Júma, 22 Qarasha 2024
Arylu 7589 27 pikir 31 Qantar, 2022 saghat 11:12

Erbolat Dosaev - qyrsyq joldy «djentelimen»

Qazaqstannyng eng iri megapoliysi – Almatynyng әkimi auysady eken degen alyp-qashpa әngime osydan biraz búryn aityla bastady. Al «qantar oqighasynan» keyin әkim Baqytjan Saghyntaevtyng Almatydaghy karierasyna nýkte qoyylatyny turaly boljam sózder jiyiledi.

Oghan sebep te joq emes. Áueli qaladaghy júrt dýr kóterilip, beybit mitigke shyqqanda da, onyng izin ala jappay tәrtipsizdikter men qandy qaqtyghys bolghan kezde de qala әkimi el aldyna shyqqan joq. Kesheuildep jýrip, birli-jarym beyne ýndeu jasaghan boldy. Bitti. Keyinirek, Saghyntaevtyng ózi súhbat berip, júrtpen sóilesuge kele jatqanda qaruly toptyng shabuylyna úrynghanyn, jýrgizushisine oq tiyip, jaralanghanyn aityp, aqtalghanday boldy. Biraq, búl Saghyntaevtyng «kreslosyn» saqtap qalugha jetkiliksiz argument bolghan sekildi.

Kesheli-beri, әleumettik jeliler men BAQ Almaty әkimining auysatynyn aityp jatyr. Al býgin shyqqan derekterge sensek, Almatynyng su jana әkimi bolyp QR Últtyq bankining eks-tóraghasy Erbolat Dosaev taghayyndalypty.

Sayasatker Erbol Edilov ózining Telegram-daghy paraqshasynda: «Almaty qalasynyng әkimi bolyp Últtyq bankting eks-tóraghasy Erbolat Dosaev taghyndaldy. Keybir derekkózderding mәlimetinshe, býgin saghat 10:30-gha belgilengen qalalyq Mәslihattyng otyrysynda qalanyng jana әkimin tantystyru josparlanghan. Núr-Súltannan Almatygha úshatyn әue reysterining aua-rayynyng qolaysyzdyghyna baylanysty keshiktirilui sebepti atalghan jiyn keyinge shegerilgen», - dep jazdy.

Dosaev biyliktegi su jana kadr emes. 20 jylgha juyq týrli basshylyq qyzmetterde kele jatyr. El-júrtqa sýikimdi dey almaymyz. Mәskeude bilim alghan. Qarjy salasynda biraz qyzmetter atqarghan. «TúranÁlemBank», «ATF Bank», «Qazaqstannyng damu Banki», «ERDB», «QazInvestBank», «Damu qory», «Bәiterek holdingi» sekildi jerderde basshylyq jasaghan. Ár jyldary Premier-ministrding kenesshisi de, orynbasary da bolyp kórgen. Onan son, QR Energetika, Industriya jәne sauda ministrligi men QR Qarjy ministrlikterinde viyse-ministr bolghan. Keyin birqatar ministrlikti ózi basqardy. Atap aitqanda, QR Qarjy ministrliginde, QR Densaulyq saqtau ministrliginde, QR Ekonomikalyq damu mitnistrliginde, QR Ekonomika jәne budjetti josparlau ministrliginde, QR Últtyq ekonomika ministrliginde birinshi adam, yaghny ministr bolghan.

Erbolat Dosaev osy aitylghan qyzmetterding barlyghyn minsiz atqardy dey almaymyz. Kerisinshe, onyng basshylyq qyzmetterine qatysty әttegen-aylar kóp boldy. Sózimiz súiyq bolmasyn, birli-jarym mysal keltireyik.

2006 jyl: Shymkenttegi VICh infeksiyasy

2004-2006 jyldar aralyghynda bizding әmbebap ministr - Dosaev QR Densaulyq saqtau ministrligin tizgindedi. 2006 jyly Tәuelsiz Qazaqstan tarihyndaghy alghash ret VICh-infeksiyasyn (AQTQ) jappay júqtyru faktisi tirkeldi. Búl elishilik ýlken dau boldy. 2006 jylghy tekserulerden keyin Shymkent auruhanalarynda 150 balanyng VICh júqtyrghany anyqtalghan. Ongha juyq bala kóz júmghan. Olardyng aty jaman indetti qan qúng operasiyasy kezinde júqtyrghany anyqtalghan. Keyin osy is boyynsha 20-gha juyq lauazymdy túlgha jauapqa tartylghan. Keybir derekter boyynsha, 16 dәriger jemqorlyq pen qyzmetine salghyrt qaraghyn ýshin týrmege jabylghan.

Sot ýkiminde: «Barlyq balalar dәrigerlerding tiyisti mindetterin dúrys atqarmaghandyghynan jәne Densaulyq saqtau departamenti tarapynan tiyisti baqylau bolmaghandyqtan indet júqtyrghany, auruhanalarda paraqorlyq, zansyz qan saudasy jәne memleketting kepildi medisinalyq kómegining tizimine engen dәri-dәrmekterdi saudalau keng etek jayghandyghy», taygha tanba basqanday etip kórsetilgen.

21 adam sotqa tartylyp, sol kezdegi QR Densaulyq saqtau ministri Erbolat Dosaev qyzmetinen alynghan.

2016 jyl: Jer dauy

2014 jyldyng tamyzynda sol kezdegi preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng sheshimimen Erbolat Dosaev QR Últtyq ekonomika ministri bolyp taghayyndaldy. Al 2015 jyldyng sәuirinde Dosaevty atalghan qyzmetke qayta taghayyndau turaly búiryq shyqty.

2016 jyldyng sәuiri men mamyry aralyghynda el tarihyndaghy eng iri narazylyq boldy. Elimizding batys aimaqtary bastap, býkil el kóleminde narazylyq mitingteri ótti. Búl 2011 jylghy Janaózen tolquynan keyingi elde bolghan eng iri narazylyq edi. Mәsele – Jer dauy. Halyq Jer kodeksine engizilgen ózgeristerge qarsy boldy.

Sol jyly 30 nauryzda janaghy Erbolat Dosaev basqaratyn ministrlik (Últtyq ekonomika ministrligi) 2016 jyldyng 1 shildesinen bastap auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy 1,7 million gektar jerdi auksion arqyly satylymgha shygharatynyn habarlady. Halyqtyng óre-týregelip, qarsylyq bildiruine basty sebep – osy edi. Jalpy halyqtyq narazylyqtar kezinde Maks Boqaev, Talghat Ayandar bastaghan qanshama adam temir torgha toghytyldy. Taghy qanshasy aiyppúl arqalady. Biraq, biylik aqyrynda aitqanynan ainydy. Aynugha mәjbýr boldy. Jer kodeksine ózgeris engizuge 5 jyldyq moratoriy jariyalandy. Jer komissiyasy qúryldy. Al ministr Erbolat Dosaev otstavkagha ketti. Dosaevpen birge viyse-ministr Qayyrbek Óskenbaev ta otstavkagha ketken.

«Qantar oqighasynan» keyin Qayrekeng de qaytyp ministrlikke keldi. Álgindegi auys-týiister kezinde Qayyrbek Óskenbaev Ýkimet qúramyna qosylyp, QR Industriya jәne infraqúrylymdyq damu ministrligin tizgindedi. Al býgin Erbolat Dosaev Almaty deytin alyp shahargha basshy bolyp auysqany aitylyp jatyr.

Ayta keteyik, 1997 jyldan bastap iske aralasa bastaghan Erbolat Dosaev osy uaqytqa deyin birde-bir mәrte әkimdik basqaryp kórgen joq. Jiyrma jyldan astam uaqyt boyy ministr dәrejesindegi basshylyq qyzmetterde jýr dese de, 3-3,5 million halqy bar (resmy 2-2,5 mln adam), halqynyng deni ishki jәne syrtqy enbek migranttary sanalatyn Almatyny basqarugha Dosaevtyng aqyly hәm әli jeti me? Kýmәndi! Qazaqta «jýrgen jerinen shóp shyqpaytyn adam» degen bar. Bizding Dosaev mine, tura sol sanattaghy adam desek, qatelespeymiz. Ekonomikalyq sauattylyghyna dau keltire almaymyz. Al últtyq mәselelerge kelgende Dosaevtyng personajy kisi qyzygharlyq emes. Dosaev degen oryssha aitqanda, «Djentelimen neudachiy».Oghan basqa-basqa jogharydaghy eki mysaldyng ózi-aq jetkilikti...

Aytpaqshy, Aqordanyng resmy saytyndaghy Qúqyqtyq aktiler bóliminde Erbolat Dosaevtyng taghayyndaluyna qatysty eshbir mәlimet jariyalanghan joq!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

27 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1460
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3228
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5290