Asa baylyq ne kerek...
Maqtaghandy, bay-baquatty bolghandy kim jek kórsin. Solar tek taban aqy, manday termen, adal enbekpen, әldekimning naqaq kóz jasynsyz kelsin deniz. Áriyne, búlay oilaytyndardy utopister, qiyalshylar retinde qabyldaytyndar tabylady.
Sebep bireu – adam balasy jaratylghannan beri taghdyry talas-tartyspen, qaqtyghyspen, soghyspen órilude. Demek, qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan, bay men kedey qatar qonghan zaman ilude-shalu eken. Múny babalarymyz jaqsy bilgen. Bilgendikten bay men kedey ilinisip zorgha jýredi degen.
Osy sózding aiday aqiqat ekenine naryq túsynda kózimiz tolyq jetti. Kenestik iydeologiyanyng әserimen naghyz tarih proletarlyq revolusiyadan keyin bastalady, kapitalizmge soqpastan sosializmge óte shyghumen baqytqa keneldik degen jalghan týsinikpen jýre berippiz. KOKP-nyng kýireuimen tariyhqa materialistik monokózqaras birjolata kýiremese de, pikir aluandyghy basymdyqqa ie boldy. Búghan qosa totalitarlyq rejim ornatqan oryndy-orynsyz tyiymdar men shekteuler kәsipkerlikke, bizneske oryn bergen son, kapitaldyng alghashqy qorlanuy bastaldy. Bolishevikter jaqtyrmaytyn menshik iyeleri, baylyq iyeleri, kommunistik tilmen aitsaq, qanaushy tap payda boldy. Biraq bәri birdey qansorghyshtar, qanaushylar emes eken. Zamanauy kapitalisterdi HH ghasyr basyndaghy kapitalistermen qatar qoya almaymyz. Aralarynda qaltasynan qarajat shygharyp, jerlesterine, kembaghaldargha, túrmys dengeyi tómen jandargha mektep, emhana, túrghyn ýy salyp bergender, aurudy emdetkender, talantty jastargha qoldau kórsetkender barshylyq. Búlar, shynyna kelgende, qúlday istep, biydey ishetinder. Saqalyn da satqan joq, kózin de satqan joq. Aqyly men enbegine sýienip, jana ómirding jarshysy bola alghandar.
Baylar, baquattylar neghúrlym kóp bolsa, qogham da bayy týsetinin, adamdardy alandatatyn mәseleler onayyraq sheshiletinin bizding azamattar qapysyz týsindi. Olardy jaqtyrmay, ýrke qarau qoghamdyq sana men pikirde әlsirep, qayta solarday bolugha tyrysatyndar qatary ýzdiksiz ósude.
Degenmen, qazirgi Qazaqstanda búlardan oqshau túrghan asa bay top bar. Ertede, HIH-HH ghasyr toghysynda «shirigen bay» atanghandar. Qazaqstandyq shirigen baylar qúramy kimdermen qalyptasqanyn endi bilip jatyrmyz. Basym bóligi, tipti bәri derlik N.Nazarbaevtyng tughan-tuystary men әr jyldarghy senimdi serikteri bolyp shyqty. Otandyq asa bay adamdar qauymyna, yaghny oligarhtargha kózqaras basqasha. Búlardy jemqorlyqpen, zandy búzumen, salyqtan jaltarumen kýrt bayyp ketkender sanaytyn týsinik ýstemdik qúryp túr. Osylaysha oilaudyng jany da bar. Eshqanday óndiris ornyn qúrmastan, dayyn miyneraldy resurstardy satumen, tek tabys әkeletin salalardy (qonaq ýy biznesi, BAQ qúraldary, bank t.b.) qolgha alumen milliarder atanghan M.Áblәzov, S.Ahmetov, T.Ermegiyaev, V.Hrapunov syndy sottalghandar men elden qashqandardy kórip, basqasha oilau әste mýmkin emes.
11 qantar kýni QR Parlamentining mәjilisinde sóilegen sózinde Memleket basshysy Q.Toqaev Elbasy N.Nazarbavtyng qoldauymen әlemdik ólshemmen qaraghanda asa bay kompaniyalar men jekelegen túlghalar payda bolghanyn jariyalady. Álemdik aqparattyq kenistikte Nazarbaevtar әuletining qisapsyz baylyghy jayly myndaghan materialdar bar jәne olardy bekerleuge talpynyp jýrgenderding bolmauy kýdikti kýsheyte týsedi.
Týiip aitsaq, kapitaldyng alghashqy qorlanuy Qazaqstanda jartylay legitimdi, jartylay qylmystyq, alayaqtyq, zansyz jolmen jýrdi. Múnyng әkelgen zardaptaryn sanap tauysa almaymyz. Áleumettik túrghydan eng auyry – iri últtyq burjuaziyanyng tolyq qalyptaspaghany. Kezinde Alash qozghalysy da qazaq burjuaziyasynyng әlsizdiginen kóp qiynshylyqtargha tap bolyp edi. Tәuelsiz Qazaqstanda sol tarih taghy qaytalandy. Oqu oryndarynyn, ghylymy mekemelerdin, óner oshaqtarynyn, BAQ-tardyng jýdeuligin osydan kóremin.
«Altyn kórse, perishte joldan tayady». Qatardaghy qarapayym jandardyng joldan tanguy birde bayqalsa, birde bayqalmay qaluy bek mýmkin. Al altyngha bola teris jolgha óte joghary biylik iyeleri týskende ekonomikalyq, әleumettik, mәdeni-imandyq apat qaupi artady. Jasampazdyq, shygharmashylyq izdenis, bәsekelәk qabilet ataulydan júrday pysyqaylar ómirding tórine ozady. Biylik pen biznes zandy belden basa auyzjalasqan elde týbinde sayasy sahnagha diktator kóteriledi, Konstitusiyalyq qúrylys túraqsyzdanady, әleumettik teke-tires pen qaqtyghys tuyndaydy. Bolu nemese borday tozu betpe-bet kelgende sheshushi sózdi halyq aitady. Kópke topyraq shasha almaysyn. Kóp qorqytady, tereng batyrady. Onyng nemen tynatynyn 2011 jyly Janaózen oqighasy kórsetip edi. Biylik iyeleri tiyisti qorytyndy shygharmaghandyqtan 2022 jyldyng alghashqy aptasynda býkil el boyynsha qaytalandy. «Úrlyq týbi - qorlyq». Týbinde qayyry joq it tirshilik degenimiz osy. Dýniyening tórt búryshynda myn-million ret dәleldengen búljymaytyn aqiqat búl. Jaqynda ghana elimizding basynan ótken «qantar qasireti» Qazaqstan ýshin erekshe jol joq ekenin dәleldedi.
Biz baylyqqa qarsy emespiz. Baylardy, jartylay feodaldardy tap retinde joy qazaqqa qanday apat әkelgenin de bilemiz. Memlekettik biylik tizginin qolynda ústaghandardyng halyq aldyndaghy, tarih aldyndaghy jauapkershilikti úmytyp, dýniye-boqtyng qyzyghyn qughanyna qarsymyz. El biyleu men jeke bastyng baylyghyn eselep arttyru әrqashan ýilesim taba bermeydi. «Asa baylyq ne kerek» degen óleng joldary osyndaydan tusa kerek, sirә.
«Qantar qasireti» bәrimizding janymyzgha batuda. «Kim kinәli?», «Ne isteu kerek?» súraqtaryna jyldar boyy jauap ta izdeler. Tarihshy retinde ýsh mәselege erekshe nazar audarghandy jón sanaymyn. Eng aldymen, últtyq tarih pen pedagogika qoynauynda pisip jetilgen mәngilik qúndylyqtarymyzdy tolyq maghynasynda qayta janghyrtuymyz kerek. Mәselen, dәstýrli qazaq qoghamyndaghy Eltútqalar – handar, biyler, batyrlar paraqorlyqty, jemqorlyqty, halqynyng iygiligine qol súghudy әdetke ainaldyryp pa edi, tәiiri? Eshqashan shaytan jolyna týsip, ondaygha barghan emes. Ardan bezgen baukespe úry bolmasa, qarapayym jandardyng ózi ala jipten attamaghan ghoy. Tamasha ghalym Kenjehan Matyjanov balalar folikloryn «ruhany uyz» dep aidarlaydy. Dәl aitylghan. Endeshe últtyq uyz tәrbiyening ózeginde adaldyq, әdildik, iman syndy qúndylyqtar túruy kerek. Sonda ol úrpaqtyng ómirboyghy ústanymyna ainalady. Álemning azamaty bolghannan últtyng perzenti bolu әldeqayda qiyn.
Ekinshiden, memlekettik biylik vertikalyna tepe-tendik pen tejemelik mehanizmin engizbesek, onalmaydy ekenbiz. Búl talap eng jogharghy qyzmet iyesi QR Preziydentine kelgende mýltiksiz oryndaluy qajet. Tarqata aitpasaq ta, bir adam 30 jyl ýzdiksiz memleket basqarsa, qanday halge úshyraytynymyz belgili bolghan joq pa. Qysqasy, týbegeyli sayasy reforma, onyng ishinde Konstitusiyalyq reforma qajet. Dúrysy – parlamenttik-preziydenttik biylik institutyna kóshu shyghar.
Ýshinshiden, halyq baylyghyn talan-tarajgha salu attóbelindey topty rahatqa bólegenmen, san myng adamnyng qayghysyna ainaldy. Kedeyshilikten qanshama jan aurugha úshyrady, emdele almady, otbasylar oirandaldy. Jetim-jesirler qatary úlghaydy. Jyghylghangha júdyryq degendeyin Qazaqstannyng syrtqy qaryzy últtyq qauipsizdigimizge qater tóndirude. Endeshe, jana ýkimet aldyndaghy kezek kýttirmeytin mindet – zansyz shetel asqan qisapsyz qarajatty elimizge keri qaytaru. Onay sharua emes. Biraq tap osy mәselede әlemdik tәjiriybeni keshendi әri tabandy týrde kәdege jarata alsaq, tәuelsizdikti nyghaytugha mol olja salynady.
Kenestik jyldary Qazaqstandy úzaq uaqyt basqarghan eki-aq qazaq boldy. Biri – Júmabay Shayahmetov, ekinshisi – Dinmúhamed Qonaev. Qonaevtyng qarapayymdylyghy men taqualyghy jayly biraz jazyldy. Qyryq jyl ishinde qyryq qala salsa da Diymekenning jeke menshiginde jenil kóligi de bolmapty. Mine, osynday tazalyghyna tәnti bolghany sonshalyqty, Sәbetbek Erkinbayúly degen azamat «Ádepten ozbayyq...» saraptama kitabyn jazypty. Beyne qonaevtanudaghy sot, prokuror, advokat bir ózi dersiz. «Qonaevtyng tabighy bolmysy mýldem ol surettegendey emes» dep jazushy S.Dosanovty ayausyz syngha alady. Eng sonynda: «Jiyrmasynshy ghasyr» romany halyqtyq synnan óte almasy kәmil» degen ýkimin jariyalaydy.
Aqyn Nesipbek Aytúlynyng «Jer – jannan qymbat» poemasyndaghy:
Búiyrmas ashyq aitsaq el aiypqa,
Sýtten aq, sudan taza bolayyq ta.
Áulie tútqanymen ainalasy,
Halyqtyng ókpesi kóp Qonaevqa -
joldary ýshin estimegen sózi joq. Tobyqtay týiini mynaday: «Jyrynda shyndyqty batyl aitqansyp, birin múqatyp, birin asyra maqtap arasyna syna qaqqanyndy, júrttyng arasyna jik salghanyndy ózing aitpaqshy «aynalandaghy» at tóbelindey jandar bolmasa qalyng qazaq jón dey qoymas. Óitkeni poemang әdildiktin, mәdeniyettilikting auylynan tym alys. Imandylyqtyn, poeziyagha tazalyqtyng manyna da juymaydy».
Avtor tanymal azamat Qayym-Múnar Tabeevti tynghylyqty zertteushi sanap, syrttay bolsa da qúrmetpen qarap jýrgen eken. «Qala men dala» gazetinde jariyalaghan maqaladan Qonaev túsynda 700-den asa qazaq mektebi jabyldy, qazaq tili qoldau taba bermedi degen payym-tújyrymdardy oqyp búrynghy oiynan kýrt qaytady. Tynghylyqty zertteushining jazghanyn «japtym jala, jaqtym kýie» dengeyinde baghalaydy.
Osylaysha Qonaevty perishtege ainaldyrghan. Osynday madaqtaular ólige kerek emes. Ol júmyr basty pendeni tura joldan adastyratyny sózsiz. Eger kýni keshege deyin Elbasynyng atyna aitylyp kelgen madaq sózderdi ólsheytin jabdyq tabylsa, salmaghy qara jerden de auyr tartady-au, sirә. Basqasha aitsaq, túnghysh preziydentimizding jeke basyna tabynugha bәrimiz ýlesimizdi qostyq. Nazarbaev qúbylysy әli úzaq jyldar boyy talqylana beretini aqiqat.
Al J.Shayahmetovke kelsek naghyz taqyr kedey kýiinde dýniyeden ozghan eken. 1966 jylghy 17 jeltoqsanda toltyrylghan aktide marqúmnyng artynda 2 ýstel, 2 adamdyq kereuet, 3 esikti garderob, televizor, 10 oryndyq, 2 jastyq, 2 kórpe, 1 tonazytqysh, 2 kilem, t.b. úsaq-týiek dýnie qalghany kórsetilipti. Úzyn-yrghasy 31 zat, qúny 294 rubli. 60-80 payyzgha deyin tozyghy jetken. Tәuir deuge jaraytyn jalghyz kostum-shalbary Almatydaghy qyzynyng qolynda ekeni aitylady. Aktining kólemi 2 bet qana. Qatelessem qúday keshirsin, býgingi biylik iyelerining dýniye-mýlki tizimdele qalsa, 200 betten de asyp týsetinine kәmil senemin.
30 jyl Qazaqstandy basqarghan N.Nazarbaev bir sózinde: «Milliarderlerdi kóp kórdim, biraq naghyz baqyttylaryn kórmedim» degen edi. Shynynda da, baqyt әkelmeytin asa baylyq ne kerek.
Hankeldi Ábjanov,
ÚGhA akademiygi
Abai.kz