Birtughan qyrghyz júrtynda Sadyq Sher-Niyaz degen agha bar. Úzaq jyldar boyy «Aytys» qoryn basqaryp, qazaq pen qyrghyzgha qos bәige tigip, elaralyq aitystar ótkizip jýrgen, qyrghyzgha, qyrghyz týgili qazaqqa esimi belgili kinoger. Memleket jәne qogham qayratkeri.

Byltyr mausymda Abai.kz aqparattyq portalyna arnayy súhbatyn jariyaladyq. Sol súhbatynda qazaq pen qyrghyzdaghy elishilik hәm elaralyq biraz mәselege qatysty ashyq pikirin aityp: «Rim imperiyasy da, Sovetter odaghy da – janalanu bolmaghandyqtan qúlady... Sayasatshylar dual qúrady, mәdenet adamdary kópir salady. Mәdeny birigu bolmay - Týrki halyqtary shynayy kýshke ainala almaydy. Biz kórpende sayasattyng shenberinen shygha almay jýrmiz. Qazaq pen qyrghyzdyng arasy suysa – oghan el basshylary kinәli. Basqa elderding joly bizge ýlgi emes», - dep sóilegen edi.

Sadyq Sher-Niyaz Qyrghyzstannyng Jogharghy Kenesining deputaty (parlament) bolghan. Qyrghyzstannyng Mәdeniyet jәne aqparat ministri, Qyrghyz Respublikasy Preziydenti janyndaghy Konstitusiyalyq kenesting mýshesi qyzmetterin atqarghan.

Sadyq Sher-Niyazdy qazaq júrty «Qúrmanjan Datqa» filimi arqyly tanidy. Atalghan kinotuyndyny qazaq kórermenderi joghary baghalap, kinosynshylar: «filim óte sәtti týsirilgen, qyrghyzdyng keremet jeri men ómirin kórsetip qana qoymay, eldi birlikke ýndeytin shygharma eken», - dep jatty. «Qúrmanjan Datqa» filimin qazaq preziydenti Qasym-Jomart Toqaev ta birneshe mәrte sóz etti. Qazaq kinogerlerine ýlgi etti. «Az ghana qarajatqa tamasha tarihy kinotuyndy týsiruge bolatynynyng dәleli», - dep sóiledi.

Qazir Sadyq Sher-Niyaz myrza Qyrghyzstannyng Fransiyadaghy Tótenshe jәne ókiletti elshisi qyzmetin atqaryp jýr.

Qazaqta bolyp jatqan «qantar oqighasyn» әlem júrty әngimelep jatyr, әli. Auany da әrtýrli. Biri doskónildik bildirse, biri «qúlannyng qasuyna myltyqtyng basuy», - dep eldegi alaghay da búlaghay sәtti óz paydasyna sheship qaludyng qamymen alashapqyn boluda. El ishindegi hәm Halaqaralyq aqparattargha qanyqsyzdar. Eldegi songhy kýnderi bolyp jatqan auys-týiister men qabyldanyp jatqan qauly-qararlardy da, jasalyp jatqan júmystardy da kórip-bilip otyrsyzdar. Qaytalap aityp, qúlaqty jauyr qylmayyq.

Biz býgin Sadyq Sher-Niyaz myrzanyng «qantar oqighasyna» qatysty az ghana pikirin, tilegin qazaq oqyrmandaryna, Abai.kz oqyrmandaryna úsynghandy jón kórdik.

Sadyq Sher-Niyaz:

«Qazaghym keyde tynysh, keyde tolqyn. Tynysh bolsan, tynyshtyghyna ortaqpyn», - der me edi, Alyqúl, kim biledi?..

Ne bolsa da, sabyr tilep túrmyz. Ashudyng arty ashu. Qazaq eline sabyr, júrt basshylaryna kósemdik bersin.

Qyrghyzdyng basynan da osy qyp-qysqa 25-30 jyl ishinde neler ótken joq?! Álbette, biz osynday qan-tógissiz, órkendep-óssek bolatyn da edi. Osy revolusiyalarsyz-aq, memleketimizdi biyiktetip, damyta alatyn ba edik?! Áriyne! Osy joldy sizderge tileymin, bauyrlastar! Óitkeni, qansha revolusiya bolsa da, biylikke úmtylghandar biylikke keledi. Odan kimning útyp, kimning útylary kýmәndi.

Al endi búl oqighalar bәrimizge sabaq. O, týgili qyrghyzgha da sabaq. Óitkeni, biz osynday pendemiz. Basymyzgha әlemet kelmey, aldymyzdy andap bilmeydi ekenbiz.

Men keyde qorqamyn, biz óstip qyzylsheke bolyp jatqanda, syrtymyzdan dúshpan basyp kirse ne bolmaqpyz? Qazaq ta, qyrghyz da?.. Ashuymyzdyng ayaghynda memleketimizden aiyrylyp qalsaq she? Qúday saqtasyn! Biraq, saqtansang saqtaydy.

Bir kózimiz bir kózimizge jau zamanda ómir sýrip jatyrmyz. El men biylikti jaqyndastyratyn jana formalar tabu kerek sekildi. Janasyn taba almasaq, saltymyzda baryna jýgingen jón. Irgeridegi aqsaqaldar instituty bar emes pe?.. Qazir mine, «aqshaqal» degen sóz payda boldy. Ony da biylik jaqsylap paydalanyp jatyr. Orden-medalidardy keudesine taghyp, syi-qúrmet qylyp jatsa, ol pende jaryqtyq, soghan kóne salady eken...

Biraq, biribir әrbir alty ay sayyn, komputerge terip, shaqyryp, 65-ten asqan aqsaqaldardy jinap, solardyng sózin estip túrsaq qane? Meyli, kimi kelse, sonysy kelsin. Jogharghy bilimdisi kelsin, sushy, malshylary kelsin. Biraq, bizge ashy bolsa da shyndyqty aityp berip túrsyn.

Germaniyanyng әskery ustavynda bir punkt bar eken. Komandiyrine aryz berging kelse, ol oqigha bolghan uaqyttan ýsh kýn ótkennen keyin ghana aryz bere alady ekensin. Ashuyng qaynap túrghan uaqytta aryz bere almaysyn. Mýmkin osynday ereje-salttarymen Germaniya - Germaniya bolyp túrghan shyghar?

Biz elshiler bir jaqqa jinalyp bara qalsaq, eng qúryghan, milliondaghan eli asharshylyqta kýn keship jýrgen memleketterding elshileri eng qymbat kólikter minip jýredi. Mýmkin, osy ýshin de Qúday olargha bermey jatqan shyghar. Sәn-saltanatty biz biylikke qylghan qoshemet dep bilip qaldyq. Sәn-saltanat – eline qylghan qyzmet emes pe? «Qanshalyq biyikke shyqsang da, sonshalyq halyqtan tómen bol» degen el sózin úmytyp bara jatyrmyz. Aramyzda talas kóp bolyp ketti. Búl da ýlken mәsele. Kór dýniyening ýstinen kómelengenderdi kórdim. Biraq, osylardyng ishinen eng qauiptisi – ashu. Ashugha aldyrmay, sabyr tileymin. Bauyryma sabyr tileymin. Qazaghyma sabyr tileymin. Tughanyma sabyr tileymin. Túghyrdaghylargha kósemdik tileymin.

Taqyrypqa oray:

Qyrghyzstannyng aitys aqyny Azamat Bolghanbaev ta bizdegi oqighalargha alandaushylyq aityp, eki auyz pikirin joldaghan eken. Qaranyz, marhabat...

Azamat Bolghanbaev:

Qyrghyz ben qazaq elining úly múrasy – búl aitys óneri. Qazaq aqyndary qyrghyzda, qyrghyz aqyndary qazaqta jyrdyng da, syidyng da tórinde boldy. Búl isterge «Aytys» qoghamdyq qory shyn niyetimen beynet qylyp, eki elding ortasyndaghy úly yntymaqtyqqa jol saldy. Olardyng sap basynda qyrghyzdan – Sadyq Sher-Niyaz aghamyz bastap, Elmirbek Imanaliyev, Shayyrbek Abdyrahmanov, Farhad Bekmanbetov, Shekerbek Adylov, Mirlan Samyiqoja, Azamat Bolghanbaev, Asylbek Maratov t.b. úiystyruda jýrgen jigitter boldy. Qazaqtan – Darhan Qydyrәli aghamyz bastap, Aqan Ábduali, Serik Qaliyev, Aybek Qaliyev, Balghynbek Imashev, Múhtar Niyazov, Bóribay Orazymbet t.b. azamattar sapta túrdy.

Birneshe mәrte qos bәige tigilip, eng myqty aitystar ótti. Qazaq eli de Darhan Qydyrәli aghamyzdyng bastamasymen qos bәige tigilgen aitystar úiymdastyra bastady. Qazaq elinen kelgen әrbir aqyndy elding erkesi qatarly myqty syimenen úzatqangha biz de әreket etip jattyq. Biz de qazaqtan odan kem syy kórmedik.

Ras, aitystyng tabighaty solay eken, jekelegen mәselelerde talas-tartystar bolghan kezder de boldy. Biraq, talasymyz bolghan jerde qalatyn. Byltyr TÝRKSOY-dyng demeuimen Ankarada da aitys bolyp, ol jerdegi jergilikti júrt ta qazaq pen qyrghyz aqyndaryna ózgeshe qúrmetpen qarady. Úiymdastyrudy Dýisen Qayseiyinov, Qojageldi Kýltegin, Baqytjan Omarov syndy aghalar jýrgizdi.

Jaqynda ghana Bauyrjan Haliolla aghamyz eki elding yntymaghyn danghazalaghan is-shara qylyp, Múhtar Áuezov Sayaqbaydyng ýnin Almatyda janghyrtsa, Bauyrjan agha manasshy Aziz Bimyrzaúlynyng ónerin Oralda janghyrtyp, ekeuimizge eki kýlik at mingizip, úzatty.

Búl kýni qazaq eli auyr kýnderdi bastan keshirude. Birtughan elge sabyr jәne yntymaq qalaymyn. Memleketting býtindigi, últtyng birligi barlyghynan manyzdy. Qazaq jerindegi aitys aqyndaryna amandyq qalap, sabyr tileymin. Qaza bolghandardyng jaqyndarynyng qayghysyna ortaqtasyp, kónil aitamyn. Biylik basyndaghylar keledi, ketedi, biraq, el qalady.

Qúrmetti qazaq aqyndary, Qazaqstannyng qalalarynda qyrghyz kórsender qoldau kórsetip, qamqorlyq jasay jýrinder. Biz bir-birimizge jýrek jәne tirek bolayyq. Elmirbek aghamyz aitqanday, elimizde yntymaq bolsa, bizden de talay jyr shyghady. Sadyq aghamyz ben Darhan aghamyz demeu bolyp, biyl Parijde de aitys ótpek. Jaqsy kýnder әli aldymyzda. Ár qazaq mening jalghyzym...

Dayyndaghan Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz