júmyssyzdyq qoldan jasalyp otyr» degen synaydaghy min kótermes syn aitty. Halyq qalaulylarynyng aituynsha, almatylyq jastar, 100 mynnan kem jalaqygha kónbeytin kórinedi. Bizding búl túrghyda aitarymyz, «zamanyng týlki bolsa, tazy bop shal». Aynalyp kelgende, qazirgi jastardy qoldaugha arnalghan baghdarlamardyng barlyghy jastardyng túrmysyn týzeu ýshin qolgha alynyp otyrghany shyndyq qoy. Bý­ginde jastar sayasaty salasynda әleumettik manyzy bar 76 joba jýzege asyrylyp jatyr. Onyng ishinde «Auyl jastary», «Diplommen - auylgha!», «Jastar kadrlyq rezervi», «Jastar - Otangha» jәne «Jastar tәjiriybesi» siyaqty josyqty jobalar bar. Endeshe, jas kadrlardyng joghary jalaqygha úmtyluy da býgingi tirshilikti tarazylay bilgeninen dep úghamyz.

Sózimizding juan qorytyndasynda aitarymyz, jastardyng mynsan әleumettik mәseleleri әli de terende jatyr. Ókinishtisi, sol terende jatqan týitkildi su betine shygharyp, sheshimin tabu kemshin soghyp jatqan sekildi. Bizding taraptan aitylar týiin, jastar arasynda әleumettik zertteuler jýrgizu qajet. Býgingi jas neni qajet etedi? Jastar sayasatymen júmysty qalay jýrgizgen jón? Olardy enbekke baulu mәselesin qazirgi zamangha qalay beyimdeymiz? Anyghy, әli de sozyla beretin osynshama sansyz saualgha Ýkimet tarapynan jasalatyn qareket qana jauap beredi.

«Abay-aqparat»