Janarudyng jarshysy - el meyramdaryn, әnúrandy astana atauyn turalau bolsynshy...

BIRINShI) El ómirinde memlekettik, últtyq meyram, merekelerling ýlken orny bary aitpasa da týsinikti. Onday kýnder halyq jadynda saqtalyp, ómirding belgisine ainalary sózsiz. Olay bolsa, sol kýnderimizdi turalayyq!

Qazirgisi:

1-2 qantar (yanvari). Jana Jyl. (Ýirenshikti)
8 nauryz (mart). Halyqaralyq әielder kýni. (Shyghu tegi kýmandy meyram)
21-23 nauryz (mart). Nauryz meyramy.
1 mamyr (may). Qazaqstan halqynyng yntymaq kýni.
7 mamyr (may). Otan qorghaushylary kýni. (El auzynda D. Nazarbaevanyng tughan kýni)
9 mamyr (may). Jenis kýni. (Bar әlem búl kýndi toylamaydy).
6 shilde (iili). Astana kýni (El auzynda N. Nazarbaevtyng tughan kýni).
30 tamyz (avgust). Konstitusiya kýni. (Búrmalandy)
1 jeltoqsan (dekabri). Túnghysh preziydent kýni (Manyzdy emes).
16-17 jeltoqsan (dekabri). Tәuelsizdik kýni. (El auzynda qaraly kýnder).
Qúrban Ayt. Birinshi kýni
7 yanvari. Pravoslaviyelik Rojdestvo.

Barlyghy: 16 kýn.

Úsynylady:

1-2 qantar (yanvari). Jana Jyl.
1 nauryz (mart). Kórisu (14 mart qate) jәne Otbasy kýni.
21-22 nauryz (mart). Nauryz meyramy. (2 kýn jeter, kóktemgi nauqan kezeni)
1 mamyr (may). Qazaqstan halqynyng yntymaq kýni.
8 mamyr (may). Ekinshi Dýniyejýzilik soghys qasiretin eske alu kýni (Danghaza meyram emes)
1 mausym (iini). Balalar kýni.
7-8 qyrkýiek (sentyabri). Qazaq memleketi kýni (Kenesary súltannyng han bolyp saylanghan kýni)
25 qazan (oktyabri). Respublika kýni. (Konstitusiya kýni de osynda kirsin)
12-13 jeltoqsan (dekabri). Alash jәne QR Qaruly kýshter-Kýshtik qúrylymdar kýni. (Alashorda ókimeti, Qazaq әskeri qúrylghan kýnder)
16-17 jeltoqsan (dekabri). Bar qazaq qasireti, Asharshylyq, repressiya, jeltoqsan, Janaózen, Qantar qúrbandaryn eske alu kýni. (Danghaza meyram emes, qúran oqytu, qayyrymdy ister jasaluy qajet).
Qúrban Ayt. Birinshi kýni

Barlyghy: 16 kýn.

7 yanvari. Pravoslaviyelik Rojdestvo. (Jalpy emes sol dindi ústanushylargha demalys)
25 dekabri. Katolik Rojdestvosy. (Jalpy emes sol dindi ústanushylargha demalys).

EKINShI) El astanasy atauy – AQ ORDA!

ÝShINShI) El әnúrany Alash әnúrany:

...Keyingi jyldary osy «Alash gimni» tabyldy degen habargha qúlaghymyz eleng ete qalghan edi! Onyng biraz núsqalaryn da (Týrkie qazaqtarynyn; Taldyqorghandyq ólketanushy J. Tolymbekovtyng mәlimeti boyynsha, ýsh ret repressiyagha úshyraghan, Aqsulyq qart - Dulatbek Tolymbekúly (1898-1968) aidalyp baryp, әigili «Belomor kanalyn» qazu kezinde, Kareliya ASSR-i, Slovesskide, Mirjaqyppen birge bolghan eken. Kóptegen ólenderin jatqa aitqan kórinedi, sonyng biri osy gimn. Búny jetkizushi aqsaqaldyng qyz-kelinderi bolghan apalar; Jolaman Qajymanovtyng dombyragha qosyla oryndauy t.b.) kezdestirdik.  Negizi, búlar, sol gimnning núsqalary ma, naqty avtory (M. Dulat degenge kóbirek sayady) kim... anyghyn zertteushiler aita jatar!

Men óz tarapymnan biraz eskirgen sózderdi qazirgi zamangha sәikestendirip, óndeuge talpyndym jәne әueni de óndelse degen niyettemin! Taghy bir talabym avtorlary retinde Alash arystaryn bólip jarmay birge kórsetsek!

Alash gimni

(Sózi men әni: Á. Bókeyhan, M. Dulat, A. Baytúrsyn)

Arghy atam er Týrik, biz qazaq elimiz,
Asqar tau, shalqar kól, keng baytaq, jerimiz.
Ejelden en jaylap, sayrandap, jayrandap,
Erke ósken dalanyn, erkesi, serimiz.

Úrpaghy Alashtyn, babalar kemenger,
Egeske el bermes, shyn tughan eren er.
Búghaudan bosanghan, biz doly arystan,
Azatpyz búl kýnde, qalmasyn ishte sher!

At minsek suyldap, jel bolyp shabamyz,
Lap etsek, ot bolyp, duyldap janamyz.
Alashtyng aq tuyn, qolgha alyp, kóterip,
Elime jau kelse, shyn oiran salamyz.

Er Týrki ejelden, oq tesken etimiz,
Qaymyghyp esh jaudan, qaytpaghan betimiz.
Jausyn oq, aqsyn qan, shyqsyn jan, qorqu joq,
Alashtyng jolynda, jan qimaq niyetimiz.

Bizderge sóz be eken, jauynnyng kóp azy,
Ólsek haq sheyitpiz, óltirsek biz qazy.
Alashtyng aruaghy, jebesin, qoldasyn,
Jasaghan saqtay kór, Alashtyng Ordasyn.

Qayyrmasy:

Azattyq elime,
Búiyrsyn mәngilik!
Alashtyng úrany,
Óshpesin janghyryp!

Qúrmetti deputattar, osy úsynysymdy qaraularynyzdy súraymyn! Búl úsynystaryma qajet bolsa, qosymsha tolyqtyrular beruge әzirmin.

Azken Altay

Abai.kz