Senbi, 23 Qarasha 2024
Ayqay 5363 16 pikir 12 Qantar, 2022 saghat 13:50

Resey Kólbaevtyng qolymen ot kósep otyr ma?

Aragha jyldar salyp, alghash ret qazaqtar óz elinde, óz jerinde 75 payyzgha jetken tústa, biylikke óz uәjin bildire bilgen shaqta, el ishine jik salatyndar tóbe kórsete bastady.

Sol tóbe kórsetushilerding biri óz qandasymyz – Baqytjan Kópbaev. Tayauda tirkelgen «Kazahstanskoe obshestvo internasionalistov» qoghamdyq birlestigining serkesi Baqytjan Kópbaev әueli «TikTok-ta» beyneýndeuin jariyalap, artynan «camonitor.kz» tilshisi Sәule Isabaevagha: «Qazaqstan Beybauyrymdary: partiya qúrudaghy alghashqy qadam//Internasionalisty Kazahstana: pervyy shag k sozdanii partiiy», - atty súhbat berdi.

Endi myna reseylik kartagha kóz salayyq:

Beyneýndeude Elimizdegi Kompartiyanyng jaqtasy sanalatyn Baqytjan myrza óz últyn «kazaho-fashisty» dep ghaybattap, alash balasyna kýie jaqty. Al, saytqa bergen súhbatynda memleketshildik iydeyagha bas biriktirgen býkil qazaqty «fashister» dep dep jariyalady. Al ózi qúrghan, bolashaqta «partiyagha ainalatyn» qozghalys Qazaqstandaghy qazaqy fashizmmen kýresushilerding basyn biriktiretin qozghalys-mys.

«Biz birikpesek, qazaqtar dúnghan, ózbek jәne úighyr siyaqty sany kóp az últtardy qyrghan son, birden orysqa auyz salyp, artynan ózara qyrylasady», - degen beyneýndeuimen Baqytjan myrza neni menzep otyr?..

Sonda Kólbaevqa ana tilinde sóilep, alashtyq ruhta oilaytyn býkil qazaqty últshyl-radikal dep kýstanalaugha kim tizgin berdi? Ar jaghynda orys barlauynyng izi jatqan joq pa? Qazaq pen ózge últtyq azshylyqtyng arasyna ot jaghyp, sayasy jik salugha tyrysqandardyng kózdegeni ne? RF Kólbaevtyng qolymen ot kósep otyrghan joq pa?

Qazaq tildi qazaq pen orys tildi qazaqty ekige bóluge tyrysqan soltýstik kórshimizding kózdegeni belgili. Biraq, onyng aitaghyna erushilerge bir shara qoldanatyn kez qashan tuady?!

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

 

16 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377