Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3406 0 pikir 10 Qyrkýiek, 2012 saghat 06:57

Barak pen Miysheli. Baq jәne bal syra...

Bir-birine degen yntyzarlyghy erekshe eki jastyng suretin  arghy bette, Qytay Halyq Respublikasynda túryp jatqan bauyrylarymyzdyng kultegin.com saytynan alyp otyrmyz. IYә, búl býgingi AQSh preziydenti Barak Obama men jary Miysheli hanym. «Sol kezdegi ystyq qúshaqtarymyz jazylmay ómirdi birge sýrip kelemiz», - deydi AQSh preziydenti.

Bir-birine degen yntyzarlyghy erekshe eki jastyng suretin  arghy bette, Qytay Halyq Respublikasynda túryp jatqan bauyrylarymyzdyng kultegin.com saytynan alyp otyrmyz. IYә, búl býgingi AQSh preziydenti Barak Obama men jary Miysheli hanym. «Sol kezdegi ystyq qúshaqtarymyz jazylmay ómirdi birge sýrip kelemiz», - deydi AQSh preziydenti.

Barak Huseyn Obama 1961 jyldyng tamyz aiynda dýniyege kelgen. Ol Amerika Qúrama Shtattarynyng tarihyndaghy besinshi afroamerikandyq senator atandy. Tughan jeri Gavay araldarynyng ortalyghy - Gonolulu qalasy. Onyng әkesi - ýlken Barak Huseyn Obama ekonomika salasyn zerdeleu maqsatymen Amerikagha Keniyadan kelgen. Baraktyng anasy  Stenly Enn Danhem  ekinshi ret túrmys qúryp indoneziyalyq músúlman studentpen bas qúraydy. Huseyn Obama negizinen osy ógey әkesining tәrbiyesin kórip ósedi. Obamanyng ómirbayany turaly azdaghan maghúlmatty myna siltemeden taba alasyzdar: http://dinislam.kz/publ/38-1-0-294.  Bir qyzyghy Obama AQSh preziydenttigine saylanyp jatqan kezde oghan islam әlemi zor ýmitpen qarap edi. dinislam.kz sayty da sol kezdegi jalpy jәmighattyng kónil-kýy auanyna berilip, Obamany mýmin kórgisi kelgenin bayqatady. Degendey-aq, Obama Aq Ýiding tórine shyghysymen kishi Bushtyng Irakqa jasaghan әsekery әreketin syngha alghan edi. Esterinizge sala keteyik, Dordj Bush 2001 jylghy 11 qyrkýiek oqighasyna «әl-Kaeda» úiymyn kinәli dep tauyp, kýlli músylman jýmriyatyna júdyryghyn bilegen bolatyn. Sodan keyin kópke sozbay Soltýstik atalantika odaghy men AQSh-tyng әskery kýshin júmyldyryp Irakqa qarsy qiyan-keski soghysty bastap ta ketken-di. Úzaq jyldar boyy Irakty biylep-tóstegen Saddam Huseyn aqyrynda dargha asylyp, kóne Baghdat qalasynyng toz-toz shyqty. Al, Barak Obama preziydenttik qyzmetine naqtyly kiriskennen keyin Iraktan AQSh әskerlerin shygharu jәne atyshuly Guantanamo týrmesin jabu, tәuelsiz Palestina memleketin qúru jәne músylman memleketteri basshylarynyng ýlken sammiytin ótkizu turaly  josparlaryn jayyp salghan-dy. Obamanyng osynday betalysyna qarap músylman memleketteri quanysyp qalghan. Alayda, ol Tayau Shyghysty derliktey tize býktirip, 30-40 jyldan el biyliginde otyrghandardy taqtan qúlatty. Biz, әriyne, Obamany sol ýshin aiyptaudan nemese jaqtaudan qalyspyz. El isining ishki mәselelerine syrttyng qolyn súqtyrmay berekeli tirshilik qúru aldymen ózderin islam әlemi ataytyn elderge kerek. Al, Obama... Obama bolsa, AQSh-tyng birinshi derjava degen ataghyna ataq, danqyna danq qosyp Miysheli hanymmen ystyq qúshaghy ajyramaghan qalypy ghúmyr keship jatyr. Myna suret eki jastyng júpyny tirliginen syr anghartaqnaday ma, qalay? Áytkenmende baq degendi qoysanyzshy, Miysheli men Barak qazir Aq Ýide túrady. Kýieuining sonynan Aq Ýige kóship kelgen Miysheli Obama Amerika Qúrama Shtattary preziydentining reziydensiyasy ornalasqan  kógaldan jasyl baq jasap alghan. Aq Ýy baghynan qazir ol ónim alyp, erine syra qaynatyp beredi eken.  Aq ýidegiler qazir Miysheli jengeyding bal syrasynan shól basyp, mәz deydi biletinder.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5354