Júma, 27 Qantar 2023
Alashorda 3299 7 pikir 2 Aqpan, 2022 saghat 12:08

Alashtyqtar audarghan 300 kitaptay shygharma tabyldy

«Últqa qyzmet etu bilimnen emes, minezden». Tútas últtyng taghdyry tarazygha tartylghan tar kezende, attyng jalynda, týiening qomynda jýrip Alash ziyalylarynyng atqarghan qyzmeti úshan-teniz. Últ bostandyghyn kýzetken «Alash» partiyasyn qúru, «Qazaq» gazetin ashu, «Pedagogika», «Psihologiya» syndy әrtýrli janrdaghy enbekter jazu, aghartushylyqpen ainalysu – tize bersek shygha beredi.

Býgingi tanda ziyalylardan qalghan taghy bir kól-kósir enbek tabylyp otyr. Búl – әlem jauharlarynan týzilgen 300 kitaptay audarma enbek! Az ghana shoghyr birigip, birer jyl ghana júmys istep jabylghan keshegi Últtyq audarma burosynyng qyzmetin atqarypty! Mine, ghajap! Qalay tandanbassyz? Tabyna bas iymeske esh sharamyz joq!

Osy tústa Alash amanatyn ardaqtap, audarma júmysynyng basy-qasynda jýrgen Aybek Nәby myrzamen tildesuding sәti týsken edi.

– Alash qayratkerlerining audarmalarymen alghash qashan tanystynyz?

– «Otbasy hrestomatiyasy» degen qor qúryp, osy seriyamen kitaptar shygharyp jýrdik. 2016 jyly kólemdi foliklorlyq, ghylymy kitap jazu ýshin ghylym akademiyasynyng arhiyvine kirdim. Sol jerde «Jan-Kristof» degen kitapqa kózim týsti. Qazaqsha kitap, biraq latyn hәrpinde eken. Kórdim de, keyin oqyrmyn dep jayyma jýre berdim. Keyin 2020 jyly júmysqa bir erikti (volonter) kelip bizge kómekteskisi keletinin aitty. Men bayaghy «Jan-Kristoftyn» elektrondy variantyn izdep kórdim. Sóitsem «Kazned» degen saytta elektrondy núsqacy bar eken. Siltemesin berip, eriktige osy kitapty terip bershi dedim. Keyin oqyp kórsem tili bay, әri jatyq, balalargha arnalghan qyzyqty shygharma eken. Kenet maghan osylardy shetinen shygharyp otyru jayly oy keldi. Kitaptardyng birazynyng tizimin jazyp, ministirlikke, «Ruhany janghyru» baghdarlamasyna jiberdik. Óitkeni «Ruhany janghyru» baghdarlamasynyng negizgi maqsaty osynday qúndylyqtardy janghyrtu emes pe? Biraq olar resmy aitpaghanymen, ózimizge «Eger Alashtyng audarmalaryn el oqityn bolsa, últtyq ruhy oyanyp, kóshege shyghyp ketetinin» aitty. Yaghny bizde «Alash» degen iydeyadan әli qorqynysh bar. Basqa da oryndargha bardyq, bәri de arqamyzdan qaghyp, jyly sózben shygharyp salyp otyrdy. Sosyn oilanyp, búl kitaptardy ózimiz shygharayyq dep sheshim qabyldadyq. Birinshi kitapty shygharatyn kezde әleumettik jelilerge jazyp, júrt bolyp aqsha jinayyq degen úsynys aittym. Birinshi kitapty osylay shyghardyq. Ekinshi kitaptargha advokat Abzal Qúspan degen jigit demeushi bolyp, kómek etti.

– Alash qayratkerlerining әlem әdebiyetining jauharlaryn audarudaghy basty maqsaty qanday boldy eken?

– 1922 jyly Álihan Bókeyhandy Mәskeuge jer audarady. Yaghny Mәskeuden basqa birde-bir eldi-mekenge shygharmaydy. Endi búlar aldynda Alash ýkimetin qúrghanymen, bolishebikter búl iydeyanyng kýl-talqanyn shyghardy. Memleket qúra almaytynyn bilgen son, strategiyany ekinshi jaqqa auystyryp, aghartushylyq baghytqa kóshedi. Eldi aghartyp, úrpaqtardyng sanasyn oyatyp, qaytadan tәuelsizdik ýshin kýresemiz dep josparlaydy. Osy iydeyamen 1922 jyly Álihan Bókeyhan qasyna Maghjan Júmabaevty alady. Mәskeude halyqtar dostyghyn nasihattaugha arnalghan  «Internasional» degen baspa ashylyp, sol jerde qazaq bólimin ashady. Bólimning bastyghy bolyp Nәzir Tóreqúlov barady. Tóreqúlov qasyna Álihan men Maghjandy qyzmetke alady. Biografiyasy «nashar» bolghandyqtan Álihandy joghary qyzmetke qoymaydy, biraq baspanyng negizgi júmystaryn Álihan men Maghjan atqarady. Olar qazaq balasy oqugha tiyis shamamen tórt jýzge juyq kitaptyng tizimin jasaydy. Manyzdy kitaptar kóbine Mәskeude ghana bolghandyqtan ózderining nesibesinen jyryp kitaptar satyp alyp, Qazaqstandaghy búrynghy alashqa mýshe bolghan ziyalylargha bir-birden jiberip otyrady. Mәselen, Abaydyng balasy Túraghúl Djek Londonnyng «Kiysh» shygharmasyn jәne «Marten IYden» degen ýsh jýz bettik enbekti audarghan. Audaryp bolghasyn qayta Mәskeuge jiberip, ony redaksiyalap, baspadan shygharyp otyrghan. Túraghúl «Marten IYdendi» audaryp jatqan kezinde NKVD-nyng adamdary kelip alyp ketedi. Túraghúldyng esteliginde «Marten IYdendi audaryp jatqanymda NKVD-nyng adamdary kelip alyp ketti, sodan shygharmany joghaltyp aldym» deydi. Audarma júmysy 36-37 jyldargha deyin jýrgen, sonda 12 jyl ishinde kóptegen kitaptardy audaryp ýlgergen. Jýsipbek Aymauytovqa bir Alashtyng ziyalysynyng jazghany bar, sonda «Mәskeude Álihan men Maghjan birigip kitaptar audaryp jatyr eken, sen de ózine bir kitap alsanshy» dep hat jazady.

– Audarma kitaptar sol kezdegi qazaq júrtshylyghyna jetip otyrghan ba?

– Áu basta latynsha shyqqan kitaptar әri ketse  on myng tirajben shyghuy mýmkin, biraq taraldy ma, taralmady ma, bilmeymin. Biraq bir nәrse anyq: Odaqqa mәselen on bes el mýshe boldy. Kenes ókimeti kezinde Alash ardagerlerining aryndy minezi men alapat qimyl-әreketine qarap,  Leninning ózi «ekinshi monghol shapqynshylyghy» dep aitqan. Yaghny on bes odaqtyng ishinde óte kózi ashyq, ziyaly, erkin oilay alatyn Alash azamattary bolghan. Qazir «Bayanauyldan pәlenbay akademik shyqty», «myna jerden múnsha  ghalymdar shyqty» dep jatady. Sol jiyrmasynshy jyldardan beri  qaray tughan ziyalylardyng barlyghy osy alashtyqtar audarghan audarma kitaptardy oqyp shyqqan dep aita alamyn. Mysaly ózbekterdi alyp qara, әzirbayjandy, armiyandardy alyp qarasang da, ol kezde alashtyqtar sekildi intelekti shoghyr bolmaghan. Kenes ókimeti kezinde qazaqtardy moyyndady ghoy. Qanysh Sәtbaevtyng ózin alyp qarasan, ghylymgha qanday jarylys jasady. 60-70 jyldary ghylymda, әdebiyette ýlken dýmpu boldy ghoy, Júmageldi Tәshenov, Ózbekәli Jәnibekovterdi aitpaghanda. Osy kisilerding bәri biz aityp otyrghan audarmalardy oqydy dep aita alamyn. Sodan olar kózi ashyq, kókiregi oyau azamatqa ainaldy. Múnday buyn ózbekterden de, ukraindardan da shyghuy kerek edi. Biraq, joq qoy. Eger Álihandar sol kezde aghartushylyqty bastamaghanda qazirgi bizding jaghday búdan tómen bolar ma edi?! Kenes kezinde qazaqtardyng bilim dengeyi orystardan keyingi ekinshi orynda boldy. Osynyng bәri Álihan bastaghan alashtyqtardyng arqasy.

– Qazir qansha kitap baspa betin kórdi? Qanday avtorlar bar?

– Bir jylda segiz kitap shyghardyq. Ózimizding mýmkindigimiz jetkenshe, býkil mәsele qarjygha kelip tireledi.

– Alash ziyalylary audarghan kitaptardy qaytadan basyp shygharugha qaltasynan qarjy júmsaytyn mesenanttar joq pa qazir?

– Ókinishke oray, joq. Kitap shyqqan song satamyz da, sonyng aqshasymen kelesi kitaptardy shygharamyz. Mәselen, alghash «Jan Kristovty» shygharyp, sodan týsken qarjylargha basqa kitaptardy shyghardyq. Yaghni, birinshi kitap ekinshi kitapty sýirep kete beredi. Sosyn júrt oqu ýshin kitaptyng baghasyn qymbattatqan joqpyz. Birinshi kitaptar 500-600 tengeden satyldy, qazir eng ósirdik degende 800 tengege shyqty. Búl audarmalargha Alashtyng amanaty, múrasy retinde qaradyq, shygharu paryzymyz sekildendi. Sosyn da baghany kóterip payda tabudy kózdegen joqpyz.  Kitaptyng avtorlaryna keletin bolsaq, barlyghyna juyq býrkenshik atpen berilgen. Mysaly Munhgauzendi Jaqyp degen kisi, «Jan-Kristofty» Ysqaq, «Kishty» Raqym degen býrkenshik esimmen beredi. Nege býrkenshik atpen bergenin týsinemin, sebebi 1933 jyldardan bastap alashtyqtar qudalana bastady. Shygharmalardyng bәrin mýmkindiginshe basqyzbaugha  tyrysady. Eger ol jerde Álihan Bókeyhannyng aty túratyn bolsa, onda kitapty alady da, joyyp jiberedi. Mәselen «Gh.Sebep» degen avtor jýr. Odan bólek Mopassonnan audarylghan shygharmalarda «audarghan Ghaly Ormanov» dep túr. Biraq Ghaly Ormanovtyng kóp tomdyq shygharmalaryndy búl enbekter joq. Yaghny ol zamanda Ghaly Ormanovtar kishkene bala bolghasyn, sonyng atymen berip jibergen boluy mýmkin. Eger Ghaly Ormanov audarsa, keyingi kóptomdyq kitaptarynda túru kerek edi. Audarma basqarmasynyng basshylary Álihan men Maghjan bolsa da, búlardyng esimderi eshbir kitapta joq.

– Álihan Bókehaynnyng jeke audarmalarynyng ózi birneshe tom shyghatyn sekildi?

– IYә, Álihannyng audarmalary birshama. Bir nәrseni moyyndauymyz kerek: Lev Tolstoydy, Oskar Uayldty, Mopassannyng kitaptaryn eng alghash audarghan – Álihan Bókeyhan! Sondyqtan Álihannyng audarmagha qosqan ýlesin arnayy atap, týsin týstep aituymyz kerek. Búlay kóbine aitylmaydy.

– Alashtyqtardan neshe audarma kitap qaldy?

– Aldyn ala josparlap, sanyn anyqtap kórdim, sonda alashtyqtardan 300 kitaptay audarma enbek tabyldy. Búl NKVD-dan aman qalghan kitaptar ghana. Sosyn bir kitapty ýlken tórt jýz bettik tom dep eseptemeuimiz kerek. Ol zamanda kitaptardy bir-eki shygharmany toptastyryp, jazuyn ýlken etip, ishine mindetti týrde suretter engizip shygharghan. Sonda bizding kitapqa salsaq, bir kitaby jýz betting o jaq bú jaghynday bolady. Oilap qaranyz, 1928 jyldan bastap ashtyq jýrip jatyr, onyng ýstine «qashan alyp ketedi» degen ýrey de bar, osynday aumaly-tókpeli  kezding ózinde Alash ardagerleri ghajap is tyndyryp ýlgergen.

– Gazetimizding aldaghy nómirinde Álihan Bókeyhannyng Mopasonnan audarghan eki әngime jariyalandy. Óte sapaly, qazaqy tanymgha say  audarylghan.

– Ol kezde erekshelik deymiz be, audarmalar últtyq saryngha salyp audarylghan. Onyng aldynda qazaq dalasynda nәziralyq dәstýr boldy. Yaghny kez-kelgen shygharmany bir ret oqyp alady ne tyndaydy da, qaytadan óz oiymen jazyp shyghady. Búl audarmalarda da sol saryn bayqalady. Men Túraghúl «Marten IYdendi» әrbir sózin audaryp otyrdy dep oilamaymyn. Ol kitapty bir-aq ret oqidy da qaytadan týsingenin maqal-mәteldermen aralastyryp otyryp jazyp shyghady. Al qazirgi audarmashylar sózbe-sóz audaram dep kalikagha úrynady. Sosyn ol kitapty eshkim oqymaydy. Jasandy, jany, ruhy joq audarmalardyng kóbengi sondyqtan.

– Túrmaghambetting «Shahnamany» audaruy, Abaydyng audarma dәstýri de nәziralyq ýlgige jaqyn emes pe?

– IYә, Shәkәrim de Pushkinning «Dubrovskiyin» ólenmen jazyp shyqqanyn aitugha bolady.

– Alashtyqtardyng audarma jóninde alysqan hattary bar ma?

– Boluy mýmkin. Men búl salany týbegeyli zerttep jýrgen maman emespin. Eger bir ghalymdar shyghyp zerttep qaraytyn bolsa, kóptegen dýniyeni tabugha bolady. Biz tek qoljazbalargha kezigip, solardy shygharudy jolgha qoydyq.

– Múny nege ghylym akademiyasy arnayy qolgha almaydy?

– Qolgha alsa da ýkimet qabyldamauy mýmkin. Sebebi ol jaqta kóbine orys tildi qazaqtar otyr. Olar últshyldyq degennen qorqady.

– Kitaptardyng satylu dengeyi qalay?

– Jaqsy. Ázirge birtindep ótip jatyr. Europada, Týrkiyada bir dәstýr bar. Kitap oqymaghan bala týptin-týbinde biylikke kelse, tirangha, dinge kelse, dogmagha úrynady. Týrkiyada mynaday dәstýr qalyptasqan. Balagha kishkentay kezinen mektepte oqyp jatqan túsynan  jýz kitapty moynyna artady. On birinshi synypty bitirgenshe ol әlgi tizimdegi kitaptyng bәrin oqyp tauysuy tiyis. Atestat alatyn kezde oqushy seksen kitap oqysa, oghan seksen degen ball, al on kitap oqysa, on degen ball qoyady. Endi oqushy jogharghy oqu ornyna ne júmysqa túrghan kezde ony arnayy súhbatqa shaqyrady. Sonda janaghy oqyghan kitaptary jóninde súraq-jauap alady. Mәselen jiyrma kitap oqysa, osylardyng ishinen arnayy súraqtar qoyyp balany tekseredi. Júmysqa túratyn adam da, oqityn adam da osynday әdebiy-mәdeny kitaptar jóninde jauap beredi. Jýz kitaptyng ishinde adamdy arnayy toleranttyqqa tәrbiyeleytin jiyrma kitap bolady. Yaghny bireuding dinine, últyna tiyispeytin qasiyetke ie boluyn qamtamasyz etedi. Búl kez-kelgen mekemege kerek dýniye, óitkeni júmysshy erteng janyndaghy adamdardyng senimine, últtyq kózqarasyna qol súqpauy tiyis. Yaghny sol kitaptardy jete oqyghanyn bilse, ony tolerantty adam dep baghalaydy. Ekinshiden, Qazaqstanda bir mәsele bar. Bala mektepti bitirip shyqqanda qanday mamandyq iyesi bolatynyn bilmeydi. Qanday oqu ornyna baryp synaq tapsyraryn bilmey alasúrady. Europa memleketteri janaghy jýz kitaptyng ishindegi otyz shaqty kitapty mamandyqqa baylanysty etip qoyady. Mektepke barghan balanyng ishinde dәrigerlik, injenerlik nemese muzykagha beyimdilik sekildi qasiyet bolady. Ol Qúdaydan beriletin qasiyet. Jalpy bala kitaptyng ishinde qanday qúndylyqtar túrghanyn qaydan biledi? Janaghy jýz kitaptyng ishinde mәselen, bir injenerding taghdyry jayly oqighany oqyp, onyng sol mamandyqqa degen qúlshynysy artady. Múny múghalim de bayqap, ata-anasyna balasynyng injenerlikke qabileti baryn aiqyndap, ózderi de balany sol arnagha qaray dayyndaydy. Ózim Týrkiyada bolghanda osy jýieni kórdim. Al Qazaqstanda on birinshi synypqa deyin bala eshbir qúndy kitapty oqymauy mýmkin, onyng ishindegi beyimdilikti eshkim baqylap ta jatpaydy. On birdi bitirgen song ata-anasy balany bir JOO-nyng zanger dayyndaytyn fakulitetine bere salady. Qazaqstanda eng kóp mamandyq yurist pen ekonomist. Biraq sol salada naqty qyzmet etip otyrghandar óte az. Fakulitetti bitiredi de, kýzetshilik qyzmetke túrady. Óitkeni onyng ishinde ekonomilyq salagha beyimdiligi joq. Esesine balanyng boyynda dәrigerlik, muyzkanttyq, jazushylyq qabilet boluy mýmkin. Búdan adam da, memleket te damymaydy. Jalpy, jogharydaghy jýieni memlekettik bilim beru jýiesine engizse, elimizding damuyna ong әser eter edi.

– Ángimenizge rahmet!

Ángimelesken Batyrhan Sәrsenhan

Derekkózi: «Qazaq әdebiyeti» gazetining 4-shi sanynda jariyalanghan súhbat.

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3048
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2055
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1872