Deputattarymyz ash qúrsaq otyr eken...
Kýni eshe ghana tórtkýl dýniyeni dýrliktirgen qantar oqighasy bәrimizge de oy salyp, osy tolqulardan ashy sabaq alugha iytermeleuge tiyis edi. Onyng ishindegi eng bastylary - bay men kedeyding arasynyng tym alshaqtauy, biylikting el mýddesimen emes, tek óz mýddesimen ghana ómir sýrui sekildi esh aqtaugha bolmaytyn, siyqsyz kórinister bolatyn.
Múnyng bәri, әriyne, qoghamnyng basty keseli - әleumettik әdiletsizdik problemasynan tuyndap jatqandyghy sózsiz. Ejelgi Qytayda qayta-qayta aityla beretin «barlyq tolqular men tónkerister kedeylikten emes, әdiletsizdikten» degen filososfiyalyq týiin bekerden-beker tuyndamasa kerek-ti.
Al endi «qandy qantargha» bir ay tolghanda biylik tarapynan qanday bir ózgerister bayqalady? Olardyng sanasynda búl tolqulardy týsinuge degen úmtylys bar ma? Ókinishke qaray, búl saualgha tolyq jauap ala almasymyz anyq. Óitkeni, ózgesin bylay qoyghanda, formaldy týrde bolsa da halyq saylady deytin dagharaday deputtatarymyzdyng ózinen «endi janasha ómir sýruge úmtylayyq» degen niyet bayqalmaytyn sekildi.
Bir ghana mysal. Ótkende preziydent Toqaev Parlament deputattary, Ýkimet mýsheleri men oblys әkimderining ailyghyna bes jyl merzimge moratoriy jariyalaghany belgili. Halyq qalaulylarynyng múny ýnsiz qoldaghandaryna qaraghanda, búl sheshimge eshqaysysy da qarsy bolmaghandyghy týsinikti. Al týsiniksizdigi, olardyng keybireulerining telearnalar men әleumettik jelige bergen súhbattarynda búl bastamanyng olardyng kóniline onsha jagha qoymaghandyghy bayqalady. Mәselen, jaqynda ghana bir top Mәjilis deputatary ailyqtarynyng shaylyqqa jetpeytinidigi turaly «31 arnagha» ókpesin aitypty. Olardyng aituynsha, aiyna nebәri 600 myng tengege jeter-jetpes jalaqy alatyn kórinedi.
«Ayyna ortasha 600 myng tengedey shyghady. Onyng 150 myny azyq-týlikke ketedi. Biz kóp balaly otbasymyz. Qalghany jetip qalady», - deydi deputat Elnúr Beysenbaev. Sóite túra búl azamat ailyqtan ailyqqa deyin ghana ómir sýretindigin aitady.
«Mening bankalyq kartam әielimning qolynda. Onyng aituynsha aiyna 600-650 myng tenge týsedi. Etti negizinen auyldaghy tuystarymyz jiberedi. Inflyasiyanyng kóterilip, baghanyng ósip jatqandyghyn ózderiniz de bilesizder ghoy. Sondyqtan ailyghymyzdyng әzer jetetindigi belgili», - deydi deputat.
Taghy bir deputat Janarbek Áshimjan ózderining ailyqtarynyng óte joghary emestigin algha tartady.
«Áriyne, búdan da tómen jalaqymen ómir sýrdik. Alayda qazirgi ailyqty óte joghary dep te aita almaymyn. Bizdi million tenge alady deu - qatelik. Mening qolyma naqty týrde 600 myng tenge ghana tiyedi», - deydi.
Mine, deputtardyng býgingi әngimesi osy saryndas bolyp keledi. Búdan ne týidik? Áriyne, búlardyng alatyn ailyghy elimizdegi eng qomaqtylardyng qataryna jatady deuden aulaqpyz. Deputat bolyp, Zang shygharu sekildi asa kýrdeli ispen ainalysqan jandardyng soghan tiyesili tәuir jalaqy alyp, alansyz júmys istegendigine eshkim de qarsy emes. Alayda, bir mezet halyqtyng da jaghdayyn oilau kerek. Qansha degenmen, qarapayym qatardaghy jan emessin, júrt ýlken bir ýmit kýtetetin darday deputatsyn. Álde búlar ana «ótirikti shynday, shyndy qúday úrghanday» qylyp aitatyn statistika komiytetining «ótken jyldyng tórtinshi toqsanynda halyqtyng ortasha ailyghy 275 myng tengege jetti», dep alaqaylap quanghan aqparatyna shynymen sene me eken? Sonda bizding Preziydentimizdin: «Júrttyng kópshiligi ay sayynghy alatyn 50 myng tengemen kýnin әzer kórip otyr», - degen sózin qayda qoydyq? Tipti Mәjilisting ótken bir otyrysynda bizding el kedeylik jóninen Afrikanyng artta qalghan elderimen tenesip qalghandyghy ashyq aitty emes pe? Búdan artyq qanday derek kerek?
Aytpaqshy, deputtarymyzdyng eptep bir qulyq jasap otyrghandyghy bayqalady. Olar qalghan júrt sekildi jalpy ailyq mólsherin emes, tek qolyna tiyetindigin aitady. Búlay etsek, aiyna 100 mynge alatyndary zeynetkerlik qor men tabys salyghyn tólegennen keyin qolyna tek 80 myng tenge ghana tiyetindigin qayda qoyamyz. Al 80 myng tengelik jalaqydan tek 60 myng tenge ghana qalady. Mine, osylaysha ailyq qúldyray beredi. Onyng qasynda qansha ústaghanymen qolyna 600 myng tenge tiyetin adamdy ózgeler siyaqty ash qúsaq otyr deuge auzymyz bara ma? Endeshe, osynsha ailyq alyp otyryp, ózderin kedeyler qataryna qosu - ashynghan júrtty odan ary yzalandyrudan basqa eshtene de emes.
Aytpaqshy, búl deputattardy eki ese orap alatyn, ailyqtary 2 million tengege jetetin oblys әkimderining kýni kýn emes shyghar?
Al iri últtyq kompaniyalardaghy qyzmetkerlerding ailyghy 3 million tengeden asyp týsetindigin eskersek, olardy qay topqa jatqyzamyz? Olar da kedeyler qataryn tolyqtyryp otyr ma?
Jaybergen Bolatov
Abai.kz