Jiyrmasynshy ghasyrda halqymyz qúramynda ómir sýrgen patshalyq jәne sovettik imperiyalar túsynda eki mәrte «Oyan, qazaq!» úrany kóterilgen eken...

Mirjaqyp Dulatovtyng әigili «Oyan, qazaq!» atty publisistikalyq ólender jinaghy alghash 1909 jyly shyqqan-dy. Patsha ýkimetining tyiym salghanyna qaramastan qayta basylyp, el ishine keng taralghan edi. Óitkeni kitapqa epigraf bop basylghan: «Kózindi ash, oyan, qazaq, kóter basty, Ótkizbey qaranghyda beker jasty. Jer ketti, din nasharlap, hal haram bop, Qazaghym, endi jatu jaramas-ty», – degen shumaghynyng ózi halyqtyng basyna týsken ahualdy dәl anghartyp,  oqyrmanyn otarlyq ezgige qarsy kýresuge shaqyryp túrghan-túghyn.

Patshalyq zamanda dýniyege kelgen osy tuyndynyng jaryq kórgenine jiyrma shaqty jylgha taqaghanda, aqyn Dulatov ózining atalmysh kitabynda kótergen mәseleler sheshimin tapty dep sanaugha bolatyn sovettik dәuirde qaytadan  «Oyan, qazaq!» úrany kóterildi. Laghnet aitylyp kelgen otar ornyna halqymyz eldik tuyn kótergen sovet zamanynda, Oktyabri revolusiyasy qazaqqa azattyq әperdi dep shattana qol soghylatyn jana zamanda kóterildi. Kýresker-aqyn auzynan shyqqan 1909 jylghy búl úrannyng 1929 jyly qaytadan ortagha tastaluyna, jana kezenge sәikes jana núsqasy payda boluyna janarghan, ózgergen, halyq kónilinen shyqqanday kóringen, sóitip «qazaqqa azattyq әpergen» bolisheviktik biylikting qazaq túrmysyna Alashordany tarqatyp baryp tanylghannan bergi últ mýddesin eley bermeytin is-әreketteri sebep bolghan-tyn. Úran búl joly jeke aqynnyng emes, újymdyq aqynnyng qarasózben sayasy ahualdy tújyrymdaghan ashy ýnin beynelegen týrde, halyqqa qaratylghan ýndeu túrpatynda shyqty. Sovet ókimetining solaqay reformalaryna ereuildep qarsylyq kórsetken jyldardyng basynda shyqty.

Biz onyng týpnúsqasymen emes, orysshagha tәrjimelengen núsqasymen ghana tanysa aldyq. Oryssha núsqa Birikken memlekettik sayasy basqarmanyng Qazaqstandaghy tolyq ókiletti ókildigi 1930–1932 jyldary jýrgizgen № 2370 isting alghashqy betterine tigilgen eken. Mashinkagha basylghan eki bettik orys tilindegi mәtin. Alghashqy paraqtyng shekesine «audarma» dep jazylghan (týpnúsqasy kezikpegendikten de, biz mәtindi keri audaryp keltirmekpiz). Taqyryby «Kóter, qazaq, basyndy! (nemese – oyan, qazaq!)» dep atalghan kórinedi. Ýndeu shaghyn-shaghyn alty tarmaqqa jýielep jazylypty.

Alghashqy tarausha «Qazan tónkerisi jasalghan kýnnen jәne últtargha ózin-ózi biyleu qúqy berilgennen beri – on bir jyl boldy» dep bastalady. Odan әri óz taghdyryn ózi aiqyndaghan últtardyng biri qazaq ekenin, onyng kórinisi «qazaqtyng avtonomiyaly respublikasy» bolyp tabylatynan aita kelip, «biraq is jýzinde aitarlyqtay ózin-ózi basqaru joq» dep ýzildi-kesildi týiedi. Sodan song onyng sebebin ataydy. Sebebi respublika jariyalanyp, revolusiyalyq jana ókimet qúrylghaly beri ony «orys qaraqshylary basqaryp otyr» deydi. Olar «qazaq halqyn mәdeniyet jәne ekonomika túrghysynan ezip-janshugha týsire otyryp, óz sayasatyn jýrgizudi maqsat etken» dep әshkereleydi. Búl әshkere-baylamy «ozyq oily orys avanturist-qaraqshylarynyng qazaq jer-suynda qonystanyp otyrghan faktimen rastalady» degen qorytyndy tәrizdi týiinmen ýndeuding birinshi ýzigin tiyanaqtaydy.

Ekinshi tarmaqta eldi auyr salyq-salghyrttarymen qysqan olar «әlemdik revolusiyanyng negizi, avangardy boludy maqsat ete otyryp, Qazaqstanda halyqtyng azyq daqyldaryn syghyp-soryp aludy kózdeytin nauqandar jýrgizude» dep, taghylghan aiypty ýstemeley týsedi. Sóideydi de: «Qazan (Oktyabri) revolusiyasynyng nәtiyjesinde jenip alghan qúqtarynan orys qaraqshylary aiyrghan, eziluden kóz ashpaghan qazaq halqy ýshin ashqaraq aramtamaqtargha astyq beruding eshqanday mәni joq, – dep bir shegelep qoyady da, – óitkeni búl sayasat  qaraqshylar men avanturisterden shyghyp otyr», – degen týsinik-týiin jasaydy.

Ýndeuding ýshinshi bólimshesinde tújyrymdalmaq «Qazaqstannyng ezgi astynda boluynyng basqa sebebin» atau aldynda: «Qazaq enbekshi júrty ózine kerek zang jobalaryn ózi jasap alyp pa edi?» degen saual qoyyp, oghan: «әriyne, joq!» dep jauap berip alady. Sosyn patshalyq kezindegi ezilu men qanaludyng sovet dәuirinde janasha jalghasuynyn  syryn, yaghny «ezgide boluynyng basqa sebebin»: «osy europalyq qaraqshylar men avanturister qazaq halqynyng óz taghdyryn ózi aiqyndau haqyndaghy qúqtaryn ayaqqa taptap kele» jatqanymen týsindiredi.

Tórtinshi taraushada: «Qazaq jastaryn oqu oryndarynda tәrbiyeleu ony orys mәdeniyeti yqpalyna baghyndyru prinsiypine negizdelgen» degen oy aitady. Sonday tәrtippen jýrgizuli oqu-tәrbie júmysy nәtiyjesinde: «orys avanturisteri qazaq halqyn aldap, jastardy mәdeny damudyng sonynda, artqa qaldyryp keledi» deydi. Qyz-jigitterge: «Qazaq jastary, bizding últtyq prinsiypimizdi úmytpaghan jón», – dep tikeley ýndeu arnaydy. «Bizdi orys avanturisteri bastap kele jatqan joldan shyghayyq! Shyghyndar!», – dep shaqyrady.

Besinshi tarmaqshada respublikada kóterilgen jergiliktilendiru (korenizasiya) nauqanynyng astaryn ashady. «Sanaly qazaq qyzmetkerlerin óz qolastyna alu ýshin europalyq avanturister ortagha «qazaqtandyru» degen jalghan úran tastady, – deydi, – biraq is jýzinde sol úrandaryn jýzege asyrmady da, mekemelerdi orystargha toltyra berdi. Qazaq halqynyng myndaghan tilekterining ishinen tym bolmasa bireui oryndaldy ma eken, qayda ol», – dep sharasyzdana súraydy.

Ýndeuding songhy, altynshy bóligin jer mәselesine arnapty. «Nikolay patshanyng sayasaty saldarynan óz jer-suynan quylyp, taular men ormandargha, shóleytterge yghysugha mәjbýr bolghan qazaq halqy Qazan (Oktyabri) tónkerisinen keyin búrynghy renish-ókpesin úmytudan ýmittengen edi, – delingen ýndeude, – alayda halyq býginde patsha kezindegiden de nashar ahualgha týsip qalghan bop shyqty. Búl mәselede qazaq halqy eshqanday da tenqúqyqtylyq alghan joq».

Osy tújyrymnyng artyna: «Derekter mynany aitady», – dep, 1920 jyly qazaqtyng sovettik avtonomiyasyn jariyalaghan Qúryltayshy sezding mazmúnyna óz úghymymen sheginis jasaydy: «Avanturist-qaraqshylardyng Qazaqstannyng batysynda shaqyrghan Sovetter sezinde qazaqtar eshqashan orystarsyz mәdeny órkendey almaydy degen oy aityldy. Sondyqtan da Qazaqstangha jeri joq orystardy kóshirip әkep qonystandyru kerek jәne olardyng paydalanuyna shúrayly qazaq jerlerin tabystau kerek dep tapty. Búl orys avanturisteri sayasatyndaghy negizgi mәselelerding biri bop tabylady».

Shaghyn ýndeuge syighyzghan osylarday kýrdeli oilardan keyin ýndeu avtorlary: «Osynday qorlaulardy este túta otyryp,  «Sanaly Alty Alash» ókilderi orys avanturisterine jәne olargha satylghan qazaq halqynyng opasyzdaryna qarsy ashyq sayasy kýreske shyghugha shaqyrady», – dep jazypty. Búdan ýndeudi jazghan úiymnyng aty «Sanaly Alty Alash» ekenin angharugha bolardy. Odan әri: «Ádil «Alash» úiymynyng birligi jasasyn!» degen tereng maghynaly úran keltirilgen. Ynghayy, «Sanaly Alty Alash» – «Alash» úiymy degen ataumen biriktirilgen bolsa kerek. Odan әri: «Qanqúily orys avanturisterine – qoy terisin jamylghan qasqyrlargha ólim kelsin!» degen qarghys ispetti úran-mәtin týsirilipti de, ýndeu «Qazaq әleumetining birligi jasasyn! «Qazaqshyldar» úiymy jasasyn!» degen úrandarmen ayaqtalypty. Ýndeuge «Qazaqshyldar» úiymy» degen qol qoyylghan. Shymkent qalasynda jazylghany kórsetilgen.

Sonymen, «Sanaly Alty Alash» – «Alash» úiymy qanday úiym? «Qazaqshyldar» she? Tergeuge alynghan «últshyldardyn» qaysysynyng oghan qanday qatysy bar? № 2370 is tomdarynan biz búl súraqqa jauap tappadyq. Bәlkim, is qattalghaly bergi seksen jyl ishinde  tergeu materialdary birneshe ret súryptalyp, qayta tigilip otyrghandyqtan, oghan qatysty birli-jarym paraq mardymdy deregi bolmaghandyqtan eleusiz týsip qalghan shyghar? Solay boluy da yqtimal. Esesine, № 011494 isting 3-shi tomynan qyzyq maghlúmat kezikti.

Biz tilge tiyek etip otyrghan ýndeuding bir danasy 1929 jyldyng jazynda tútqyndalghan әdebiyetshi Ábdirahman Baydildinning jeke arhiyvinde saqtalghan eken. OGPU tergeushisi, әriyne, múnyng jay-japsaryn súrastyrady. Sonda, 1929 jylghy 6 shildede jýrgizilgen qosymsha tergeude,  tútqyn Baydildiyn: «Maghan kórsetilgen, «Basyndy kóter, qazaq!» degen sózdermen bastalatyn qújatty maghan BK(b)P Syrdariya okrugtik komiyteti ýgit-nasihat bólimining mengerushisi Jambylov bergen bolatyn», – dep kórsetedi. Aghartu salasy qyzmetkerleri kәsipodaghynyng respublikalyq komiytetin basqaratyn tóragha retinde Shymkentke issapargha barghanynda, shamasy, okrujkomnyng bólim bastyghymen arasynda jyly  әngime-dýken bolsa kerek. Sonda «ol maghan Shymkentte osy ýndeudi kóshelerde kórnekti jerlerge japsyryp jýrgen astyrtyn top ashylghanyn aityp bergen edi», – dedi tútqyn. Ýndeuding óz qolyna qalay ótkenin bylay ayan etti: «Men odan ýndeuding kóshirmesin maghan beruin súradym, sonda ol ony maghan bergen-tin». Ne ýshin súrap alghan? Nemenege saqtap qoydy eken? «Mening ýndeudi ózimde saqtaghan sebebim – jazudy oilastyryp jýrgen ózimning kitabyma material retinde paydalanghym kelgen, sol tústa sonday maqsatym bolghan edi».

Búl kórsetuge qaraghanda, 1928 jyldyng sonyna qaray, әlde 1929 jyldyng bastapqy ailarynda  «Kóter, qazaq, basyndy! (nemese – oyan, qazaq!)» ýndeui dýniyege kelgen de, ony taratu isi jýrgen (bәlkim, arnayy shabarmandarmen jan-jaqqa da jiberilgen bolar, anyghy – arnayy top Syrdariya okrugining ortalyghy Shymkent shaharynyng kópshilik jýretin oryndaryna japsyryp-ilumen shúghyldanghan). Búl әreketti jasaushylar, sóz joq, jergilikti qúpiya qyzmet tarapynan әshkerelendi. Oghan, Baydildinning kórsetuinen angharylatynday, okrugting partiyalyq biyligi de óz sózin aitty. Áriyne, qúqyq qorghau organdary tiyisti sharalaryn qoldanghanyna kýmәn joq. Demek, respressiya qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi ónirlik komissiyalar osy rette oblystyq múraghattarda maqsatty týrde izdestiru júmystaryn jýrgizse ondy bolar edi.

1929 jyldyng kýzinen ókimetting solaqay reformalaryna qarsylyq retinde respublikada halyq ereuilderi bastalghany mәlim. Jogharyda atalghan ýndeuding mazmúny kóterilisshilerding úiysuyna belgili bir dәrejede әser etui yqtimal ghoy. Qalay bolghanda da, Jýsipbek Aymauytovtyng 60-shy jyldary aqtalmauyna onyng «arnayy ýndeu jazu arqyly Sozaq kóterilisine qatysy bolghandyghy sebep boldy» degen sóz júrtshylyq ishinde kópten aitylatyn. Biraq OGPU tergeushilerining hattaghan tergeu materialdarynda ol jayynda eshtene kórinbedi. Mýmkin әldeqanday iz jergilikti arhivterde saqtalghan shyghar. Sarysu – Sozaq kóterilisi bolghan Syrdariya okrugi keyin eki oblysqa: Sarysu audany – Jambyl, Sozaq audany – Shymkent (Ontýstik Qazaqstan, qazirgi Túrkistan) oblystaryna bólinip ketkeni mәlim. Endeshe aimaqtyq komissiyalar maqsatty izdeu júmystaryn jýrgize otyryp, ýndeu avtorlaryn anyqtaugha, olargha («Qazaqshyldar» úiymy men onyng mýshelerine, ýndeudi taratumen shúghyldanghandargha) qanday sharalar qoldanylghanyn jergilikti biylik tarmaqtary qújattaryn múqiyat zertteu arqyly anyqtay kele eleuli is tyndyryp, sovet zamanyndaghy últ-azattyq qozghalys shyndyghyn ashudy tileytin osy mәselede sheshushi ról atqara alady...

Sovettik tarihnamada 30-shy jyldarghy «bandylar qozghalysy» dep tanbalanghan halyq kóterilisteri tarihyn tereng zerttegen tarihshy-ghalym, Ghylym akademiyasynyng qúrmetti mýshesi Talas Omarbekov 1997 jyly shyqqan «20–30-jyldardaghy Qazaqstan qasireti» kitabynda «1929–1931 jyldary  Qazaqstanda 372 ret sharualardyng búqaralyq bas kóteruleri» oryn alghanyn, búl qarsylyq ereuilderining is jýzinde «qazaq sharualarynyng últ-azattyq qozghalysy» bolghanyn qúpiya qyzmet maghlúmattary men tarihy derekterdi molynan keltire otyryp dәleldeydi. Respublikamyzdyng әr ónirinde búrq-búrq tútanghan iri 15 kóterilisti taldap, týrli repressiyalyq sharagha tartylghandardyng sanyn keltiredi.

Kóteriliske baylanysty qughyn-sýrginge úshyratylghandardyng basym kópshiligi sovettik úghym anyqtaghan «bandylyq qúrylymdarda» bolghandyqtan, 1993 jylghy 14 sәuirde qabyldanghan «Jappay sayasy qughyn-sýrginder qúrbandaryn aqtau turaly» Zannyng 6-shy babynda eskerilgen «qaruly bandylardy úiymdastyru jәne olar jasaghan kisi óltirulerge, basqa kýshteu әreketterine qatysu» tújyrymdalghan tarmaq túrghysynan  aqtaugha jatqyzylmaghan bolatyn.

Býgingi tandaghy mindet –  qarsylyq sharalaryna qatysqandardyng «bandylar» emes, últ azattyghy jolyndaghy kóterilisshiler ekenin, qozghalystarynyng mәni «Qazaqshyldar» úiymynyng sol 1929 jyly tughan «Kóter, qazaq, basyndy! (Oyan, qazaq!)» ýndeuinde tújyrymdalghanyn bayyppen taldap, saraptau. Sóitip toqsan jyldan astam uaqyt boyy búrmalanyp kele jatqan qozghalysty óz atymen ataugha qol jetkizu jәne 30-shy jyldarghy kóterilisshiler haqynda tarihy әdiletting ornauyna atsalysu, olardyng naghyz tәuelsizdik kýreskerleri, halyq batyrlary ekendikterin moyyndau bolyp tabylady.

Beybit Qoyshybaev, 

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty, Repressiya qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi memlekettik komissiya mýshesi

Abai.kz