TÓRTINShI BÓLIM

ESIRKEU

I

Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

Abylanyng kózi adyraya qaldy bir kýni maghan. Bólmesine taghy da shaqyryp alyp tergedi. Qylmysymdy әneu kýngidey súrau emes, suyryp alamyn degendey adyrayady.

- ... Ózdiginnen әshkereleymisin, joq pa?

Joqtyghyna nandyru niyetimmen birneshe ret qaytarghan juas jauabymnan juandap kelip osylay aqyrghanda, mening de adyraymasyma bolmady.

- Áshkereleytin mәselem joq bolghan son, joq! Eger tapqan bolsan, moynyma qoy da, dodagha salyp talata ber!

- Olay bolsa tynda!...  Dórbiljinde mektep tekserip jýrgen kezderinde malshylardyng ýiine qonyp, jalpy elu qoy jegensin! Ras qoy!

- Jolaushylap, jýrgende qonghan ýiin, tamaq bermey jatqyzushy ma edi! Mal sharuashylyghyndaghy halyq qonaghyna et asyp bermey toqtamaytyn. Dayar eti bolmasa, qonaghynyng erkine qoymaq qoy soyatyn. Sebebi, basqa tamaqtaryn tamaq dep eseptemeydi. Al, men, sonshalyq zorlanghanda bir kilo etti әreng jey alamyn. Basqasy týp-týgel, óz ýiinde qalady.

- Bir kilodan... demek, qiyanat degen mine osy emespe!

TÓRTINShI BÓLIM

ESIRKEU

I

Qúdiretti tergeushim, ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz!

Abylanyng kózi adyraya qaldy bir kýni maghan. Bólmesine taghy da shaqyryp alyp tergedi. Qylmysymdy әneu kýngidey súrau emes, suyryp alamyn degendey adyrayady.

- ... Ózdiginnen әshkereleymisin, joq pa?

Joqtyghyna nandyru niyetimmen birneshe ret qaytarghan juas jauabymnan juandap kelip osylay aqyrghanda, mening de adyraymasyma bolmady.

- Áshkereleytin mәselem joq bolghan son, joq! Eger tapqan bolsan, moynyma qoy da, dodagha salyp talata ber!

- Olay bolsa tynda!...  Dórbiljinde mektep tekserip jýrgen kezderinde malshylardyng ýiine qonyp, jalpy elu qoy jegensin! Ras qoy!

- Jolaushylap, jýrgende qonghan ýiin, tamaq bermey jatqyzushy ma edi! Mal sharuashylyghyndaghy halyq qonaghyna et asyp bermey toqtamaytyn. Dayar eti bolmasa, qonaghynyng erkine qoymaq qoy soyatyn. Sebebi, basqa tamaqtaryn tamaq dep eseptemeydi. Al, men, sonshalyq zorlanghanda bir kilo etti әreng jey alamyn. Basqasy týp-týgel, óz ýiinde qalady.

- Bir kilodan... demek, qiyanat degen mine osy emespe!

- Joq, búl qiyanat emes!... Qonaqtyng ózi búlap, iyә, úrlap jemey, ýy iyesi syilap-zorlap jegizgen tamaqty adam balasy qiyanat dep eseptemeydi. Al, qonaqqa mal soy әdeti jana ýkimet jaghynan shektelgennen beri men de shektey alatyn bolghanmyn. Nanbasang qonghan ýilerimdi tizimdep bereyin, ózderinen súra!

- Hosh, múny keyin kórelik. 1951-shi jyly 4-shi aida «buaz әsker kórgenim osy» dep partiyanyng әiel kadrlaryn masqaralaghanyng ras qoy?

- Múny qaljyng retinde aitqanym ras, «masqaralaghanym» ótirik. Áyel әskerding buaz bolghanyn kórgenim 1-shi ret bolghandyqtan tandanyspen qaljyndaghanmyn. Múny sol «buaz әskerdin» erining aldynda da aityp kýldirgenmin. Búghan qansha aqsha alatyndyghynyzdy partkomnan bagha shyqqanda bolmasa, aitpauynyz, namysynyz ýshin qajet! Búl qaljynym, keri tónkerisshilerdi janyshtau» nauqanynda da ortagha týsip, әshkereleushige eshqanday abyroy әpere almaghan bolatyn. Búl nauqangha әkelip taghy salatynday, qanshalyq qiyanat bolyp, qanshalyq qazynalaryndy shyghyndatqandyghymdy ýlken jiyngha salynyzdar, tóleuin dәl sol jiynda qaytaryp bereyin!

- Búl mәsele de túra túrsyn! -dep týiildi Abyla. Qorqyta almaghannan qorlanghanday, tanauy ashudan kerile týsti. - Sen partiyagha kirudi talap etip jýrgendigindi úmytpay jauap ber!

Kompartiyagha qazirshe mýshe bolyp ótuding óz ar-namysyma qanshalyq masqara jýk artatyndyghyn mólsherlep bolghan edim, ishimnen kýle, mysqylmen aittym jauabyn.

- Bir sekundta úmytqan jerim joq!

- Olay bolsa, atylghan keri tónkerisshiler ýshin qayghyryp, jylaytyn sebebing ne?

- Keri tónkerisshiler ýshin emes, Shәueshekte nahaq atylghan naghyz tónkerisshi eki ústaz ýshin jylaghanym ras. Jylau ghana emes, olardy aqtap ortalyq komiytetke aryz da jazghanmyn.

- Hosh, osyghan qazirgi, qiyanatyn jasyryp qalu maqsaty men ólip alghan jolbarystar ýshin jylaytyn sebebindi qosyp jauap bershi, qane, qay maydannyng oqymystysy ekendigindi kórelik. Kompartiya mýshesining maydany ma búl.

- «Kommunist» degen meninshe adamgershilik sanasy tolyq, naghyz adamgha beriletin eng ardaqty atau. Osy ólip jatqan «jolbarystaryn» siyaqty óltiru jazasyna tolmaytyn oqys ahualdan ózing ólip qalsan, saghan da jylar edim! Búl, mening kompartiya jónindegi maydanyma núqsan keltire almaydy!

- Partiya mәnpaghatyn úmytsan, partiyaly boluyna núqsan kelmey me! -dep zekirip qalghan Abylannyng tompaq kózi әinektey jarqyrady.

- Partiya mәnpaghatyn úmytu emes, partiya mәnpaghaty ýshin qayghyrghan kommunisting maydany qayda ketpek! -dep men tesireydim. - partiyamyz dәl qazir ekonomisterge, tәjiriybeli myqty búghalitrlerge múqtaj bolyp otyrghanda, olardyng qiyanatyn búghaltir iә zanymen jinishkelep teksermey, múrnyn júdyryqpen búzyp, kózin sausaqpen tesip moyyndatamyz dep óluge mәjbýr etsek, búl terrorlyghymyz partiya mәnpaghatyn - partiya abroyyn saqtaghandyq bolmaq pa!

- Y...hy... partiyanyng núsqauy boyynsha jýrgizilip otyrghan nauqandy terrorlyq desen, partiyanyng ózin kim demeksin, búl kimning maydany!

- Nauqan, partiyanyng núsqauy boyynsha jýrgizilgen, eni jaqsy, qasiyetti nauqan. Al, qaytkende de moyyndatamyz dep úru men qinau-jeke óz terrorlyghymyz. Múny partiyagha arta almaymyz. Sebebi, sony istegen qol bizdiki. Kompartiya mýshesi bolu degenimiz aqiqat pen әdiletke shyn jýrekpen joldas bolu degen sóz. Búlargha jaman joldas bola almaghan «partiya mýshesi», marksizm shygharmalaryna toghyz qabat oranyp alsa da kommunist bola almaydy!

- «Aqiqat», «әdilet», «adamgershilik» dep bazargha salghan nemelerinning kimning maly ekendigin týsindiremiz әli, túryp túr! -dep sýze qaraghan tasyr kózdi Abylanyng juan túmsyghy tipti isinip, talaurata qaldy. Kózin ghana emes, kýre tamyrlaryn da badyrayta sóiledi endi. - Tabyn úmytyp, burjuaziyanyng qúlyna ainalghan opportonisterding eki qúlaghyn tóbesine jetkizip túryp týsindiremiz әli!

- Opportonistigim ras bolsa, eki qúlaghymdy óitip múratyna jetkizbey-aq júlyp tastap týsindiruge bolady, -dep men de jymidym. - Biraq, aldymen aqiqat pen әdiletting kimning maly ekendigin týsindirip júlatyn da mindetiniz bar. Aqiqat pen әdilet ornatu ýshin bolmasa, ne ýshin kommunist bolamyz? Mәnsap alu ýshin be, iyә, qúldyq pen opportonizm ýshin be?

- Qazir burjuaziyanyng qúrghaq pәlsapasyn talqylaugha uaqytym joq! -dep zekip qaldy Abyla. - Odan da mәselendi rasshyldyqpen tapsyr, aqiqat pen әdilet degen mine osy!

- Mәsele dep tanityn qatelikterimdi ózim aityp bolghanmyn. Dórbiljindegi Sәrsenning jibergen osy materialy boyynsha súrap anyqtaytyn mәselelering bolsa, taghy súray ber!

- Kimning materialy deysin? -dep Abyla aldyndaghy qaghazyna ýnildi.

- Sәrsenning materialy deymin, gomindang shpionynyn! -dep kýlip jiberdim. - Múnday jýzi qalyng materialdy Dórbiljinde odan basqa eshkim jazbaydy!... Mening ýstimnen endi onyng әshkereleytin «әielderdi qorlady» deytin bir ghana mәselesi qaldy. «Áyelder» degeni bir jezókshe ghana. Ony jazyp tapsyrghanmyn. Tek, aqshagha shaqqanda qansha bolatyndyghyn ghana bilmeymin dedim ghoy!

Abylannyng kózi qadalyp otyrghan materialynan jalt etip maghan tóndi.

- Odan basqa joq pa?

- Joq!

- Áli kóp! -dep zirk ete týsti tergeushim. - Joq degenin!... Sóile!

- Ózim, «joq» dep sóiledim. Bar deseng sóz seniki, marhamat!

- Oilanynyz, men sóilesem, auyr keledi ózinizge!

- Auyr bolsa, әriyne qylmyskerding ózi kóteredi, sóiley beriniz!

- Úmytyp qalghan shygharsyz, esinizge bireuin týsireyin, mәselen delik: osy saparda ýilenip kelgensiz, toyynyzgha segiz qoy, bir ógiz soyghansyz. Shashu dep shashylghan bauyrsaq pen qant-konfet býkil kóshege shashylghan ras qoy? Kedey semiyadan shyqsanyz osynshalyq kóp maldy qaydan aldynyz? Halyq taba almay túrghanda múnshalyq syrap etken «molshylyq para bolmasa qaydan keldi? Aldymen osy faktterge tolyq jauap beriniz!

- Shashudy shattyqtaryn bildiru ýshin toygha jiylghan dostar men tuystar әkelip shashqan. Ony yrym ýshin toyshylardyng ózderi terip jeydi. Jerde bir týiirin de qaldyrmaydy. Al, toyyma ózim bir qoy ghana soydy tapsyrghanmyn. Basqa qansha mal soyylsa da osy materialdy jazyp jibergen Sәrsenning ózi biledi. Ózi jauapker, men bilmeymin.

- Óz toyyna soyylghan maldy qalaysha bilmeysin! -dep Abyla shýilige súrady da, men sondaghy bolghan bar ahualdy týiile sóilep berdim. Jauabymnyng tolyq dәleldi, aiqyn sóilegenine qarap, endi qútylghan-aq shygharmyn degen senimge kelip toqtap edim. Qútqarmaytyn senimge kelgenin sezdire Abyla búiyrdy.

- Osylarynyzdy qalghan mәselelerinizben qosyp, tolyqtap jazyp tapsyrynyz!... Teginde obalynyz mende qalmasyn, eskertip qoyayyn, jazghanda rasy boyynsha bir mәselenizdi de qaldyrmay tolyq moyyndap jazbasanyz qútyluynyz mýmkin emes!.. Qylmysty jenildetudi óz tanymynyz - juastyghynyz belgileydi.

Osydan basqa rastyghymnyng joq ekendigin qaytalap aityp kórdim de, senushimning de joq ekendigin bilgen son, aighaq-kuәlardy tartyp, jalaqordyng ózine dәlelimen artyp jaza salghym keldi. Zang oryndaryna úsynugha da osynday jazba týrdegi tura jauaptyng dayyn túruy qajet qoy.

Ásirese, toydaghy soyys maldyng kýnәsin maghan artqanymen joly bolmaytyndyghyn eskertip, aldymen Sәrsenge hat joldadym. Bir týnning ishinde beynetti jauap materialym da jazylyp bitti. Ózi oqy salyp shiyrshyqtap, qoltyghyna qysa jóneldi Abyla. Nuhanbenge әketkendigi sezilip edi. Ile-shala qaytyp kelip, qaldyq jolbarystardyng ýstinen kýres jýrgizip jatqanda telefongha shaqyryldy. Endi erekshe badyraya qarap kirdi maghan. Badyraya-badyraya otyryp, týski demalys kezinde taghy shaqyrdy.

- Dayyndal, týsten keyingi jiyngha kirmey oilan, mәseleng erteng tanerteng kópshilik aldynda tekseriletin boldy! -dep shyghardy.

Kýreske-dodagha týsesing degeni edi múnysy. Hanbenderding solay zorlap moyyndatpaq bolghany ghoy! Sol jarym kýn men týni boyy oilaghanym, dodalanbaudyng qamy ghana boldy. Endi Áliya týgil sonau dәuirdegi kók bormy men siyrdyng da qylmysyn ózime darytpay, sebepterin ghana sóilep tastap, ashyq aitysugha ghana bekindim. Múndayda kýreske týspey, belsendilerge talatpay, zang sarabyna ghana týsuding qajettigi kórinip bolyp edi. Keybireu dodadan osylay qútylghan. Ayanbay ashyq aitysqa týsken de qoly jelkesine qayrylyp baylanyp, týrmege aidalghan. Qazir zang tergep jatqanyn estigenmin. Batyl bolmay mimyrttasam-aq myljalanatynym anyq. Qylmysty-qylmyssyz jolbarystardyng bәri de qarsy túrugha batyldyq ete almaudan soghylyp jatpay ma. «Al, men onday tótenshe batyldyqpen batyrlyqty tәuekel retinde ghana qoldanyp, qinalyp qalmauym ýshin әdis istetuim kerek. Bar jauabymda belsendilerdi ózime tartyp, tis yrsitpaytyn etuim qajet. Ol ýshin ózderin nandyryp-baghyndyryp әketetin ótkir shynshyl sóz qajet!... Áy, biraq, әneu basy joq keudeler onyma kóne qoyar ma eken!...»

Tanertengi tamaqtan song bir belsendi jataghyma kelip, jiyngha shaqyrdy. Tas týiin bolyp, qandy maydan zalyna kirip bardym. Kópshilik typ-tynysh, tym-tyrys. Abyla bayau ghana sóilep túr eken. Maghan jayshylyqsy ghana qarap, «otyrynyz!» dedi. Men de jayshylyqsyp, salmaqty qadammen eng artqy oryndyqqa baryp qoydym.

- ... Hosh, býgin solay, Ábilemitti qazir shygharyp әkelip, qayta sóiletinizder! -dedi Abyla. - Zorlamay tekserip, mәselesin bir-birden anyqtap súrap, jauap alynyzdar!... Hatshy aldymen onyng óz jauabyn, onan-song kópshilik pikirin jazsyn! Jiyndy Bighabil joldas basqarady. Bighabil joldas, múnda kelip otyrynyz!... Men partkomdaghy bir jiyngha baratyn bolyp qaldym. Búl is býgin sizding mindetinizge qaldy. Ábilemit tezirek anyqtalyp bolsa, Oshyrdy shaqyrtyp tekseriniz!

Men ornymnan qozghala qoymadym.

- Maqúl-aq bolsyn, biraq, osy «jolbarystarynnyn» mәselesin qayta anyqtap, «keskin tiyanaqtatu» qúqyghy qalay berildi maghan? -degenimde kópshilik kýlip jiberdi de, men súrauymdy aiqyndap, qaytalay tastadym. - Ózim kýreske týskeli otyrghanymda «jolbarystarynyzdyn» qylmysyn maghan qayta teksertpek bolghan sebebiniz ne ekendigin týsindirinizshi?.. Olardy aqtatqyzyp alyp, «mine maydanyn, kim ekendiging endi anyqtalmady ma!» dep mening alqymymnan ala týspeksiz be?... Joq, búl qaqpanynyzgha týse almaymyn!

- Á...ә... sizding osylay kýmәndanatyn da sebebiniz bar eken ghoy! -degen Abyla ósip ketken saqalyn sipalay berdi. «Jolbarys» soghugha kiriskennen beri qyrylmaghan saqaly basyna apat ornaghan jolbarystarynyng saqaldarynan da asyp, arasynan bit te óte almaytyn nugha ainalyp ketip edi. Sonysyn endi tútamdap sylap túryp qaldy. Ózi qara adamnyng qyzarghany bilinbese de, birtýrli júmbaqty mýsәpirlik halge týskeni osy túrysynan bayqalghanday.

- Mening kýmәnim siz oilaghan sebepten de auyryraq! -dep saldym. -Kópshilik aldynda ózimdi teksergende ortagha salarmyn. «Mәselelerim» tekserilip anyqtalghansha búl artqan mindetinizdi atqara almaymyn!

- Ekeumiz keyin týsinisip qalarmyz! -degen «jolbarys» qyrany partiyaly bireu men belsendining birine sybyrlay sala jóneldi. Jiyndy sol ekeui qosaqtalyp basqardy da, men «aua rayynyn» býgingi ózgergen sebebin izdeumen boldym. Eki-ýsh kýnning aldynda batys-teristik әkimshilik rayonynyng sekretary Shy júnshýn degen kisining Ýrimjige kelgenin estip edim. Sebep sol kisiden bolghany angharylghanday. Qos basqarushy qosarlana anqyldap, Abilemit jәne Oshyr atty bólim bastyqtaryna ózderi zorlap moyyndatqan qiyanattaryn ózderi qayta aqtady da otyrdy. Dauysqa salyp jiberip, abaqtydan ýilerine qaytaryp tyndy. Sonyng ertenine tótenshe quanyshty bir habar kósheni jayrang qaqtyrdy. «Shy Júnshýn ortalyq komiytetten ýlken mindet alyp kelipti!». «Shinjandaghy asyra silteushilikti estip kelgenin aitypty!». «Ortalyq komiytetting sayasy birosy oghan Shinjang qyzmeti jóninde eng joghary qúqyq berip attandyrypty!». «Aybatynan ay jasyrynady dep senetin aqyrympaz Uanjyndy kele sala býre týsipti!», «qyran sekretaryndy selkildetip jiberipti!» desedi.

Ólke qyzmetin tekseru, aldymen ólkelik partkom yadrosynyng óz ishinde bolghanday, qala kósheleri tyna qalyp tyndasa da qaralyp jatqan mәselelerding qay mәseleler ekendiginen eshbir sybys esty almay qalghan eken. Onan songhy bir-eki kýnde partburo men ólkelik ýkimetting basshy qyzmetkerleri sekretardyng shaghyn jiyn zalynda bas qosqan kýbirleri estildi. Sondada sózderi úghylmap edi. Sol jiyn keneyip, ýkimet mýsheleri týgel jiylghanda úqtyq. Partburonyng әr sala qyzmetinen bir-bir juandy jauapqa tartyp, tekserip jatypty.

Kýtken ýmitimiz alystan barandap, noqattan dopqa, doptan kýbige ainalyp, jaqynday kele naghyz ózi kórindi de zoraya berdi. Ýkimet mýshelerining jiynnan song ólkelik mekemelerdegi partiya mýsheleri týgel shaqyryldy. Jetip kelgen eng saghynyshtymyzdy qarsy ala shyqqanday bizde alaqaylay jýgirdik. Batys saraydy syqa lyq toltyryppyz. Sahnanyng tór jaq búryshynan ortalyq komiytet uәkili aldymen shyqty. Zaldyng art jaghynda túrghan mening búldyraghan kózime jýzi aiqyn kóriner emes. Áyteuir bir sopaqshalanghan aumaqty núr siyaqty. Ómirimde qolymdy eng qatty shapalaqtaghanym osy-aq shyghar, qyp-qyzyl shoqty shapalaqtaghanday, alaqandarym lapyldap janyp ketkendey boldy. Sahnagha ere shyqqan birnesheuding eng sonyndaghysyna sol núr qolyn sermep qalyp, toqtatty da, súq sausaghyn qadap, sahnanyng arghy jaq bosaghasyn núsqady. «Sol jerge túr» dep búiyrghany eken.

Ótken eki jarym jyldyng aldynda ghana Shinjang halqynyng jany uysymda degendey júdyryghyn týie aqyryp kelgen general-polkovnik Uanjyn, jazagha túrghan jay әskerdey itaghatpen sýmireyip túra qaldy. Júdyryghyn týimek týgil sausaqtaryn jiya alar emes. Sóitse de, «sekretar selkildedi» degen sóz beker kórinedi. Jerge shanshylghan shybyqtay shayqala toqtap, qybyrsyz mýlgidi.

Ortalyq komiytet ókili sóiley jóneldi. «... Shinjanda jýrgeizilgen búl asyra silteushilik pen qatigezdik elimizding basqa ólkelerining eshqaysysynan da kórilmedi. Búl, ortalyq komiytetting núsqauymen istelgen is emes! Búl apatty joyympazdyqtyng bas qylmyskeri - mine, mynau!» dep tór bosaghada túrghan Uanjyndy sausaghymen núsqap jiberip bastady sózin. Ásirese mal sharuashylyq rayyondaryna tóngen qaterdi tolyq sóiledi. Ortalyq komiytet ózining mal sharuashylyghy jóninde belgilegen sayasatyn eshqashan ózgertpegendigin naqtap týsindirdi. «Mal sharuashylyghy tapqa airylmaydy, mal ýleske týsirilmeydi, mal iyesi men malshygha teng baylanys jasalady. Búl sayasatty búzudy saghan kim tapsyrdy!» -dep Uanjinge tóne qarap jalghastyrdy sógisin. «Halyqqa jalpylay soqqy ber, jaudy kóbeyt dep qay keri tónkerisshi, qaysy fashist ýiretti!... Laufyn[1] aitsa tyndamaytyn, Lulaudyn[2] núsqauyna baghynbaytyn qaydan shyqqan nemesing sen!... Sóile, qaydan shyqtyn?»

Uanjyn tómen qarap ýnsiz túqyrdy da ókil kópshilikke qayta búrylyp, úzaq sózge kiristi. Ortalyq komiytetting Shinjang qyzmeti jóninde belgilep qoyghan jalpy nysana, baghyt-sayasattaryn aiqyndap bayandady.

«... Shinjangha ishkeriden kelip qyzmet istep jatqan kadrlar, tyndandar!» -dep dauysyn órlete búiyrdy bir shaqta. - Qaysynynda zor hanzushyldyq iydeya bolsa, sonyng dereu qaytyndar Shinjannan!... Qanshalyq qabileti, qanshalyq stajy bolsa da, qanshalyq enbek sinirgen bolsa da zor hanzushyldardyng kóp últty búl ólkege tittey de qajettigi joq... ortalyq komiytetting tapsyrmasy boyynsha qaytalap búiyramyn, óz iydeyasyn ózgerte almaghan zor hanzushyldar ketsin Shinjannan!..»

Osy sózben aqyryp-aqyryp jiberip, proletariyattyq internasionalizmnen sәl bolsa da shettegen kommunis symaqtardyng kommunizmshi emestigin, ondaylardyng partiyadan týgel aidaluy qajettigin sóilegende zal dýr kóterilip úzaq qol shapalaqpen alqady. Kóz aldymda sóilep túrghan osy bir jazyq manday, jarqyn jýzdi súnghaq dene, adamzattyng ózimshil sanasyn ózgerte alarlyq partiyanyng shynayy túlghasynday asa zorayyp, shúghyla shashyp túrghanday kórindi. Kóz shanaghyma jas toldy.

Ókil osy pikirin talday kelip, Shinjang qyzmetining әr salasynan kóringen zor últshyldyqty sóz etti. «Ásirese mәdeni-aghartu salasyndaghy zor hanzushyldyq, partiyanyng últtyq sayasatyna tikeley qarsy shabuylgha ailanghan!» -dep, әldekimdi izdey qarady jan-jaghyna. «Basqa últtardyng últtyq dәstýrlerin, kertartpalyq, keri tónkeris» dep iyanattaugha deyin jetken! Áyelder shashyn kespegendigi ýshin ghana «keri tónkerisshi», "feodal hanymy" atalyp, sayasy qaqpaygha úshyrasa, demek, hanzulaspasa, tónkerisshi qataryna qosylmaq emes eken ghoy!.. «Osy elde tónkerisshildik hanzugha ghana tәn bolyp, menshiktelip berilip pe edi!.. Tuysqan últtardy solay qorlap, ayaq asty etu jaghynan gomindannan da asyp týsken. Qorqytyp zorlap hanzulastyrmaq bolghan». Taghy da shoshqa etin jemeytin adam tónkerisshi bola almaydy-mys!... «Jang Jeshi shoshqa etin jeytin. Onyng da tónkerisshi - kommunizmshi bolghany ghoy!...», «Mahanben!» -dep dauystap shaqyrdy sonan son.

- Bar! -dey sala jýgirdi Mahanbeng esik jaqtan. Myndaghan kóz osy qasqyrdyng qoyansha býgejektegen sorly keypine qarap qalypty.

- Tuma Jyhýy juiyshi[3] súmyray! -dep zirk ete týsti zor dauysty partiya ókili. - Ket joghal, sheshendi...!

Sahnagha jaqyndap qalghan Mahanbeng kilt toqtady. Artyna әskery tәrtippen búrylsa da, oq tiygendey sendele basty ayaghyn, jýzi bir quaryp, bir qyzardy. Eshkimge qaray almay túqyra jóneldi syrtqa. Jiyrene qarap Nuhanbendi de shygharyp saldym. Ol búqpantaylap jan esikten shyqty. «Qayran basqalqalarynnan airyldyndar-au!» dep kýldi bireu.

Ókil endi ortalyq komiytetting jana núsqauyn oqydy. «... Uanjyn Shinjandaghy qyzmetinen mýlde bosatylsyn! Ótkizgen qylmystarynan esep beru ýshin Biyjinge qaytarylsyn! Onyng qyzmetin general liytenant Uang Ánmau tapsyryp alsyn! Uanjyn solshyldyghy oirandaghan barlyq halyqtan hal súrasyn! Mal sharuashylyq rayondarynan qolgha alynghandar týgel qaytarylyp, qalpyna keltirilsin! Basqa delolar qayta qaralsyn! Soqqydan zaqymdalghandar týgel ýkimet rashotymen emdelsin, shashylghandary jiylsyn, shaghylghandary tólensin!».

Ortalyq komiytet pen Maujushigha bar alghysymyzdy jaudyra úrandap-úrandap taradyq. Ertenine-aq úiymdastyrylyp tús-túsqa, aimaq-audandargha «hal súrau» - ýgit atretteri attandy. Altaygha baratyn bir zor atretke men de shaqyryldym.

Ýgitshi-sheshender, emshi-dәrigerler, kýishi-әnshi-biyshiler, kinoshy-aparatshylar, esepshi, kezdemeshi-qamdaushylar, saqshy-qorghaushylardan qúralghan zor keruen bolyp Altaygha jettik te, tezirek bitiru ýshin ýsh atretke bólinip kiristik.

Ertegilerdegidey «tylsymmen» baylanghan talay bәishikeshtermen әdiletti talap etken aqtaushylar, qaqas-jansaq jibergisi kelmeytin halystar kógen men qamaudan aghytylysymen enelerin kórgen laq-qozyday jamyrady bizdi kórgende. Manyrasyp-anyrasyp jylasyp kóristi. Kýres jiyndarynda júlmalanghan beshpet-symdardyng maqta jýnderi de jagha-omyrauymyzben, etek-jenimizge jabysa shaghyndy. Ayaghy shaghylghandardyng baldaq-tayaqtary da, belinen kýiregenderding zua-zambilderi de talasty bizge. Ólgenderding shesheleri men bala-shaghalary shulap, qúlaghymyzdy bitirdi.

Tiri qalghandaryna toy, ólip «qútylghandaryna» as, kókpar, at jarys, qyz quar... taghy da nemene-nemene, әiteuir, tau-dala jylauly, kýlkili shuylgha toldy. Biyik shyndar, qarly jondar, nuly shatqaldar, iyen qúmdar búl shuyldarmen qosyla janghyryqty. Ashqan jiyndarymyz tipti aiqayly, azaly-qazaly-qaraly, jylauly-joqtauly, úrandy-sýrendi, jenisti-jelpinisti shuyl. Kompartiya men Maujushiyding qamqorlyqtary bәrinen asa jyrlanyp, aspandap shyrqaldy búl shuylda. Jer-kókti qamtyghan búl «jenis» shuyly halyqqa qiyndaghy bandylardy, qiyrdaghy qashqyndardy jetektep әkelip qosyp shúrqyrastyrdy. Bizben solarda qúshaqtasyp-aymalasyp jýrgenin sezbey de qalghan siyaqtymyz. Sezsek te sekemsiz senimmen-keshirimmen qúshaqtastyq. Olay bolatyny, búlardyng qylmysy Uanjynmen birge quylmady ma.

Osynday jiynnyng birin Altaydyng «Ýsh túiyq» dep atalghan tór jaylauynan asugha jaqyndap kelip qonghan bir auylynda ashugha shyqtyq. Qaraghayly, nu ormandy shatqaldan qialap asyp shygha kelgenimizde, jondaghy jasyl belesterding týse beris salalaryna ýime-jýime qonghan kóp auyl eken. Kýni búryn habarlandyruymyz boyynsha jiylghan halyq ýdere jýgirip qarsy aldy. Ýlkendeimen qos qoldap amandastyq. Solshyl nauqan jazasyna úshyrap, aidaudan qaytqan azamattarymen aimalasa qúshaqtasyp, balalarynyng betinen sýidik.

Mayyp-kemtar bolghandaryn jiyngha dayarlanghan alandaghy oryndarynan basyp, aldylaryna bir-birden jýginip, qúshaqtap kele jatyr edim. Bar ete týsti bir juan dauys. Meni tanyp sau qolymen qoltyghyna tirey kóterilgen synar baldaghy tayyp ketipti de, synyq ayaghy astyna týse qúlapty. Ýrimjidegi sabaqtas-úiymdas Shaqan batyrym!... Yrshyp baryp men de ókire qúshaqtadym... Synghany sol qolymen ong ayaghy eken.

- Salghyzghanyma eki apta bolyp edi, qayta ýzildi-au! -dep ol kýnirengende.

- Ne kórmep edik, Shaqa, -dep men enkildedim. - Gomindannyng temir qasqyry shaynaghanda da ýn shygharmap edik qoy, bas tisindi tisine!

Búrynghy tostaghanday bet ýshteri qos tóbedey tenkiyipti de, qalyng erinderi jarday týrilip, nauqan bastalghaly qyrylmaghan saqal-múrt qoghaday qaptapty jýzine. Alyptyng túlghasy endi bitken eken. Álgi sózimnen song ýnsiz shalqalap jatyp qaldy. Ózindey bolmasa da ózgening әielderining jaynynday jayqalyp qyzyl kelinshek otyrdy ayaq jaghyna, Shaqannyng soqqygha nelikten úshyraghanyn sodan súradym. «Eki-ýsh jyldan beri oqytushylyqtan auyldyq ýkimetke auysyp, jýz basy bolyp edi. Elding mal tizimi óz qolynda bolghan son... sonysyn jayyp salyp, key bireulerding bay qataryna jatpaytyndyghyn aityp, aqtay beretin bolghan...» - Osyny ghana qalpymen sóilep kelip, bozday jónelgen kelinshekting sózi joqtau sarynymen tújyryldy. - Baylardyng malyn jasyrdyn, para jedin, qashyrdyng deydi-au súmyraylar!... iy!»

Eki myqynyn eki qolymen tirey shayqalyp Yntyqbay kele jatty bir jaghymnan. Sýzuge beyimdelgen qaratoqal búqaday sýzile qarap, jalanbas mamyrlasa da jana pishilgendey taltandap, bóksesin әreng kóterip kele jatqany bayqaldy. Qarsy úmtyldym. Áskery belgiden nysan joq. Kóktayghaq beshpet syrtynan týte-týte maqtaly beshpet kiyipti.

- .... Saghan ne bolghan, Ynta? -dey jetip, qúshaqtay alghanymda yshqynyp qaldy, myqshiyp baryp otyra ketti de, kýrsine sóiledi.

- Áyteuir, aman qalypsyn-au, Bighash, múndaghy sabaqtastarynnan kýiremegeni joq!... Men qalada jolbarys bolyp soghylyp jatqanymda múndaghylar dalada bóltirikshe myjylypty. Salghynnyng haly bәrinen mýshkil! Bir kóz, bir qúlaghyn «qyrandar» shoqyp tastapty. Anau arghy auylda. Jazylsa shúnaq soqyr bolyp, әreng jazylatynday. Ásirese, kózin aghyzghan súq sausaqtyng zardaby qinap jatyr eken!

Kózimdi júmyp melshiyip otyryp qalyppyn. Qartayghan beynemen auyr kýrsingen Yntyqbay, sózin basqa taqyrypqa auystyrdy.

- Aytpaqtayyn, keyingi Núriyashyndy qútqaru jayyn tapsyryp, 50-shi jyly jazda maghan bir hat jazghan ekensin. Biyl jazghytúrym ghana tiydi. Súrastyryp kórsem, qalyndyghyng qútylyp, ózinmen tabysyp ta bolghan eken, hayyrly bolsyn!

- Oghangha deyin qayda boldyn?

- Kóktoghayda, Shingilde әskery mindetpen túryp, osy jazghasalym «kәsip auystyrghan son» әreng qaytqanmyn. Sodan «ósip» jolbarystyq dәrejege jetkenim osy ghana. Búl «dәrejege» jaumen neshe jyldyq jan alqym shayqasta kórsetken enbegim qosylyp әreng «jetkizip» otyr...

Emdeu shatyrlary tigilip bolysymen auruly-jaraly mertik-shortyqtardy sonda jidyq. Eki atpen zuzagha salyp salyqty da әkeldi. Osy auruhanagha jatqyzdyq. Jayma shuaq ashyq kýndi lezde túman basyp, jonda jortqan túnjyr búlttar ishinde qalghandyghymyzdan hal súrau jiyny ertenine ashyldy.

Jiyn jayyn men týsindirip ashyp, aldymen kýreste, aidauda ólgenderding qyzyl boyau men ýlkeytilip jazylghan attaryna aza jariyalap edim. Marhúmdardyng shesheleri men әielderi, әpeke-qaryndastary zarmen shu kóterip, jyr-joqtau aita jóneldi. Aza men iyilgen basymyzdy poeziya qúdireti qanshalyq túqyrtyp, qanshalyq kóz jasynyng tógilip, qansha uaqyt túryp qalghanymyzdy sezbey de qalyppyn. «Saghatynyzgha qaranyzshy!» degen bir bastyqtyng sózinen oyanghanday selt etip kóz jasymdy sýrttim de, mikrafonda jiynnyng aza uaqyty bitkenin úqtyrdym. Halyqtyng óksip, kýrsinisi men synsu, enireuler, jigerli de jaghymdy shyqqan kónil aitu sózimnen әreng toqtady.

Hal súrau atretimizding bastyghy Jau shujy sóileytindigin jariyaladym da, sózge shaqyrdym. Egde tartqan jasamaly sekretar kishkene stolgha salmaqpen jetip, kópshilikke bas iydi de, bastama sózin soza oilanyp, asyqpay týsirip, tezis qaghazyn jaydy. Qalyng paltosyn asyqpay sheship, jelbegey jamyla baptanyp otyrdy da, resmy bayandamagha kiristi. Audarushysy ong jaghymda týregep túryp audardy. Kóshpeli elde oryndyqtyng joqtyghynan sol jaghynda qaqshiyp men túrdym. Saqshylarymyz qorshaghan júrttyng aldynda qiqayyp-shoyqiyp otyrghan jaralylardy entelegen anqau-ausar ayaqtardan qorghau men qarbalasta jýr edi. Aurular qatarynyng art jaghyna otyrghyzylghan bir dudar bas qartang әiel qolyndaghy shylauyshyn búlghay týregeldi orynan. Eki saqshy eki jaghynan kelip ústap, qayta otyrghyzbaq bolyp edi. Ekeuining qolynan bir-aq silkip bosady da, myqyn tirenip túra qala aqyrdy.

- E, meni de jemek pe edin, jauyzdar!... Qarashy qularyn, taghy da kógendep tizip qoyyp, bir-birden soymaqsyndar ghoy! Eki qozymdy jep bolyp, endi kәri saulyqtay meni tabuyn qaray kór, qandy qoldaryna týssem-au endi! -dep jypylyqtata sóilep jiberip, iyin tiresken júrtty qagha-sogha jóneldi. Ústamaq bolghandardyng eshqaysysyna ilinbey sytylyp shyqty da, bezgeldekshe bezildey zytty. Jyrtylghan etek-jeni, qolyndaghy shylauyshy men iyghyndaghy órim-órim kiymeshegi úitqyp, qúiyn qughan qanbaqsha keyde domalap, keyde úsha jónelgendey kórinedi. Jayau qughan jigitterdi shanyna ilestirmedi de, atpen qughandardyng attaryn ýrkitip, manyna juytpay qaraghay ormanyna kirip ketti.

- Asqan keng jaysan, kórkem bәibishe edi, amal ne! -dep kýrsindi qasymda túrghan bir qart. Kóz jasy mol buryl saqalyna tógilip túr eken. Jalt qarap, basymdy tómen sala súradym.

- Ne bolghan?

- Mal iyesi bolyp nysanagha alynghan jesir әiel edi. Eki úlynyng biri kýrestegi qinaugha shydamay, jartastan qúlap óldi de, ýlkeni ontýstikke aidalyp bara jatyp, auyryp ólipti. Sonyng kýiiginen jyndanghan. Kelinining biri aidaudaghy kýieuining qazasyn estisimen-aldynghy kýni qaytys boldy! Sóitip, kishi kelini men 4-5 kishkene jetim qaldy arttarynda!...

- Boldy, qumay-aq qoyyndar! -dep synghyrlady kóp arasynan bireu. - Endi boy bermeydi ol, әbden sharshap qaljauraghanda ýiine qaytyp keledi ózi!

Jau shujy sózin asyqpay-saspay jalghastyra berdi. Búl retki solshyldyqtyng kesiri men keseli úzaq bayandalyp, múny partiyanyng týgel jinaqtap, tolyq týzetetindigin, endigary múnday qatelikting qaytalanbaytyndyghyn, onyng obektiyv-subektivtik sebepshi negizderin taldap-taraulata sóiley kelip, «bay, baqytty, sәuletti bolashaghymyzgha» tamsanghanda, kópshilik te tamsanghanday ýiy tyndady.

Shy Júnshýn jetkkizgen ortalyq komiytetting jana núsqauy osydan song sóilendi: Uanjynnyng múndaghy qyzmetten mýlde basatylyp, qylmysy ortalyqqa tergeletindigi, sóitip, jauapqa-jazagha tartylatyndyghynan bastap, zaqymdalghandardyng qashan jazalanghansha ýkimet rashotymen emdeletindigi, halyqtyng shashylghandary, tipti iyne sabaq jibi de qalmay jinalyp, shaghylghandary ýkimet jaghynan týp-týgel tólenetindigine deyin búl da jeke-jeke tarmaqtalyp-taqyryptalyp sóilendi. Jiyndaghy júrt tipti balqyp, maujyray tyndady. Jyly sózge týsten aughan kýnning jyly shuaghy qosylyp qalghyta bastady kópshilikti. Búl qamqorlyqtyng barlyghy Maujushy men ortalyq komiytetten kelgendigi qaytadan eselenip sóilendi sonan son. Maujushy barda bizding eshqanday jaudan jenilmeytindigimizdi, eshteneden kýmәndanyp qam jemeuimizding qajettigin qaytadan obektiyv-subektiv negizderimen qortyndylady. Sózin osylay bitirip, úran shaqyra kóterilgende, tosynnan stolymen birge omaqasyp baryp, ekpetinen týsit sekretar.

Alghashynda Jau shujidyng bastaghan úranyna ilese «Maujushy jasasyn!» -dep aiqaylap kóterilgen halyq, ile-shala «óltirdi, óltirdi!... Ústandar, ana jyndyny ústandar!» dep shu ete týsti.

Tigilgen ýiler men shatyrlardyng ara-arasymen jymp kelgen jyndy artyna ústaghan qayyng toqpaghymen Jaushujidy shýideden qaghyp jibergenin sezbey qalyppyz. Ekinshi ret úrugha úmtylghanda men yrshyp baryp, toqpaghyn júlyp aldym. Jyndy kempir ekpettep jatqan Jaushujidyng ýstine qona týsti. Ýsh-tórt saqshy endi jetip ajyratqanda jerlikterden on shaqty jigit dýrse qoya berdi jyndygha.

- Jau! Jau! -dedi jyndy kempir alaq-júlaq qaghyp shegine berdi. - Ózdering «jau» degen song úrdym ghoy, ha-ha-ha-ha... jaudy qorghaysyndar ma! Ha-ha-ha-ha...

- Kim jau!... Jau sensin!

- Búl tap jauy, ótirik jyndanghan, ayausyz jazalau kerek!

- Sottau kerek!... atu kerek!...

- Jiberindershi, qazir-aq jahannamgha jónelteyin!...

Qorshap-qorghap túrghan saqshylardy eki-ýsh әperbaqan kiymelep baryp júdyryq saldy jyndygha. Endi qorghaushylar men shabuylshylar kenirdektesti. Saqshylar toqtata almaghan shabuylshylargha kópshilik zekiristi. Halyqqa óktemdik jýrgizip әdettenip qalghan adyraqbaylar tús-tústan aqyra týregelgen júrtshylyq kegi ot ala ketti, lap qoydy adyraqbaylargha. Shuyl aspangha kóterildi.

Jaushujidy shatyrgha kóterip aparyp teksergen dәriger men sestralar mekrafonda shulady osy shaqta.

- Jaushujy tiri! Tiri!... Tiri! Kózin ashty! Eshtene bolmapty! Eshtene!... Úrmasyn deydi!... úrmandar deydi jyndyny!... Úrmasyn, qol tiygizbesin deydi!...

- IYe, iye, auyru jyndyny úrmaymyz! Sau jyndylardy úrmasaq, endi bizdi jyndandyrady! -dep baryldady bireuler.

Arashagha týsip eshtene óndire almaghan men de jýgirdim mikrafongha. Aspandy bórik qyp kiyip dóngeletip jýrgen júrtshylyqqa jerdi jara baqyrsam da tyndaghan eshkim bolmady. Jyndy kempirge úmtylghan alghashqy on shaqty adyraqbaydy jiyrmagha jetkizip jyghyp, mertik-shortyqtardyng qataryna әkelip súlatqan júrtshylyq jiyndaghy ózdi-óz oryndaryn qayta tauyp otyra qalysty da qarqylday kýlisti. "Mine endi ras tynyshtalamyz!" dep kýlisti. Myqty dingekke baylanyp, qúraldy eki saqshynyng qorghauynda túrghan jyndy kempirding eki kózi tipti shadyrayyp ketken eken. Adamzat shoshyrlyqtay qatty qarqyldady.

Jiynnyng jalghasyn erteng tanerteng ashatyndyghymyzdy qarlyqqan dauysymmen mekrafonda taghy da bir sypyra aiqaylap, halyqty әreng tarattym. Jaushujy jatqan auruhana shatyryndaghy bir kreuetke jyndy kempirdi de jatqyzyp tandyq ta, myqty kýzet qoydyq.

Saqqúlaq tergeushim, jazghan qylmystarymnyng keyingi eki tarauy kóp shulap, shekedegi qúlaghynyzdy túndyryp-aq tastaghan shyghar. Alghashynda uys syqqandaghy shuylymyz dep shynghyrsam, sonynda uystan shyqqandaghy shuylymyz dep qyshqyra bermedim be. Jogharydaghy bir jauabymda qaryzdar bolghan egiz qylmys degenim, mine, osy. Búl qyshghyrudaghy qaskýnemdik maqsatymdy әriyne týp-týbirimen týsinip otyrghan shygharsyz. Tyndampaz, estigish qúlaghynyzdy osylay shynghyryp, kerenge ailandyrsam, «endigi qylmystarymnyng sybdyryn estimey qalarma eken» degen dalbasam edi búl. Al, qylmys izdegende qúiryghynyz da qúlaqqa ainalatyndyghy esimde bolsashy!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

[1] Laufyng - fang ekeng (ýlkensip qúrmettegen atau) - Fyng Dyhuay.

[2] Laulu - Lu ekeng (ýlkensip qúrmettegen atau) - Lu.

[3] Jyhýy juiy (hanzusha) - opportonizm.