Qazaq qoghamyn dýr silkindirgen «Qantar qasyreti» eshkimdi bey-jay qaldyrmasa kerek. Sonyng ishinde búl oqighagha erekeshe mәn berip, pikir bildirip jatqan sayasatkerler bir tóbe. Osy kýnge deyin orys tildi baspasózde bolmasa, qazaqsha basylymdarda kórine bermeytin sayasy dissiydent, Qazaqstannyng búrynghy premier-ministri Ákejan Maghjanúly Qajygeldin bizben súhbattasugha  yqylas tanytyp, súraqtarymyzgha barynsha shynayy jauap qayyrdy. Eskertu: súhbat onlayn formatta jasaldy. Marhabat, mәrtebeli oqyrman...

Toqaev eshbir partiyagha mýshe bolmauy kerek

– Ákejan Maghjanúly, «qantar oqighasynan» keyin Qazaqstan biyliginde birshama auys-týiister oryn aldy. Birli-jarym lauazymdy sheneunik tútqyndaldy. Birshamasy qyzmetinen ketti. Taghy birazy «óz erkimen» mansaptaryn tapsyryp jatyr. Olardyng arasynda eks-preziydentke eng jaqyn adamdar da joq emes. Siz búl jaghdaylardy qazir syrttan kórip-bilip otyrsyz. Aytynyzshy, qazirgi eldegi sayasy ahualdy qalay baghalaysyz?

–  Elding basyndaghy qazirgi haldy halyq ýshin óte qiyn әri qauipti dep esepteymin. Búl daghdarystyng terendigi sonshalyq, ony jalghyz tótenshe sharalar qabyldau arqyly sheshu mýmkin emes.

Birinshiden, Qasym-Jomart Toqaev búl daghdarystyng sebebi – sybaylas jemqorlyq pen kleptokrattardyng biyligi ekenin әueli ózi moyyndauy kerek. Ol ýshin saylanghan preziydent retinde oryn alghan oqighalargha atqarushy biylikti ashyq aiyptap, bagha berui kerek. Sol dúrys bolady.

Jyl sayyn kýsh alyp kele jatqan halyqtyng biylikke degen senimsizdigi, barlyq dengeydegi atqarushy biylik ókilderining azamattardyng ýnine, mún-múqtajdyqtaryna qúlaq aspauy, el ishinde bolyp ne bolyp jatqanyna nazar audarmay kelgeni osy narazylyqtardy tudyrghan basty sebepterding biri. Atalghan mәseleler sheshilmey azamattardyng biylikke degen senimin qaytaru prosessi bastalmaydy!

Ekinshiden, «biylik partiyasy» dep atalatyn partiya men onyng basshylyghynyng ózderin qalay ústaytynyn, Mәjilis pen barlyq biylik organdaryndaghy «halyq ókilderi» deytin adamdardyng shyn kelbetin bәrimiz jaqsy bilemiz.

Mәjiliste halyq atynan ókildik etti degender osy jyldar boyy qara halyqtyng mún-múqtajyna, týitkildi mәselelerine, talap-tilekterine soqyr, sanyrau boldy. Demek, olar da atqarushy biylikpen teng oryn alghan oqighalargha jauapty!

Mәjilisti taratu kerek. Biraq, oghan deyin «Saylau turaly zangha» ózgerister engizip, majoritarly jýieni qayta qabyldaghan jón.

Preziydent Toqaev jana saylaudy jariyalap, halyqtyng ýmitkerlerdi úsynugha, ýgit-nasihat jýrgizuge, dauys beru prosesin baqylap, dauys sanau mәselelerin sheshuge jәne óz azamattaryn tandaugha kelisip, mýmkindik berui kerek.

Sonday-aq, preziydent Toqaevtyng osy jemqor úiymnan shyghyp, endi eshbir sayasy partiyagha qosylmauy, tipti olardy qúrmauy da dúrys bolar edi. Qazirgi jaghdayda ol partiyadan tys boluy kerek! Barlyq atqarushy biylik basshylary 1990 jyldardaghyday beytaraptyq tanytyp, tek halyqqa qyzmet etuge mindetti boluy kerek.

«Janagha barar jolda eski tyrmalar jatuy mýmkin»

–  Daghdarystyng tamyry bizding ómirimizge terendep enip, halyqtyng bolashaghyna balta shauyp, kedergi bolyp keldi. Jýieni tolyq ózgertpey biz eshqashan biylik ókilderi týbegeyli últ mýddesine adal qyzmet etetinine sene almaymyz.

Ketken rejim qaldyrghan basty zúlymdyq, qoghamnyng qaterli isigi – ol jemqorlyq! Tek sayasatta ghana emes, ekonomikada da osy tereng daghdarysty enseru ýshin biylik eng aldymen  jemqorlyqtyng bar ekenin kópshilik aldynda moyyndauy, negizgi sebepterin atauy, qoghamdy «emdeu baghdarlamasyn» jariyalauy tiyis. Ol ýshin azamattyq qoghamdy, barlyq sayasy belsendilerdi osy iske júmyldyru kerek.

Biylik júmysshy halyqpen ózindik yqpaly bar kәsipodaqtar, azamattyq belsendiler arqyly dialogty bastauy kerek. BAQ ókilderin qudalaudy toqtatyp, búryn Nazarbaev әuleti iyemdengen barlyq BAQ-ty jabuy nemese halyqqa jariya týrde qaytaruy qajet.

Preziydent Toqaevtyng daghdarysqa qarsy kýrestegi basty seriktesteri әkimshilik ghimarattarda otyrghan joq! Ras, sheneunikter kerek. Biraq, jemqorlargha qarsy kýres batyl jasaluy tiyis. Sebebi, olar halyq tolquy kezinde han sarayynday ýilerinde búghyp jatyp-aq, bolashaq qastandyqtargha qatysty, otqa may qúidy.

Toqaevtyng qazirgi eng kýshti jәne mýddeli jaqtastary – qalalar men auyldarda. Qalyng búqara Toqaevtyng endi ne isteytinin múqiyat baqylap otyr. Halyq danalyghy «janagha barar jolda eski tyrmalar jatuy mýmkin» dep, ýiretedi. Kedergiler joq emes. Ókinishke oray, men Qasym-Jomart Toqaevtyng qazirding ózinde sol kedergilerge qaray basyp kele jatqanyn kórip otyrmyn.

Núrsúltan Nazarbaevtyng «múrasy» sabaq retinde este qaluy kerek. Biraq, eskertkishter men qala, kóshe ataularynda emes! Sayasatkerler men halyqtyng esinde qaluy kerek. Ol úmytylmas iz qaldyrdy.  Bastysy – «Elbasy» dep últty qorlaudy toqtatu kerek. Árqaysymyzdyng óz  basymyz bar.

Biz Toqaevtan tergeulerding әdil jýrgiziluin, jauap alu kezinde kinәsiz eshkimning jazalanbauyn nemese densaulyghynan aiyrylmauyn jәne kinәsi dәleldense, jauapkershilikten alynbauyn kýtemiz.

Sonday-aq, bolghan oqighanyng tolyq kórinisi aiqyndala salysymen, preziydent qandy kýnderde jaqyndarynan aiyrylghan, qaza tapqan beybit túrghyndardyng jaqyn tuystarymen, mitingilerge qatysy joq azamattarmen kezdesedi dep kýtemiz. Al tónkeristing negizgi arandatushylaryna aldanghandardyng arasynan qaza tapqandardy da atap ótu kerek dep oilaymyn.

Toqaev tez arada qoghamdyq tәrtip búzylmaghan qalalardaghy belsendilerdi uaqytsha ústau izolyatorlary men polisiya bólimshelerinen bosatyp, eshqaysysyn qudalamau turaly búiryq berui kerek. Sonymen qatar, kýshtik qúrylymdardyng azamattargha negizsiz zorlyq-zombylyq kórsetui faktileri de joq emes. Búghan kinәliler de anyqtalyp, jauapqa tartyluy tiyis. Búl ýshin Toqaev jeke basymen jauapty. Toqaev azamattardy qorqytudy oilamauy kerek. Óitpese, onyng saldary ózine de, onday búiryqty oryndaushylargha da onay tiymeytini anyq.

Biz qazirding ózinde kóp jyldar boyy zang aldynda emes, Nazarbaev otbasyna, onyng jeke basyna, onyng balalaryna jәne jaqyndaryna, nemerelerine qyzmet etkenderding tizimin jinap jatyrmyz.

Biylik tranziyti ayaqtaldy. Halyq taghy 30 jyl kýtpeydi!

–  «Qantar oqighasy» Qazaqstandaghy biylik tranziytine nýkte qoya aldy ma?

–  Búl – biylik tranziytining ayaqtaluy. Qazir halyq búrynghydan mýlde basqa Qazaqstanda. Toqaev myrza da jana Qazaqstangha ayaq basty. Ol (Toqaev) qogham búrynghyday әreketsizdikke, zorlyq-zombylyqqa endi shydap tózip otyra bermeytinin jaqsy biledi dep oilaymyn.

Toqaevtyng qazirgi jaghdayy búrynghy eski rejim qúlaghan kezdegi Nazarbaevtyng jaghdayyna úqsas. Bizding aldymyzda Respublikamyzdy qalay saqtap qalamyz jәne ony qalay janghyrtugha bolady degen mәseleler túr. Biz bәrimiz, sonyng ishinde sizder, jurnalister, Nazarbaevtyng qandy múrasynan (endi obiektivti týrde aita alamyz) aulaq boluymyz kerek. El bolashaghynyng qalay damityny ózimizge baylanysty.

Áriyne, sayasy bolashaq halyqtyn, ishinara preziydent Toqaevtyng qolynda. Biz sayasy daghdarysty bastan ótkerip jatyrmyz. Jәne ony әkimshilik emes, sayasy jolmen enresuimiz kerek. Toqaev búrynghy qatelikterdi qaytalay alady. Biraq, halyq ony taghy da 30 jyl kýtpeydi!

–  Qazir el ishinde, sayasatshylardyng auzynda Nazarbaev dәuiri ayaqtaldy degen pikirler aityluda. Búl jayly ne deysiz?

–  N.Nazarbaev dәuirining ayaqtaluy, mine, bastaldy.

ÚQShÚ-nyng kómegi –  búrynghy rejim daghdarysynyng dәleli!

–  «Qantar oqighasy» kezinde preziydent Toqaevtyng pәrmenimen ÚQShÚ (ODKB) әskeri әkelindi. ÚQShÚ-nyng kómegi Qazaqstannyng әlemdik, onyng ishindegi Batys әlemining aldyndaghy bedeline qalay әser etedi?

–  Toqaevtyng osy úiymnan kómek súraugha mәjbýr boluy – búrynghy sayasy rejim daghdarysynyng taghy bir naqty dәleli.

Ýkimet pen onyn nasihattaushylary: «N.Nazarbaev ekonomikasy damyghan memleket qúrdy», – dep qansha sayrasa da, qoghamdaghy sergek sanaly, kózi ashyq azamattar búl sózding astarynda esh mәn joq ekenin búrynnan aytyp jýrdi. Aqyry olardyng aitqany dúrys bolyp shyqty. H.Hazarbaev qúrghan memleketting sapasy qaghaz qoraptan kýshti emes bolyp shyqty.

Jana memleket ýshin qúrylghan resmiy komissiyanyng qúramynda bolugha dayynmyn!

–  Sizge qazirgi biylik tarapynan elge qaytu turaly úsynys nemese shaqyrtu keldi me? Eger biylik tarapynan sayasy qyzmet nemese kenesshilik qyzmet úsynylsa, Qazaqstangha qaytyp kelu oiynyzda bar ma?

–  Men ótirik pen satqyndyqtyng әli joyylmaghan jýiesining bir bóligi bolghym kelmeydi. Degenmen, óz halqymmen birge ótken qandy oqighany enseruge әrqashan dayynmyn. Jәne  halyq senimindegi Ýkimette nemese Nazarbaev rejiymining zardaptaryn enseru jәne jana memleket qúru ýshin arnayy qúrylghan resmiy komissiyada bolugha dayynmyn.

Qazir óz bastap bir top mamandarmen birge Qazaq elinin býkil ekonomikasyn sauyqtyru jәne janghyrtu baghdarlamasyn dayyndadyq.

Onda eng aldymen, el baylyghyn kópshilikting mýddesi ýshin әdil bóluding býkil mehanizmin qayta qarau joldary kórsetildi. Sonday-aq, elge auqymdy investisiyalar tartudyng tetikteri de qarastyrylghan. Búl ýshin azamattardyng biylikke degen senimin qaytaryp qana qoymay, investorlardyng elge degen senimin de qalpyna keltiru manyzdy.

Shetelde jasyrylghan Nazarbaev әuleti men onyng sybaylastarynyng baylyghyn sol sheteldikter bizding jerlesterimizden de artyq biledi. Sybaylas jemqorlyqqa qarsy naqty kýresti qolgha, úrlanghan kapitaldy elge qaytarudy óz moynymyzgha almasaq, reformalardy shynymen bastaldy degenge eshkim senbeydi. Múnyng bәri әli de qabyldaugha bolatyn zang boyynsha ashyq týrde jasaluy kerek. Búl jana biylik búrynghy biylikting baylyghyn ózara bólisip jatyr degen oy bolmauy ýshin de kerek. Sonda ghana halyq búl júmystardyng tek últ mýddesi ýshin jasalyp jatqanyn biledi.

–  Ángimenizge kóp rahmet.

Súhbattasqan Núrgeldi Ábdighaniyúly

Redaksiya: Atalghan súhbatty úiymdastyrugha atsalysqan Ámirjan Qosan myrza men Botagóz Isa hanymgha alghys aitamyz...

Abai.kz