Birer kýnning aumaghynda Senator Aqylbek Kýrishbaev ózining ýkimetke joldaghan deputattyq saualynda auyl mәselesin kóterip, búl baghytta atqarylyp jatqan júmystardy syngha aldy. Sonday-aq, Ýkimet basshysyn auyldyng ózekti mәselelerine nazar audarugha shaqyrdy. Onyng aituynsha, auyl túrghyndarynyng әleumettik ahualy jyl artqan sayyn óte tómen dengeyge qúldyrap ketti.

«Statistika derekteri boyynsha auyldaghy júmyssyzdar sany - 181 myng adam nemese 4,7 payyzgha jatkenin ashyna bayandady deputat. Júmyssyzdyq auyl halqynyng baghyn ashpay otyrghanyn aita kele  elimizding barlyq audandarynda auyl túrghyndary arasynda arnayy әleumettik saualnama jýrgizgendigin basa aitty. Saualnama boyynsha auyl túrghyndarynyng  basym kópshiliginde júmystyng joqtyghy «basty mәsele» dep atady. «Osy saualnamada kórsetkendey, auyl túrghyndarynyng naqty tabysy aiyna 35 myng tengeni qúraydy. Múnday aqshagha qalay kýn kóruge bolady?», – dedi Aqylbek Kýrishbaev Senattyng jalpy otyrysynda.

Ras qazirgidey qysyltayang zamanda auyl halqyn qanday da bir jolmen qútqaryp qaludyng mihaniyzimin tappasaq auyldan bir jola aiyrylyp qaluymyz әbden mýmkin. Al auyldan qol ýzu el ekonomikasynyng qúrdymgha ketui ekenin aitpasada týsinuge bolady.

Senator júmyssyzdyq saldary taghy bir problemany tughyzyp otyrghanyn aityp, býginde auyl halqynyng qalalargha ketu dinamikasynyng artyp otyrghanyn tilge tiyek etti.

«Biz jýrgizgen әleumettik saualnama nәtiyjeleri kórsetkendey, enbekke qabiletti halyqtyng 41 payyzy auyldardan qalagha kóshudi qalaydy. Áriyne, urbanizasiyanyng әlemdik ýrdis ekeni týsinikti, biraq ony basqaru kerek qoy. Jaqyn mandaghy auyldardan bir sәtte halyqtyng jappay kóshi-qony bastalsa, bizding qalalarymyzda ne bolmaq? Eger auyl sharuashylyghynda júmys isteytin eshkim qalmasa, elding azyq-týlik qauipsizdigin qalay qamtamasyz etemiz? Shekaralas audandar qalay qorghalmaq?», – dedi ol.

Deputat búl mәsele elimiz ýshin tek ekonomikalyq qana emes, sonymen qatar sayasy jәne strategiyalyq manyzgha ie ekenin atap ótti. Sondyqtan Aqylbek Kýrishbaev Ýkimetting auyldardy damytugha nege tiyisti kónil bólmey kele jatqanyn syngha ala otyryp senatorlardyng osyghan deyin Parlamenttik tyndauda bergen úsynystarynyng negizgi tarmaqtarynyng әli de oryndamaghanyna nazar audardy. Sonymen qatar qazaqstandyq auyldy damytugha iri auyl sharuashylyghy kompaniyalary belsendi ýles qosuy tiyis ekenin atap ótti.

Yqpaldy Parlamentti Ýkimet osylay tyndau kerek pe?! Nege Ýkimet Senatqa qúlaq aspaydy?- degen saualdy shegendep túryp aitqan senator Aqylbek Kýrishbaev Ýkimetke arnayy jol kórsetip, auyldy damytudyng baghdaryn tómendegi saualdar tónireginde  núsqady.

Birinshiden, auyldyq aumaqtardy damytu baghdarlamasyna, yaghny «Auyl - El besigi» jobasyna jeke últtyq joba mәrtebesi berilmegen. Eger bizde osy strategiyalyq manyzdy mәsele boyynsha derbes baghdarlamalyq qújat bolmasa, auyldy basymdyqpen qalay damytamyz?

Ekinshiden, auyldyq aumaqtardy damytu mәselelerin Últtyq ekonomika ministrligining qaramaghynan Auyl sharuashylyghy ministrligine beru úsynyldy, óitkeni óndiristi damytu jәne auylda júmys isteytinder ýshin qolayly jaghday jasau tarazynyng eki jaghynday ishki baylanystaghy mәseleler bolyp tabylady, naqtyraq aitsaq, kez kelgen auyldy damytudyng negizinde auyl sharuashylyghy óndirisi jatyr. Auylda bolyp jatqan jaghdaydyng mәnin týsinbegendikten, Últtyq ekonomika ministrligining auyldyq eldi-mekenderdi damytu әleuetin aiqyndau kezinde ekonomikany emes, halyqty júmyspen qamtu mәselesin emes, demografiyany birinshi oryngha qoiyna alyp keldi.

Ýshinshiden, auyldyq jerdegi jәne auyl sharuashylyghyndaghy basty problemalardyng biri – kadrlardyng tapshylyghy. Ashyghyn aitu kerek, «Diplommen auylgha!» baghdarlamasy tiyisti týrde júmys istemeydi jәne onda kózdelgen memlekettik qoldau sharalary qayta qaraudy talap etedi.

Senatorlar auyl jastary ýshin joghary bilimning qol jetimsizdigin Ýkimetting nazaryna birneshe ret jetkizdi.

Sonymen qatar senator auyl jastaryn oqytudyng arnayy tetikterine de ózgerister engizu kerektigin aitty.

«Biz memlekettik bilim beru granttaryn jәne stependiyalardy taghayyndau tetikterin ózgertudi, olardy tek ÚBT nәtiyjelerining negizinde ghana emes, sonymen qatar, memlekettik qoldausyz oqy almaytyndargha әleumettik qoldau retinde bóludi úsyndyq. Biraq, ókinishke oray, búl deputattyq saualymyzgha kense әdeti boyynsha syrghytpa jauap aldyq.

Sonday-aq, eki Parlamenttik tyndaudyng úsynymdary men deputattyq saualymyzda QR Bilim jәne ghylym ministrligine agrarlyq mamandyqtargha týsushiler ýshin auyldyq kvotany 30%-dan 50%-gha deyin úlghaytu úsynyldy. Negizdeme aiqyn, búl auyl mektepterining týlekterine joghary oqu ornyna týsu mýmkindigin kóterip qana qoymay, diplom alghannan keyin olardy auylda júmysqa ornalastyru mýmkindigin de arttyrady. Biraq búl deputattyq saualymyzgha «songhy 3 jylda agrarlyq mamandyqtar boyynsha iygerilmegen bilim beru granttarynyng sany 3778 birlikti qúrady» degen jauap kelip týsti. Biraq taldau kórsetkendey, búl mәlimet shyndyqqa sәikes kelmeydi. Sizden QR Parlamenti Senatyna osynday jauap jibere salatyn oryndaushylardy anyqtap, jazalaudy súraymyn», - dedi.

Rasymen de auyldy damytu búl auylsharuashylyghyn damytu degen sóz. Elding ekonomikasynyng negizgi salasy auyl deytin bolsaq sol auylgha, auyljastaryna jәne auyl túrghyndaryna tiyisti jaghday jasamayynsha ondaghy sharuanyng shayqalyp kete beretindigi belgili. Senator aitqanday auylgha jaghday jasaymyz dep belgili bir auyl atyn jamylghan adamdardyng qaltasyn qampayta beru ol elge degen opasyzdyq ekenin bilgenimiz abzal.

Abai.kz