Senbi, 23 Qarasha 2024
Ayqay 2977 13 pikir 19 Qantar, 2022 saghat 11:39

Ózimizdi ózimiz tonadyq pa?..

Mine, osy qantar aiynyng basynda ótken halyqtyng jappay narazylyghynyng sebep-saldaryn ashyp, múndaygha keleshekte jol bermeuding jolyn qarastyryp, naqty sabaq alu - býgingi kýnning asa ózekti mәselesi. Eng bastysy, halyqtyng gaz ben basqa da tauarlar baghasynyng sharyqtap ósip ketuine degen qarsylyghynyng býkilhalyqtyq sipatqa ie boluyn biylikting mýldem kýtpegendigi.

Bayaghy eski sarynmen «e, ne bolar deysin, aiqaylap-ayqaylap qoyar» degen jalghan ýmitpen, ózderin-ózderi júbatyp, qalyng úiqysynan oyana qoymady. Múnyng aldyn alyp, naqty sharalar qoldanugha  ýkimetting de, onyng sonynyng jappay býlinshilikke, tipti, adam ólimine deyin jetuine jol bermeuge, KNB degen әnsheyinde júrttyng zәresin úshyratyn qúdyretti organsymaqtyng da qauqary jetpedi. Armiya generaldarynyng da kәsiby dәrejesining әbden qúldyrap, qaruly kýshterdi qalay basqarudy mýldem bilmeytindigi de aiday әlemge belgili boldy. Almaty qalasynda ghimarattardy jappay órteu men dýkenderdi tonau sekildi memleketke asa qauipti jaghday bayqalghanda qatardaghy poliyseylerding olargha toqtau salugha әli kelmeytindigi anyq bayqaldy emes pe?.. Endeshe asa shalt qimyldap, Otar sekildi, odan da basqa jaqyn jerdegi әskery bazalardaghy múnday býlikti basugha qauqary jetetin desanttyq әskerdi nege qalagha jedel engizip, qaruly toptardy birjotalata joyyp jibermeske?.. Basqasy-basqa qaladaghy qoyan-qoltyq shayqasqa kirip ketken qaruly banditter men lankestik toptardy mine, osylar tәubesine keltirer edi ghoy. Óitkeni dәl osy desantshylar ghana qoyan-qoltyq shayqasyp, birden búghalaugha  arnayy dayyndalady.

Mine, generaliytetting osynday dәrmensizdiginen ÚQShÚ (ODKB) degen úiymnan kómek súraudan basqa amal qalmady. Áriyne, sheteldik әskerdi elge kirgizu jayly elde әrtýrli pikirlerding bar ekeni de ras. Mýmkin, olardy da týsinuge bolar. Alayda, meninshe, Preziydentimizding búdan basqa jasar amaly qalmady ma degen oidamyn. Áriyne, búl mening jeke pikirim.

Jaraydy, «bolary boldy, boyauy sindi» degendey, ótkenge salauat. Ómir birte-birte qalpyna keler. Mýmkin elding baylyghyn bir ózining uysynda ústaghan әigili otbasynyng oligarhiyalyq basqaru jýiesining tas-talqany shyghyp, shyn mәnindegi naryqtyq qatynastargha kóshermiz. Sol otbasyna jaqyndyghyn paydalanyp, halyqtyng qazynasyna «qol salyp, qol salghanda mol saldyp», әbden bayyp, Qúdayyn úmytqan bayshykeshter de jauapqa tratylar. Búghan Toqaev myrzanyng batyldyghy jeter dep oilaymyz. Óitkeni búl - әdilettik ýshin sheyit bolghandardyng aldyndaghy azamattyq qaryzy desek, artyq aitqandyq bolmas.

Meni taghy bir oilandyrghan mәsele, Almatydaghy jappay bassyzdyq kezinde dýkender tonalyp jatqanda, әnsheyinde qoy auzynan shóp almaytyn azamattardyng әlgindey niyeti búzyq adamdargha birden qosylyp ketkendigi boldy. Tipti, internette bir әiel adamnyng dýkennen bir qúshaq zatty kóterip alyp, mәz-mәiram bolyp, shyghyp bara jatqany qazirgi tilmen aitqanda erekshe «memge» ainalyp, shartarapqa tarap ketti. Onyng sonynan bir jas jigit te úrlanyp shyghyp barady. Ony aitasyz, keybir baspasóz qúraldary múndaylardyng arasynda ayaghy auyr әielderding de kezdeskendigin jazdy.

Sonda biz qanday el boldyq? Atamyz qazaqtyng «býlingen jerden býldirgi alma» degeni qayda? Eng bolmasa, anau japon júrtynan ýlgi alsaq qaytedi? Ataqty Fukusima atom stansiyasy syr bergende, sondaghy túratyn júrttyng barlyghy ýi-jayy men dýniye-mýlkin tastay qashqan. Sonda qarapayym japondar ne istedi deysizder ghoy... Olar kóshede shalylyp jatqan dýniyeni jinastyryp, aqshasy men qújattary bar әmiyandardy arnayy aparyp polisiyagha tapsyrghan. Kýni erteng olardyng iyesi eng bolmasa joghalghan qújattaryn qalpyna keltirem dep bosqa әure bolyp,  asyl uaqyttaryn joghaltpasyn degen janashyrlyghy edi. Al biz bolsaq..

E, qaysy birin aita beresin...Endi júrtqa nysap pen qayyrymdylyq bersin delik.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

13 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5437