Kýni keshe aramyzda kýlip-oynap, jayrandap jýrgen jannyng bir kýnderi estelikke ainalaryn kim oilaghan? Jәy ghana óksikti estelik emes, ózgeler oi-sanasyn, dýniyetanymyn, ómirlik prinsipterin sonymen salystyratyn túghyrly túlghagha ainaluy taghdyrdyng jazuy. Qazaq tarihynda, tәuelsiz elimizding qiyn-qystau kýnderinde jastyghyna qaramay kóshbasshylyq dengeyge kóterilgen arly azamat, súnghyla sayasatker Altynbek Sәrsenbaev aramyzda qazir joq bolsa da, ózin tolghantqan oilary, ústanghan prinsipteri, memleketshildigi jәne әrqashan qazaq últynyng mýddelerin jeke bastyng qam-qareketinen joghary qoya bilui onyng esimin elimizding tarihynda altyn әriptermen jazyp qaldyrdy. Altynbekting arqauy altyn ústanymdary әli kýnge manyzdylyghyn joghaltqan joq. «Týrkistan» gazetining oily oqyrmandarynyng nazaryna marqúm Altynbek Sәrsenbaevtyng shoqtay qyzu oilarynyng bir shoghyryn úsynyp otyrmyz.

Redaksiyadan

... Ádil de prinsipti sheshimderding mezgili kelip jetti dep oilaymyn. Bizding әrqaysymyz óz tandauymyzdy jasaugha tiyispiz. Biylikte jýru - eshkimning basty maqsaty bolmaugha tiyis. Sayasatkerding basty maqsaty últtyq mýdde men halyqtyng eng zәru talap-tilekterimen sәikes, ýiles boluy kerek. Sayasatkerler jauapkershilikti әri azamattardyng senimin aqtay biluge tiyis.

Kýni keshe aramyzda kýlip-oynap, jayrandap jýrgen jannyng bir kýnderi estelikke ainalaryn kim oilaghan? Jәy ghana óksikti estelik emes, ózgeler oi-sanasyn, dýniyetanymyn, ómirlik prinsipterin sonymen salystyratyn túghyrly túlghagha ainaluy taghdyrdyng jazuy. Qazaq tarihynda, tәuelsiz elimizding qiyn-qystau kýnderinde jastyghyna qaramay kóshbasshylyq dengeyge kóterilgen arly azamat, súnghyla sayasatker Altynbek Sәrsenbaev aramyzda qazir joq bolsa da, ózin tolghantqan oilary, ústanghan prinsipteri, memleketshildigi jәne әrqashan qazaq últynyng mýddelerin jeke bastyng qam-qareketinen joghary qoya bilui onyng esimin elimizding tarihynda altyn әriptermen jazyp qaldyrdy. Altynbekting arqauy altyn ústanymdary әli kýnge manyzdylyghyn joghaltqan joq. «Týrkistan» gazetining oily oqyrmandarynyng nazaryna marqúm Altynbek Sәrsenbaevtyng shoqtay qyzu oilarynyng bir shoghyryn úsynyp otyrmyz.

Redaksiyadan

... Ádil de prinsipti sheshimderding mezgili kelip jetti dep oilaymyn. Bizding әrqaysymyz óz tandauymyzdy jasaugha tiyispiz. Biylikte jýru - eshkimning basty maqsaty bolmaugha tiyis. Sayasatkerding basty maqsaty últtyq mýdde men halyqtyng eng zәru talap-tilekterimen sәikes, ýiles boluy kerek. Sayasatkerler jauapkershilikti әri azamattardyng senimin aqtay biluge tiyis.

...EQYÚ eshuaqytta dәstýrdi ózgertuge, tildi aiyrbastaugha, ómir sýru ýlgisin ózgertuge shaqyrmaydy! Olar bizding elimizding azamattarynyng biylikting qyspaq-qysymynsyz ómir sýruin, biylikti búrmalaushylyqtarsyz qalyptastyryp, ony zandyq instituttar arqyly qadaghalap otyruymyzdy qalaydy. Kezinde bizben birge bir odaqtyng qúramynda bolghan Litvany mysalgha alayyqshy. Preziydent Paksas zandy attap, sheteldik bir biznesmenge azamattyq alyp bergeni ýshin otstavkagha ketuge mәjbýr boldy. Osynday sayasy jýieni qalyptastyrghan Litva halqynyng qanday saylaudan keyin de tynysh, jaybaraqat úiyqtauyna bolady. Óitkeni zandy búzghan adam, meyli ol kim bolsa da, mindetti týrde jauapkershilikke tartylady. Olardan bizding nemiz kem?

...Árbir jýie ainalyp kelgende ózin-ózi qaytalaydy degen zandylyq bar. Al arsyz saylau jýiesi bar tiyimsiz әri dimkәs sayasy jýie neni qaytalay alady? Onyng ýstine, búl saylaudy sol bayaghy Baliyeva men oblys әkimderine jýktep qoysa! Búl tauyqqorany týlkige kýzetkenmen birdey emes pe?!
Dәl mәjilis saylauy siyaqty ótkiziletin bolsa, әkimderdi saylaudyng qanday qajettiligi bar? Birde-bir balama kandidat gazet betine, teleekrangha shygha almaytyn bolsa, ol saylaudan ne qayyr? Kimning qanday sheshim qabyldaytynyn, kimning jeniske jetetinin júrttyng bәri aldyn-ala biletin bolsa, әkimder taghayyndaghan saylau komissiyalary júmys isteytin bolsa, zang búzylghan jaghdayda sotqa da shaghymdana almaytynyndy bilsen, ol sot atqarushy biylikting auzynan shyqqandy oryndaytyn bolsa, saylaudy ótkizgennen ne payda? Biylik ózining joyqyn kýshin pash etui ýshin ótkize me saylaudy?
Sondyqtan da biz múnyng barlyghyna kózboyaushylyq degen bagha berip otyrmyz. Biylik sayasy plagiatpen emes, memleket qúrudaghy asa manyzdy mәselelerdi sheshumen ainalysuy kerek. Eng aldymen saylau jýiesin jetildiruden bastauy tiyis.

...Qazir biylikke de, oppozisiyagha da saya­sy oiyn oinaudy dogharatyn kez keldi. Sebebi, qazir biz jekelegen sayasatkerlerding keudemsoqtyghymen emes, 15 million halyq túratyn memleketting taghdyrymen betpe-bet kelip otyrmyz. Eshkimning taktikalyq mindetterdi jýzege asyru ýshin ghana halyqtyng taghdyryn, olardyng balalary men nemerelerining kemel keleshegin qyl ýstine qonggha qaqysy joq. Qansha degenmen, tәuelsizdikting 13 jyldyghy jay nәrse emes, ýlken bir tarihy beles. Endi óz әreketterimizge bayyppen kóz jýgirtip, jauap­ty sheshim qabyldaytyn kez keldi.

...Býgingi tanda týrli-týsti tónkerister Batysta josparlanyp, Reseyge qarsy baghyttalghan degen qasang pikir qalyptasqan. Múny sarapshylar, BAQ-tardaghy jariya­lanymdar arqyly «oynatady». Orasan zor qarajattyq jәne mediaresurstar iske qosyluda. Bir quanyshtysy, osy ayada bolsa, odan góri pragmatikalyq pikirler de estile bastady. Sybaylas jemqorlyq pen avtoritarizmge malynghan «odaqtas» rejimderdi qútqaru Resey mýddesine qayshy keletindigi jәne onyng imidjine núqsan keltiretindigi kýnnen-kýnge aiqyndala týsude. Is jýzinde ne bolyp jatyr?

...Últ. Últtyq iydeya. Últtyq maqsat-mýdde...
Múnyng bәri - óte kýrdeli әri tereng mәseleler. Dey túrghanmen, biraz oy bólisip kóreyin...
Italiyanyng sayasy qayratkeri Massimo D.Aurelio HIH ghasyrda bylay depti: «Italii my uje sozdali, teperi nam nado sozdati italiyansev». Al polyaktyng sayasy qayratkeri Pilsudskiy: «Ne nasiya sozdaet gosudarstvo, a gosudarstvo - nasii» deydi. Búl pikirlerde tereng mәn jatyr. Ásirese, biz ýshin. Demek, últty últ etetin ne? Onyng tәuelsiz memleketi. Naqtyraq aitsaq, memleket jýrgizetin sayasat. Memlekettik sayasat. Eger bodandyqtan bosaghan últ memlekettik jýiesin dúrys qúra alsa, damudyng ýlken jolyna týsedi. Teris jýiege týsse, últ kýizeledi, kýireydi. Múny 1960-70 jyldary tәuelsizdik alghan Afrikanyng kóptegen elderinen kóruge bolady. Sondyqtan da últ taghdyryn memleket jýrgizip otyrghan sayasattan esh bólip alyp qarastyrugha bolmaydy.
Qazir tәuelsizdik alghanyna 15 jyl bolghan Qazaqstandaghy halqymyzdyng taghdyryn jeke bólip alyp qaraytyn bolsaq, bizding aldymyzda sheshilmegen ýsh mәsele túr. Eng birinshisi - әriyne, til mәselesi.

... On bes jyldyng ishinde Qazaqstanda qazaq tili memlekettik sipatqa ie bola alghan joq. Qazir osy til mәselesi úzaq jylghy ýnsizdikten keyin qayta-qayta qozghalyp, qoghamdyq ortada ýlken pikirtalas tughyzyp jatyr. Kenes zamanynda qazaq tilining omyrtqasyn opyryp, búghanasyn ýzip, ony qalay jarymjan etkenimizdi tәptishtep, ótken kýnge ókpe aityp qarap otyrudyng reti joq. Aldymen ózimizge «Qazaq tilin damytu ýshin, ony tolyqqandy memlekettik til etu ýshin ne isteu kerek?» degen súraq qongymyz qajet. Biz qazir, әsirese, últtyq intelliygensiya men jurnalister kóp kýshimizdi til turaly dau-damaygha arnap, pikirtalaspen uaqyt ótkizip jatqan siyaqtymyz.

... Demek, qazaq halqy auylda túryp, auylda qalyptasty. Olardy qalagha belgili bir shekteuler arqyly birtindep jiberu qazaq tilin assimilyasiyagha týsiruding amaly edi. Mysal ýshin, 100 myng adamnyng 1 myny qalagha kóship keldi delik. Osy kelgender tolyq orys tiline kóship bolghannan keyin ghana kelesi myng adam qalagha jiberilip otyrdy. Al qalalardyng barlyghynda orystildi mektepter, orystildi qarym-qatynas. Auyldan kelgen bir lek tilinen airylghannan keyin baryp, olardyng ornyn kelesi lek basyp otyrdy. Eger sol kezde qazaqtar qalagha jappay kóship kelse, onda tildi de ózderimen birge ala keler edi. Olargha múnday mýmkindik jasalghan joq. Osy sayasattyng saldarynan qazaq halqy ónerkәsipte júmys isteu mýmkindiginen aiyryldy. Múnyng eki ziyany boldy. Birinshiden, tehnologiyany iygeruden artta, kombain men «GAZ-53»-ting ainalasynda qalyp qoydy. Ekinshiden, materialdyq jaghdayy tómen boldy. Sebebi, qazirgi jaghdaydy bylay qoyyp, KSRO-nyng kezin alyp qarasaq, ónerkәsip pen auyl sharuashylyghyndaghylardyng tabys aiyrmashylyqtary jer men kóktey bolatyn. Qazaq halqy búiyghy auyldarda qaluy saldarynan, óz mýddesin joqtaytyn yqpaldy sayasy kýsh retinde qalyptasa almady.

...Ókinishke qaray, qazir tek qaltasy qalyndargha arnalghan elitalyq ýiler ghana salynyp jatyr. Eger qazaq halqy qalagha lek-legimen kelip, qonys teuip, túrmysyn týzep jatsa, búlar ózderimen birge tildi de ala keledi. Al qazaq tili qalagha keldi degen sóz - ony memlekettik til dәrejesine kóterude sheshushi qadam jasaldy degen sóz.
Óziniz-aq oilanyzshy, gruzinder, әzirbayjandar, armyandar, Baltyq boyy halyqtary óz tilderin nege saqtap qaldy? Sebebi, olarda qalyptasqan qala halqy boldy. Tbilisiyding - 90, Erevannyng - 95, Bakudyng - 80 payyz halqy jergilikti últ ókilderinen túrdy. Sondyqtan, olarda memlekettik til saqtalyp qaldy.
Qazaq últynyng aldyndaghy ýshinshi ýlken mәsele - ekonomikalyq әleuetti arttyru jayy. Qazaq halqynyng basym bóligi kóbine shóleytti, qalalardan shalghayda oryn tepken, jerining qúnary tómen ónirlerdi qonystanghan: Aral, Semey, Aqtóbe, Atyrau, Sozaq jәne taghysyn taghylar.

...Býgingi jaghday mýldem bólek. 15 jyl ishinde qazaqtyng túrmys-tirshiliginde kóp ózgeris bolmaghannan keyin qazaq oishyldary da, ziyaly qauymy da, baspasózi de demokratiyalyq prosesske erkin aralasa bastady. Búl - qazaq baspasózindegi eng ýlken ondy qúbylys. Ekinshiden, bizde әrqashan qazaq jәne orys baspasózin bir-birimen salys­tyru әdisi bar. Búl dúrys ta shyghar, óitkeni kez kelgen nәrse salystyrumen ólshenedi ghoy. Ótkenimizge sәl nazar audarayyq. Mәselen, totalitarlyq kezende orystildi baspasózge tek sayasy adaldyq jóninen ghana baqylau boldy. Al qazaq basylymdaryn búdan әldeneshe auyr senzura batpany basyp túrdy. Búlar sayasy mәseleni bylay qoyghanda, ózining últyna qatysty, últtyq oidy damytatyn birdene jiberip qoymady ma eken dep eki ese qyraghylyqpen baqylap otyrdy. Qazaq tilinde gazet shygharu, qazaq últynyng oi-armanyn aitu kýdik tudyratyn әreketterding qataryna jatqyzyldy. Tipti «Qayrat» futbol komandasynyng qúramynda nege qazaq joq degen súraqty qong ýshin Ghabit Mýsirepov siyaqty Enbek Eri, ne bolmasa ataghy zor qayratker kerek bolatyn. «Últ tilining jaghdayy qiyn» degendi aitqyzbas ýshin qazaq baspasózin zil batpan salmaq basyp túrdy. Aqseleu Seydimbekovter kezinde «Bilim jәne enbekti» qalay shygharghandaryn jazsa, kózding jasyn sýrtip otyryp oqugha tura keler edi. Osy sebepti bizding baspasózde belgili bir bәsendikting bolghany ras. Qazaq jurnalistikasy «ýshinshi sortty» jurnalistika retinde qabyldandy, olargha ekonomika, halyqaralyq sayasat taqyryptarynda, qoghamdyq-әleumettik mәseleler jóninde jazu mindetti dep eseptelingen joq. Qazaq jurnalistikasy auyldaghy malshynyn, eginshining jay-kýii siyaqty belgili taqyryptardyng shenberinde qamalyp qalghan-dy. Biz sol shenberden shyqtyq. Endi ol qalyptasyp, orys jurnalistikasymen iyq tenestiru ýshin biraz jyl kerek. Qalyptasu, jetilu kezeninen ótui kerek. Biz qazir qazaq baspasózinde elding eng birinshi qajettiligi - kýnkóris mәselesin, yaghni, ekonomikany, Qazaqstandaghy kompaniyalardyng jaghdayyn, tólemderding týrlerin naqtylap, naryqqa saraptama jýrgizip, jýnnin, ettin, múnay-gaz ben metaldyng baghasynda qanday ózgerister boluy mýmkin degen boljam jasauymyz kerek. Sonda qazaq basylymynda ómir sýruge kómektesu funksiyasy payda bolady. Sonda qazaq basylymynyng da jaghdayy jaqsarady.

... Qyzmetke erte aralasqanymnan bolar, mening kóp adamgha kómegim tiydi. Kóp adamgha qolghabys jasadym. Biraq, men olardyng birde-bireuine «Mening qarauymda bol! Mening qasymda bol! Mening aitqanymmen jýr! Mening degenimnen shyqpa! Óitkeni men kezinde saghan jaqsylyq jasap edim ghoy...» degen emespin. Demeymin de. Eger biz osylay oilaytyn bolsaq, onda artta qalghanymyzdy kórsetemiz. Biz ótken tirlikterdi eske týsirumen emes, elge, qoghamgha paydaly istermen ainalysuymyz kerek. Ótkendi qozdatu - óresizdikting belgisi.

... Qazaqty kedeyshilikten qútqarudyng jalghyz joly - demokratiya. Men Semeyding bir gazetine osylay dep súhbat berdim. Sebebi, qazaq halqynyng nesibesi - múnay men gazdy, odan týsken tabysty Qazaqstan halqyna әdil bóluding birden bir joly - tek demokratiyalyq qúrylym. Basqaday qúrylym jaghdayynda múny oryndaudyng mýmkin emestigine kózimiz jetti. Sondyqtan, qazaq halqynyng tamaghynyng toq, kiymining býtin boluyna tek demokratiya ghana mýmkindik jasaydy.

... Kenes Odaghy kezinde Qazaqstanda qazaq baspasózi ýshinshi sortty gazetter bolatyn, ekinshi sort ta emes, ýshinshi sorttaghy! Óitkeni ol kezde qazaq baspasózderi tek shopandar turaly, sauynshylar turaly, diqandar turaly jәne solardyng enbektegi erlikterin jazatyn ghana basylym bolyp qalyptastyryldy. Mәselen, tarihty terendete jazugha mýmkindik bermedi, әleumettik mәselelerdi ol kezde orys baspasózderining ózi әren-әreng jazatyn, sayasy mәseleler jóninde auzyna qúm qúiylghan bolatyn. Sondyqtan, bizding qazaq baspasózi bir shopan turaly aitu ýshin, jarty bettik material jazatyn, óitkeni, kýnning qalay shyqqanyn, onyng qalay qúlaghanyn, sol kezde taudaghy qaraghaylar sybdyrlady ma, sybdyrlamady ma...endi jazatyn shyndyq bolmaghan son, jurnalist shirkin ne isteydi? Gazetting betin toltyru kerek, sosyn әdeby sheberligin kórsetuge tyrysady. Mine, osynday әdispen qazaq baspasózin ýshinshi toptan asyrmay qoydy. Al keyinnen demokratiyalyq bostandyq berilgen kezde, ókinishke oray, bizding qazaq halqynyng basym kópshiligi auyldarda túrady, demokratiyalyq reforma men ekonomikalyq reofrma qatar keldi de, auyldyqtar gazetke jazylmaq bylay túrsyn, nan tauyp jeuleri qiyn bolyp ketti. Osy sebeppen, yaghny negizgi oqyrmandary әleumettik jaghdaylary kenjelep qalghan auyl túrghyndary bolghandyqtan, qazaq basylymdary kóterile almay qaldy. Kez kelgen gazet qay jerde damidy, ol naryq bolghan kezde, gazetti satyp alatyn oqyrmandar payda bolghan kezde, oqyrmannyng qaltasyna aqsha bitken kezde damidy...

...Para aludy tyi tek ailyq kóterumen sheshilmeydi. Biraq ailyqty kóteru - sәl de bolsyn azaytady. Sebebi, birinshiden ailyghy ózine-ózi jetip túrsa, onda «júmystan airylyp qalamyn ba?» degen qauip tuyndaydy. Ekinshiden, ailyq kóp bolghan jaghdayda, onday oryndargha shynymen ghylymgha niyeti bar adamdar kóbirek barar edi. Qazir kýnkóris ýshin ghylymgha niyeti bar jandar biznesmen, basqa da kәsiptermen shúghyldanyp ketti ghoy. Al ghylymdy syilaytyn adamdar - әdiletti bolugha tyrysady. Sebebi, ghylymnyng ózi aqiqatqa alyp baratyn jol ghoy.

...Qazaq halqynyng urbanizasiyasy - óte kókeytesti mәsele. Taghdyrly mәsele. Ózderiniz de bilersizder, kenes kezeninde qazaq halqyn qalagha ornalastyrmaudyng memlekettik sharalary qabyldanghan bolatyn. Mәselen, qalagha kelip túru ýshin bes jyldyq uaqytsha tirkeude túruynyz kerek. Sodan keyin ghana túraqty tirkeydi. Túraqty tirkelseniz ghana, ýiding kezegine túra alasyz. Odan son, on-on bes jyl kýtip, ýidi ne birinshi qabattan, ne songhy qabattan әzer alatynsyz. Jәne óndiriske qazaqtardy júmysqa almaytyn. Oqugha týse almaghan qazaqtyng jastary jyldar boyy ýisiz-kýisiz, tirkeusiz qanghyp jýrip, amalsyzdan auylgha qaytatyn. Osynyng saldarynan qalalardaghy qazaq halqynyng sany, onyng ishinde Almaty qalasynda 20 payyzdan asqan joq. Keybir qalalarda 3-4 payyzgha da jetpeytin. Negizinen, jaqsy túrmys - qalada. Bilim alu, densaulyq saqtau, demalu, tipti óz-ózindi damytu ýshin de qalada túrudyng kóp artyqshylyqtary bar. Demek, últtyng sapasyn jaqsartu ýshin qazaq halqyn qala halqy etu kerek. Búl ýshin memlekettik baghdarlama jasau qajet. Auylda túratyn halyqtyng materialdyq jaghdayy nashar. Materialdyq jaghdayy nashar halyqty qalagha qonystandyru - ýlken problema. Olar óz qarajatymen qalanyng túrghyn ýilerin satyp ala almaydy. Memleket últ aldyndaghy óz jauapkershiligin eskere otyryp jәne qazirgi qalyptasqan ekonomikalyq jaghdayda qala men auyl halqynyng ózindik balansyn dúrys retke keltiru ýshin qalalarda shaghyn әri arzan ýiler salu kerek.

...Qazaq tilin saudagha salushylyq kóp. Biraq til ýshin naqty qyzmet atqaryp jatqandar joq. Al memlekettik tilding mýddesin qorghap sóilegen azamattardyng betin qaytaru, meninshe, dúrys sayasat emes. Biz óz tilimizdi qorghau ýshin, óz tilimizdi damytu ýshin kórshi elderge jaltaqtamauymyz kerek. Sebebi, olar da óz tilin damytuda bizben sanasyp otyrghan joq. Qazaq halqynyng aldyndaghy qazirgi eng ýlken problema - kedeyshilikti joy bolsa, ruhany saladaghy eng basty problema - til mәselesi. Osylardy sheshuge kýsh saluymyz kerek.

...Demek, sol ziyaly qauym óz-ózine bagha berip otyr. «Mening jazghandarym, mening aitqandarym, mening ómirlik shy­gharmashylyghym ukraindardyng kino­rejisserlerinen, olardyng jurna­listerinen әldeqayda tómen», - dep otyr. Ziyaly qauym ózin-ózi joqqa shygharyp otyr, onday bolsa. Búl - olardyng «Mening qosqan ruhany dýniyemmen tәrbiyelengen úrpaq әli topas, biz ukraindardyng shiyregine tatymaymyz» degeni. Onday ziyalylar ózine-ózi nekrolog jazsyn.
Al óz basym bizding halyqtyng sana-sezimi, ruhany óresi ukraindardan kem dep eseptemeymin. Olar da biz siyaqty. Olar da biz siyaqty Kenes ókimetinde 70 jyl ómir sýrdi. Onyng aldynda Resey imperiyasynyng qolastynda boldy. Desek te, ukraindardyng bir ereksheligi bar. Mәselen, býkil halyq bop býgingi kýni qarghap-silep otyrghan búrynghy preziydent L.Kuchma osydan eki jyl búryn «Ukraina - Resey emes!» degen kitap jazdy. Endi ózi jaza qoymaghan shyghar. Kuchmanyng sol kitabyn sonyna deyin oqyp shyqtym. Kitapta ol ukrain halqynyng orystan bólek halyq ekenin dәleldep shyghady. Avtor býkil tarihy oqighalardy qamtyp, orystyn, polyaktyn, litvandardyng arasyndaghy soghystarda ukraindardyng ózin saqtap qalghanyn jazady. Últ retinde. Leonid Kuchma óz kitabyn bylay dep qorytyndylaydy: «Bizdi kommunister orystyng auylda túratyn, salo jeytin inisi siyaqty kóretin. Ukraindar - orystyng inisi emes, bólek halyq. Mening mindetim - sony dәleldeu». Olar múny dәleldedi.

...Demokratiyasyz qogham - túraqsyz qogham. Túraqtylyq degenimiz - qoghamdaghy barlyq pikirlerdi úshtastyryp, sonyng jýiesin tauyp otyru. Búl tek demokratiyalyq jolmen keledi.

***

...Balizaktyng sózimen aitsaq, burokratiya - kórinbeytin túlghalardyng qolymen jasalatyn alapat kýsh. Búl oqigha mening de kózimdi ashty, eshqashan, eshtenege tandanugha bolmaytynyn taghy bir ret týsindim. Burokratiyanyng sonshalyqty agressivti bola alatynyna taghy bir ret kóz jetkizdim. Burokratiya agressivti keyipke engende, preziydentting sayasy sheshimin elep-eskermeu bylay túrsyn, onyng sayasatyna qasaqana qarsy shyghyp, bedelin týsiru de týk bolmay, memleket basshysynyng keybir kelispeushilikterin de qúlaqtarynan asyryp jibere me dep qaldym.

...Biz Qazaqstanda 15 million halyq túramyz. Shetimizden deni sau, jetilgen, kóziqaraqty últtyng ókilderimiz. Sondyqtan da, ózimizdi bizden dәrejesi әldeqayda tómen elderge qaray sýireuding reti joq, kerisinshe, «esiktegi basymyzdy tórge sýirep», ózimizdi bizden jogharghy damu satysyndaghy halyqtardyng qataryna qosugha talpynuymyz kerek. Negizgi maqsat ta, negizgi mýdde de osy tónirekte bolsa ghana, bizde damu bolady. Al endi taqqa múragerlikke kelsek, eger «taqqa múragerlik» basqarudyng eng tiyimdi joly bolatyn bolsa, dýniyejýzi elderining monarhiyadan bas tartyp ne әuresi bar? Ol zaman әldeqashan kelmeske ketken. Biylik sayasy kózqarastardyng tartysynan tuyndauy kerek.

...Qazaq balasy eki qolgha bir kýrek tappay sendelip jýr. Ne auylda júmys tabylmaydy, ne qalada bereke tappaydy. Qalagha kelgendegi kóretini - ógeylik. Bastarynda bas­panasy joq, әrkimning bosaghasyn tozdyryp jýrgeni. Órimdey-órimdey úl-qyzdarymyzdy taghdyrdyng tәlkegine óz qolymyzben salyp otyrghan siyaqtymyz. Seyfullin men Sain kóshelerining boyyn jaghalatyp, odan qalsa, «jetim búryshty» saghalatyp qoydyq. Osylaysha, songhy on-on bes jyldyng ishinde bilim-biligi tómen, bolashaghy búlynghyr buyn dýniyege keldi.

...Ókpeshil adam - ólmeshi sayasatker. Men solay dep sanaymyn. Shettetilgender men ókpelegenderding ghana sayasatker bolatyn uaqyty kelmeske ketti. Sayasatqa bayandy baghyt, belsendi ústanym, oily kózqaraspen oilanyp keletin uaqyt pisip-jetildi. Ókpeshil adam ainalasyndaghy qúbylysty eshuaqytta obektivti týrde baghalay almaydy. Ókpe-renishin birinshi kezekke qoyyp, ózining jeke subektivizmining qúrbandyghyna ainalady. Ondaylarmen bәsekege týsu de onay. Al mende ókpe-renish bolmaq emes, sondyqtan da, men biraz adamdargha olar oilaghannan góri әldeqayda qiyn qarsylas bola alam ghoy dep esepteymin.

...«Árbir adamnyng taghdyry onyng minezine baylanysty» deydi F.Attar. Al minezdi qalyptastyratyn ne nәrse? Meninshe, minezdi qalyptastyratyn - mәdeniyet. Ishki mәdeniyet. Ishki mәdeniyeti kemshin adam eshuaqytta shyndyqty aita almaydy. Ýlken mәdeniyetti iygergen adam әmanda shyndyqtyng jaghynda bolady. Óitkeni, shyndyqty aitpau - ýlken mәdeniyetsizdik.

...Qazir últtyq qúndylyqtardy úsaq-týiek sayasatqa aralastyru kóbeyip ketti. Sayasatqa aralasa bastaghandar Iassauiyding basyna barudy «sәnge» ainaldyrdy. Iassauy - mәngilik, sayasat - uaqytsha. Biz osyny týsinuimiz kerek. Sayasat degen - ol kisilerding ruhynyng janynda týkke túrghysyz dýniye. Basqasha aitqanda, Qoja Ahmet Iassauy sayasy partiyalardyng «piar» jobasy bolmauy kerek.

...Ádeby ortamen úzaq júmys istedim ghoy. Ár jazushynyng dýniyetanymy jeke-jeke kategoriya bolghandyqtan, búl salany basqaru onaygha soqqan joq. Ataq mәselesi, kitap shygharu mәselesi... Men aitar edim, eger Qazaqstanda әdebiyet, mәdeniyet qayratkerlerine eng jogharghy ataq beru kerek bolsa, «Halyq qaharmanyn» Múhtar Maghauinge beru kerek. Sebebi, totalitarizmning túsynda «ótkenindi úmyt, kenestik dәuirge qyzmet et» dep jan-jaqtan kýshtep jatqanda, búl kisi ózining basyn qauip-qaterge tigip jýrip, halqymyzdyng әdebiyet tarihyn ýsh ghasyrgha әri jyljytty. Kóne dýniyening múralary ýshin basyn qaterge baylady. Búl - ýlken erlik. Sol ýshin jeke basynda kóp qiyndyqtar boldy. Maghauinning osy erligi tәuelsizdik alghan on tórt jyldyng ishinde de asa elenbey kele jatyr.

Dayyndaghan
Edige BEKTAS

"Týrkistan" gazeti